1-16-11094 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. jaanuaril 2017. a Tartu kohtumaja, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Prokurör

§ 424

järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav P.B isikukood: XXX; elukoht: XXX; XXX Varasem karistatus puudub Kaitsja advokaat Katrin Jennsen RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 Süüdi tunnistada P.B

§ 424

järgi ning mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 20.

- 21.09.2016, s.o 2 (kaks) päeva ning mõista P.B kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui P.B ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollkohustusi ning

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: • elab kohtu määratud alalises elukohas XXX; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1

§ 75

lg 2 p 2, 5 alusel määrata P.B-le katseajal toimuvaks käitumiskontrolli ajaks järgmised kontrollkohustused: - mitte tarvitada alkoholi; - alluda ettenähtud alkoholiravile (SA TÜK Psühhiaatriakliiniku projekti „Kainem ja tervem Eesti“ raames sõlmitud ravikokkuleppe täitmine).

§ 78

p 1 alusel arvestada katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest 03.01.2017. a.

§ 50lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristus ja võtta P.B-lt 3 (kolmeks) kuuks.

ära mootorsõiduki juhtimise õigus LS § 127 järgi on P.B kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile, viima ARK-le. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde asitõend: CD-plaat. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel välja mõista P.B-lt sundraha 200 (kakssada) eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista P.B-lt 131,60 eurot (ükssada kolmkümmend üks eurot 60 senti) muude menetluskulude katteks. ja Menetluskulud summas 331,60 eurot (kolmsada kolmkümmend üks eurot ja 60 senti) tasuda Maksuja Tolliametile ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X); Tasumisel märkida viitenumber

1. Selgituseks märkida: „P.B , 1-16-11094, menetluskulu 03.01.
2. a Tartu kohtumaja otsuse alusel“. Tartu Maakohtu, KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus täitmata osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskuludest sundraha 505 (viissada viis) eurot riigi kanda. Kohtuotsuse koopia saata kaitsjale, advokaat Katrin Jennsenile, kes ei võtnud osa asja arutamisest kohtus. Edasikaebamise kord. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
3. peatüki
4. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. 2

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkuleppe sisu.

§ 424

kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 68alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 20.-21.09.2016.

a, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui P.B ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning -kohustusi.

§ 75

lg 2 p 2, 5 alusel määrata, et P.B on kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ning alluma ettenähtud alkoholiravile (SA TÜK Psühhiaatriakliiniku projekti „Kainem ja tervem Eesti“ raames sõlmitud ravikokkuleppe täitmine).

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta P.B-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kr

MS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 705 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud korras kaitsjale makstud õigusabi kulude katteks advokaaditasu 117,60 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamisega tekkinud kulud 14 eurot. Arvestades kokkuleppes kokku lepitut, jääb riigi kanda sundraha osa 505 eurot. Süüdimõistetu kanda jäävad ülejäänud menetluskulud, mis koosnevad määratud kaitsjale makstud tasust 117,60 eurot, joobe tuvastamise kulust 14 eurot ja sundraha osast 200 eurot, s.o kokku 331,60 eurot. Vastavalt kokkuleppele tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel eelnimetatud kriminaalmenetluse kulud ära tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuistungil jäid menetlusosalised sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus võtab kokkuleppe kohtuotsuse tegemisel aluseks. Kohus teeb lahendi KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel. Kriminaaltoimikus on asitõendiks CD-plaat salvestusega, mis tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Ene Muts kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3