1-17-4433/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-4433 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuasi Erakorraline ettekanne kriminaalhooldusaluse R.A kohta Süüdimõistetu R.A, isikukood XXX, elukoht xxxx Kriminaalhooldusametnik Merli Tammi-Jõeveer RESOLUTSIOON: Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldada. Pikendada R.A-le Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 05.05.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-4433 määratud katseaega 2 (kahe) kuu võrra, s.o kuni 05.07.
2. Kohtumäärus toimetada kriminaalhooldusametnikule. kätte R.A-le ning saata teadmiseks Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 05.05.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-4433 tunnistati R.A süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ning katseajaks määrati 1 aasta. R.A allutati katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati katseajal järgima KarS § 75 lg -s 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p-de 2, 5 alusel kohustati R.A käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja pöörduma 2 nädala jooksul kohtuotsuse jõustumisest alkoholismi ravile. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnik Merli Tammi-Jõeveer esitas 26.03.2018 Viru Maakohtule erakorralise ettekande ettep anekuga pikendada R.A-le määratud katseaega 2 kuu võrra. Erakorraline ettekanne on esitatud põhjusel, et R.A ei ilmunud kokkulepitud registreerimisele 14.03.2018 ning ei teavitanud ka takistavatest asjaoludest. Lisaks saatis Politsei- ja Piirivalveamet 09.02.2018 ja 1 11.02.2018 teavituse R.A piiriületuse kohta. Info kohaselt võib olla alust arvata, et R.A on viibinud välisriigis ilma kriminaalhooldusametniku loata. Kriminaalhooldusalune andis 23.03.2018 kirjaliku seletuse, milles selgitab, et ta ei ilmunud 14.03.2018 registreerimisele kuna ta oli haige. Kriminaalhooldusametnikule ei teavitanud kuna ta unustas telefoni sõbra autosse laadima. Välisriigis käimist kriminaalhooldusalune ei kinnita. Ta leiab, et broneering võis olla tema nimel, kuid tema ei ole välisriigis käinud. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt toimus esmakohtumine kriminaalhooldusaluse R.A-ga 30.05.
3. Koostati riskihindamine ja hoolduskava, mille tulemusel määrati R.A läbima sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. 06.07.2017 esitas R.A tõendi, et 17.06.2017 on teostatud alkoholi blokeeriv süst. Alkoholi tarvitamise keelu rikkumist ei ole kriminaalhooldusalusel katseajal tuvastatud. R.A-le on koostatud kaks kirjalikku hoiatust, kuna isik ei ilmunud kokkulepitud päeval registreerimisele. 14.03.2018 haigestumise kohta R.A arstitõendit esitada ei ole. Sotsiaalprogramm on hetkel pooleli kuna kriminaalhooldusalune rikkus registreerimiskohustust, mistõttu ei saa sotsiaalprogramm katseaja lõpuks läbi. Kriminaalhooldusametnik on teinud erakorralises ettekandes ettepaneku pikendada R.A katseaega 2 kuu võrra. Kriminaalhooldusametnik lähtus ettepanekut tehes asjaolust, et R.A soovib enda sõnul sotsiaalprogrammi läbida ning edaspidi kriminaalhoolduse nõudeid registreerimiskohustuse täitmise näol järgida. Kohtumääruse põhjendused KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KrMS § 427 lg-st 1 tulenevalt otsustab KarS § 74 lg 4 kohaselt süüdimõistetu katseaja pikendamise süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Kohus, tutvunud erakorralise ettekande ning selle lisadega, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne on põhjendatult esitatud ning kuulub rahuldamisele. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt ei ilmunud R.A 14.03.2018 kokkulepitud registreerimisele ning ei teavitanud kriminaalhooldusametnikule takistavatest asjaoludest. Kriminaalhooldusaluse enda selgituste kohaselt oli ta haige, kuid arstitõendit haigestumise kohta R.A ei esitanud. Samuti ei teavitanud kriminaalhooldusalune mitteilmumisest kriminaalhooldusametnikku. Kohtu hinnangul on eeltooduga leidnud tõendamist, et R.A on rikkunud temale Viru Maakohtu 05.05.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-4433 määratud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Erakorralisest ettekandest nähtub, et R.A-le määratud sotsiaalprogramm on käesoleval hetkel pooleli ning sotsiaalprogramm ei saa katseaja lõpuks läbi. Samuti nähtub, et alkoholi tarvitamise keelu rikkumist katseajal tuvastatud ei ole. Võttes arvesse eeltoodut ning asjaolu, et R.A on ise avaldanud soovi sotsiaalprogramm siiski läbida, leiab kohus, et esitatud asjaoludel saab käesoleval ajal pidada katseaja pikendamist piisavalt mõjusaks abinõuks kriminaalhooldusaluse mõjutamisel. Kohtu hinnangul saab R.A-le anda täiendava võimaluse näidata tahet täita katseaja nõudeid. 2 Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ning pikendab R.A-le Viru Maakohtu 05.05.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-4433 määratud katseaega 2 kuu võrra. Maakohus juhindus eeltoodust ja KarS § 74 lg 4; KrMS § 387, § 427, § 383, § 384 ja § 432 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 3