) § 33 lg 2 p-s 8 sätestatud nõuet ning pani toime
§s 223 lg 1 sätestatud väärteo. PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituse teabegrupi 18.03.2022 otsusega määrati J. Potašenkovile
Menetlusalune isik vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse 01.04.2022 kohtule esitatud kaebusega ja selle 11.04.2022 täiendusega, milles leidis, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada, sest tema ei ole juhtunud liiklusõnnetuses süüdi. J. Potašenkov ei ole nõus ka talle määratud rahatrahviga. Liiklusõnnetuse põhjustas veoauto Scania juht. Kohtuväline menetleja ei ole piisava põhjalikkusega liiklusõnnetusega seonduvaid asjaolusid uurinud ja otsus ei ole seetõttu objektiivne. Veoautol oli ka tehniline viga seoses purunenud esiklaasiga. Kaebaja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Kohtuväline menetleja leidis 06.05.2022 kirjalikus seisukohas, et otsuse muutmiseks ja karistuse tühistamiseks puuduvad alused. Tõendeid kogumis hinnates saab asuda seisukohale, et J. Potašenkov ei veendunud enne manöövri sooritamist selle ohutuses ning oli avarii põhjustajaks. xxxx tn ja xxxx pst ristmikust alates suunaga xxxx poole on 2 sõidurada, millest parempoolne rada lõppeb peale bussipeatust sujuvalt ära. Seega parempoolses sõidureas liigeldes tuleb otse suundumiseks võimalusel rida vahetada. Menetlusaluse isiku poolt juhitud Toyota liikus parempoolses sõidureas ja vasakpoolses liikus veoauto Scania. Kui Scania sai jätkata otseliikumist ilma rida vahetamata, siis Toyota juht pidi hakkama planeerima reavahetamise manöövrit, kuna tema sõidurada oli lõppemas. Käesoleva juhtumi puhul oli seega manöövri sooritajaks J. Potašenkov. Videofaile analüüsides on näha, et Toyota liikus juba enne otsest ettesõitu väga telgjoone lähedal või isegi rattaga üle telgjoone ja seetõttu on võimalik, et külgmine kokkupõrge toimus juba varem. Videost on ka näha, et veoauto sõidab oma sõidurajal ning ei kaldu selle piiridest välja. Kui menetlusalune isik väidab, et enne seda, kui ta Toyotaga veoautole otsa sõitis, oli juba sõidukite külgmine kokkupuude, siis see on võimalik, kuid kuna veoauto reast välja ei kaldunud, siis selle põhjustaja sai olla ainult Toyota juht, kes ise ei valinud ohutut külgvahet ja kiirust ning proovis veoauto ette reastuda. Kuna manöövri sooritamise vajadus tekkis Toyota juhil, siis on ka tema vastutav selle eest, et manööver saaks sooritatud ohutult ja teisi liiklejaid takistamata. Trahvisumma jääb alla sanktsiooni keskmist määra. Lähtudes eeltoodust ja VTMS §-st 132 p 1 taotleb kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik oma kaebuse juurde, leides, et tema ei ole süüdi ja ei ole manöövrit teinud. Kohtuväline menetleja jäi oma kirjalikus seisukohas väljendatu juurde. Menetlusaluse isiku poolt manöövri sooritamine on tõendatud. 2 Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
lg 2 p 8 sätestab, et juht on kohustatud muuhulgas enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid.
lg 1 näeb ette karistuse muuhulgas mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Kohtu hinnangul on väärteoprotokoll ja sündmuskoha vaatlusprotokoll vormistatud nõuetekohaselt. Nii väärteoprotokollis kui ka väärteootsuses on süüteokirjeldus ühtne, selge ning arusaadav. Nii väärteoprotokollist kui ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub, et J. Potašenkovile on selgitatud VTMS §-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi ning isik on nende õiguste tutvustamise kohta andnud ka allkirja. Seega ei ole kohtul alust kahelda selles, et J. Potašenkov oli oma õigustest ka sisuliselt teadlik ja võimeline neid teostama. Kohtu hinnangul ei ole vaidlust selles, et väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas juhtus J. Potašenkovi poolt juhitud mootorsõiduki Toyota ja veoauto Scania vahel liiklusõnnetus. Seda asjaolu tõendavad nii menetlusaluse isiku ja tunnistaja M. R. kohtuistungil antud ütlused kui ka sündmuskoha vaatlusprotokoll. J. Potašenkov ei ole neid asjaolusid ka kaebuses vaidlustanud. Vaidlus on aga selles, kas
Potašenkov. Kohtu hinnangul tuleb sellele hüpoteesile vastata jaatavalt. Kohtuistungil andis tunnistaja M. R. , kes juhtis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas veoautot Scania, ütlusi selle kohta, et vahetult enne liiklusõnnetust asus ta rohelise fooritulega sõitma üle xxxx pst ja xxxx tn ristmiku ning tema ees autod hakkasid kiirust vähendama. Tunnistaja tähelepanu oli suunatud oma sõidureas ees sõitvatele autodele, kuid ta viskas ka pilgu paremasse küljepeeglisse. Küljel ta aga kedagi ei näinud. Tunnistaja sõnul ei ole veoauto kabiinist võimalik külje peal asuvaid sõidukeid näha – küljepeeglitest väga suurt kasu ei ole, sest nende vaateväli on väike ja need on pigem mõeldud koha peal aeglaselt manööverdamiseks. Eesolevatele autodele suunas tunnistaja oma tähelepanu sellepärast, et väiksema kiirendusvõimsuse tõttu hakkas ta neile ristmikult järele jõudma. Siis kuulis tunnistaja ühel hetkel vaiksemat kriginat. Tunnistaja nägi Bolti sõidukit alles siis, kui see juba veoautol ees oli. M. R. sõitis veoautoga ainult otse ja ei soovinud manöövreid teha. Bolti sõiduki suunatuld tunnistaja ei näinud, sest selle nägemiseks peaks nimetatud auto olema ideaalis 5 meetrit veoautost eespool. Veoauto oli tunnistaja kinnitusel tehniliselt korras ning M. R. ei kasutanud sõites ka telefoni. Veoauto esiklaas oli mõrane, sest eelmisel päeval maanteel sõites kukkus vastusõitva veoki katuseantenni pealt jää vastu klaasi – tunnistaja siiski nägi klaasist enda sõnul välja ja mõra nähtavust ei seganud. Kohtuistungil menetlusalune isik J. Potašenkov selgitas, et kuigi tal oli plaanis sõidurida vahetada, siis ta kontrollis kogu olukorda ning tal oli olemas ülevaade liiklussituatsioonist. Menetlusalune isik tunnistab, et oli väga keskjoone kõrval, kuid rekka tagant tuli ja vedas autot kokkupõrkel 40-50 meetrit edasi. Menetlusalune isik üritas enda poolt teha kokkupõrkel kõik võimaliku, et mitte kedagi ohustada ja kahjusid suurendada. Ei ole ka kindel, kas veoauto ikka sõitis täielikult omas reas. Veoki katkine klaas piirab nähtavust. Oluline on ka, kus juhtus teel täpsemalt avarii. J. Potašenkov heidab politseile ette ka juhtumi erapooliku käsitlemist ja kohapeal ebaprofessionaalset käitumist. 3 Hinnanud väärteomenetluses kogutud tõendeid (menetlusaluse isiku ja tunnistaja kohtuistungil antud ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokoll, videosalvestis) kogumis, asub kohus järgmisele seisukohale. Riigikohus on sedastanud, et ühe liiklusõnnetuse osapoole vastutuse küsimust ei saa lahendada ilma teiste osapoolte käitumist arvestamata (vt nt RKKKo 3-1-1-85-12, p 8.2 koos edasiste viidetega). Kogutud tõenditest (sh videosalvestisest ja sündmuskoha vaatlusprotokollist) nähtub, et pärast liiklusõnnetust asub veoauto Scania oma sõidureas, samas Toyota on kaasa tõmmatud parempoolsest sõidureast veauto sõiduritta. Ka menetlusalune isik on kinnitanud, et tema poolt juhitav sõiduk jäi veoauto külge lukku ja teda veeti mõnikümmend meetrit edasi. Samas on J. Potašenkov ka selgelt välja öelnud, et soovis enda sõidureast vasakule manööverdada ning ta asus hetk enne manöövri sooritamist sõiduridade keskmise telgjoone ääres, kui järsku nägi endale rekkat tagant otsa sõitmas. Tunnistaja M. R. kinnitusel ta samuti kedagi enda poolt juhitava veoki paremal küljel küljepeeglisse vaadates ei näinud, vaid nägi Toyotat alles siis, kui see oli veoki ees ja kokkupõrge juba ära toimunud. Videosalvestis on käesolevalt VTMS § 31 lg 11 p-de 1-3 kohaselt lubatavaks tõendiks, sest sellest nähtuvad väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Kuna tõenditest nähtub, et veok Scania püsis kogu aeg oma sõidurea piirides ja Toyota juht J. Potašenkov soovis manöövrit sooritada, siis kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et
lg 2 p 8 kohaselt lasub manöövri ohutuses veendumise kohustus manöövrit sooritada tahtva sõiduki juhil, s.o käesolevalt menetlusalusel isikul. J. Potašenkovil ka ei olnud manöövri sooritamisest, s.o sõidurea vahetamisest vasakule suundudes pääsu, sest sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt parempoolse sõiduraja otsesuund lõpeb bussitasku, s.o õnnetuse toimumise koha vahetus läheduses ära. Küll aga ei olnud veoauto Scania juhil põhjust mingeid manöövreid sooritada, sest tema teeosal oli ainus otsesuund ning välistatud oli õnnetuse toimumise kohas vasakule või paremale pööramine (paremal üks sõidurada lõppes ja vasakul on pidevjoon, mis keelab vasakpöörde). Siinkohal ei ole kohtu hinnangul ka oluline, mitu meetrit pärast ristmikku Toyota ja Scania tegelik kokkupõrge aset leidis, sest fakt on, et liiklusõnnetus nimetatud sõidukite vahel aset leidis. Kohus ei tea, miks J. Potašenkov oli enne manöövri sooritamist liiga sõiduridade kesktelje lähedal, kuid kindlasti suurendas selline Toyota paiknemine teel liiklusõnnetuse tekkimise riski märkimisväärselt. Nimelt tunnistaja M. R. on ka ise kinnitanud, et ta ei näinud veoki tehnilistest iseärasustest tulenevalt kõrvalpeeglist veoki külje juurde sõitnud Toyotat. Seda sõltumata sellest, kas veoki esiklaas oli mõrane või mitte – küljepeeglisse ei vaadata läbi esiklaasi. Seda, et toimunud liiklusõnnetuses on süüdi just J. Potašenkov, aga mitte Scania juht, kinnitavad muuhulgas ka menetlusaluse isiku poolt kohtule esitatud fotod liiklusõnnetuse tagajärgedest (mis on samuti käesolevalt lubatavateks tõenditeks), mis riimuvad sündmuskoha vaatlusel tuvastatuga ja kohtuvälise menetleja esindaja poolt esitatud fotodega. Fotod, mis ei puutu käesolevasse menetlusse, jätab kohus kõrvale (fotod teistest sündmustest). Tuleb tähele panna, et veoauto Scania ja Toyota kokkupõrkel sai vigastusi Scania parem esimene nurk ja Toyota vasak tagumine nurk (ja külg). Eelnev aga tähendab, et kokkupõrke hetkel asus Toyota kas Scania eespoolse juhikabiini parema külje all või vahetult asus kabiini lähistel sõidurida vahetama. Muul moel ei ole eluliselt ja füüsikaseadustele tuginedes võimalik, et kokkupõrke jäljed oleksid sõidukitel just nimetatud asukohtades. Asjaolu, kus asusid maas klaasitükid, siinkohal ei mängi olulist rolli, sest ei ole vaidlust selles, et purunes ikkagi Toyota vasakpoolne tagumine tuleklaas. Ka sündmuskoha vaatlusprotokollis on tuvastatud, et Scanial sai kahjustada kõrvalistujapoolne astmelaud, esipamperi parem nurk ja esivõre (mis viitab kokkupõrkele just selles piirkonnas) ning Toyotal tagapamper, vasak tagatuli, vasak juhipoolne tagumine uks, tagatiib ja velg (mis samuti viitab kokkupõrkele just nimetatud piirkonnas). 4 Eelnevale tuginedes esineb menetlusaluse isiku teo (s.o liiklusnõuete rikkumise) ja saabunud tagajärje (liiklusõnnetuse) vahel põhjuslik seos naturalistliku kausaalsuse mõttes. Kui J. Potašenkov oleks veendunud manöövri ohutuses ja paiknenud korrektselt oma sõidureas, ei oleks liiklusõnnetust juhtunud. Saabunud tagajärg on J. Potašenkovile ka normatiivselt omistatav, kuna liiklusnõude rikkumisel ehk manöövri ohutuses täielikul mitteveendumisel ja veokile liiga külje lähedale sõites (mida ei ole iseenesest menetlusalusele isikule ette heidetud) suurenes ja ka realiseerus liiklusõnnetuse tekkimise oht ning sellise ohu suurenemine on keskmisele mõistlikule inimesele ka ettenähtav (vt RKKKo 1-19-4422, p 13 koos edasiste viidetega). On üldteada, et suurte veokite juhikabiinide nähtavusulatus on nende tehnilistest iseärasustest piiratud. Samuti on teada, et veokite peatumisvahemaa on tavasõidukitest tunduvalt pikem. Eelnevale tuginedes on kohtu hinnangul J. Potašenkov oma tegevusega täitnud
Kuigi menetusalune isik on leidnud, et tema rikkumist toime pannud ei ole, siis kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et väärteoprotokollis kajastatud süüteo sooritamine on kogutud tõenditega tõendamist leidnud. KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 18 lg 1 järgi on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kuigi menetlusaluse isiku ütluste kohaselt ta kontrollis vahetult enne liiklusõnnetust enda sõidukit ümbritsevat liiklussituatsiooni igakülgselt, on kohtul alust selles väites kahelda. Nimelt menetlusalune isik ilmselt hooletusest ei tajunud, et on oma manöövri (vasakule suundumine sõidurea vahetamisel) ettevalmistamisel või juba alustamisel veoautole Scania liiga külje alla liikunud. Järelikult J. Potašenkov arvas, et käitub õiguspäraselt, kuigi tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema, et veokijuhi piiratud vaatevälja tõttu võib sellisel juhul aset leida sõidukite kokkupõrge. Seega leiab kohus, et subjektiivsest küljest pani menetlusalune isik teo toime vähemalt hooletusest. Kohus ei tuvastanud J. Potašenkovi käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut tuleb toimepandu eest karistada. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja mõistnud J. Potašenkovile rikkumise eest kohase ja ka proportsionaalse karistuse.
lg 1 järgi saab karistusena mõista rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (s.o 1200 eurot), aresti või võtta sõiduki juhtimisõigus ära kuni kuueks kuuks. Käesoleval juhul määrati kohtuvälise menetleja otsusega J. Potašenkovile karistuseks rahatrahv sanktsiooni keskmisest tunduvalt väiksemas määras, s.o 25 trahviühikut ehk 100 eurot. Kohus ei tuvasta käesolevas asjas karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. J. Potašenkov ei ole kohtuvälises ega kohtumenetluses avaldanud toimepandud süüteo osas kahetsust. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü on keskmine, sest ta ei ole avaldanud rikkumise osas kahetsust ning tal puuduvad ka kehtivad karistused samaliigiliste rikkumiste eest. Rikkumise ajal ei esinenud ka selliseid asjaolusid, mis õigustaks karistuse määramist keskmisest suuremas määras. Ka üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtudes peab isikule määratav karistus andma ühiskonnale signaali, et taolist käitumist ei saa sallida ning sellele 5 peab järgnema proportsionaalne karistus. Ümbritseva liiklusolukorra ekslik tajumine võib ohtu seada nii juhi enda kui ka kaasliiklejate tervise, elu ja vara. Arvestades menetlusaluse isiku süü suurust (mh süüteo toimepanemise asjaolusid), eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi (s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid) on kohtu hinnangul kohane ja proportsionaalne mõista J. Potašenkovile rahatrahv sanktsiooni keskmisest väiksemas määras, s.o 25 trahviühikut ehk 100 eurot. Tuginedes eeltoodule, jätab kohus menetlusaluse isiku kaebuse rahuldmata ja PPA Lõuna prefekuuri 18.03.2022 otsuse väärteoasjas nr 2780,22,001210 muutmata. Kuna kaebuse esitaja ei ole taotlenud karistuse kandmist, s.o rahatrahvi tasumist ositi pikema tähtaja jooksul ning ei ole ka kohtule esitanud tõendeid enda majandusliku olukorra kohta, jätab kohus karistuse tasumise kehtima kohtuvälise menetleja otsuses märgitud tingimustel. Menetlusalusel isikul on võimalik kohtuvälisele menetlejale esitada taotlus karistuse ositi kandmiseks. DVD plaat videosalvestisega ja fotodega tuleb jätta VTMS § 2 ja KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel väärteoasja materjalide juurde. Kohus ka siinkohal selgitab, et ei võta seisukohta politseiametnike käitumise kohta sündmuskohal. Kui J. Potašenkovil on sellega seoses pretensioone, tuleb pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna sisekontrollitalituse poole. Kohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.