) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 04.02.2019, seega on menetluse algusest möödunud üle kolme aasta. Võlgnik on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Võlgnik tugineb taotluses sellele, et ta on korralikult täitnud kohustusi kolme aasta vältel ning on teinud võlausaldajatele väljamakseid kogusummas 37 137,46 eurot, so rahuldanud nõuded 69,79% ulatuses. Lisaks on võlgnikul kolm alaealist ülalpeetavat. Vastavalt
lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). 3 Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses on seisukohad esitanud võlausaldaja T AS, O OÜ, H AS, I AS, AS F, Y AS, Q OÜ, M OÜ, R OÜ, C OÜ, P AS ja B AS. Ülejäänud võlausaldajad seisukohta ei esitanud. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgniku aruannetest nähtuvalt on võlgnik terve kohustustest vabastamise menetluse jooksul töötanud R OÜ-s tarkvara arendajana ning teinud võlausaldajatele väljamakseid summas 37 137,46 eurot. Kokku oli võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid summas 53 210,49 eurot, millest on käesolevaks tasumata 16 073,03 eurot. Seega on võlgnik rahuldanud võlausaldajate nõudeid 69,79% ulatuses. Kohus märgib, et võlgnik on terve kohustustest vabastamise menetluse jooksul olnud kohtule kättesaadav, esitanud kohtule iga-aastaselt usaldusisiku aruandeid koos arveldusarvete väljavõtetega ning rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid 3 aasta jooksul kogusummas 37 137,46 eurot ning väljamaksed on teostatud vastavalt jaotistele. Siinjuures tuleb arvestada, et võlgnikul on alates 25.02.2021 kolm ülalpeetavat. Seega ei pidanud võlgnik tegema väljamakseid sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). 12 võlausaldajat on esitanud seisukoha võlgniku kohustustest vabastamise menetluses, kellest 3 võlausaldajat jätsid võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada, 4 võlausaldajat nõustusid võlgniku kohustustest vabastamisega enne 5 aasta möödumist ja 5 võlausaldajat ei nõustunud võlgniku kohustustest vabastamisega ennetähtaegselt. 6 võlausaldajat ei ole seisukohta esitanud, mistõttu arvestab kohus, et kuuel võlausaldajal puudusid vastuväited võlgniku kohustustest vabastamisele. Kohtu hinnangul on põhjendatud vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest enne 5 aastast tähtaega, kuivõrd kohtule teadaolevalt on võlgnik teinud kõik endast oleneva võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696). Võlgnik on esitanud kohtule tõesed andmed enda sissetulekute ja väljaminekute kohta ning edastanud kohtule aruanded koos arveldusarve väljavõtetega. Võlgnik on vähendanud võlgnevusi arvestatavas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise.
lg 8 kohaselt kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (
lg 3).
lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 4
lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.
lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad S S kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.