) § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot Menetlusalune isik U.E (isikukood XXX ; elukoht: xxxxxxxxxxxx xxx xx-xx xxxxxxxxxx ) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Lõuna prefektuur (asukoht: Pargi tn 1, Viljandi; e-post: louna@politsei.ee) RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 132 p 1, kohus otsustas: 1. Jätta U.E kaebus rahuldamata ja muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 16. märtsi 2020.a. kiirmenetluse otsus nr 10220172289341 väärteoasjas nr 2840,20,000215 U.E karistamises
lg 1 p 1 järgi ning teo kvalifitseerimisega
Õigusrikkumise kirjeldusest nähtuvalt U.E 16.03.2020.a. kell 14.35 Viljandis, Männimäe teel liikudes Reinu tee suunas juhtis mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Karistuse määramisel kohtuväline menetleja arvestas kergendava asjaoluga, milleks on kahetsus.
lg 1 järgi, mootorsõiduki juhtimise eest ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja ka asjaoluga, et menetlusalune isik kasvatab alla 3 aastast last ning määras talle karistuseks rahatrahvi mis on sanktsiooni keskmisest madalam ning jääb sanktsiooni esimesse neljandikku. Kaebuses avaldab U.E, et antud väärteoasja otsuse jõustumisel ei ole tal võimalik sooritada Maanteeametis sõidueksamit. U.E pidi sooritama eksami 25.03.2020, kuid riigis kehtiva eriolukorra tõttu lükati see edasi 20.05.2020.a. 2 Liiklusseadus § 106 lg 1 p 3 kohaselt antakse eksami sooritamisel juhtimisõigus ning väljastatakse esmane juhiluba isikule, kellel ei ole karistust
U.E juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust 16.03.2020.a. ning eksami pidi ta sooritama 10 päeva hiljem s.o 25.03.2020.a. Värskelt autokooli lõpetanuna pidi U.E olema teadlik, millistel tingimustel väljastatakse Maanteeameti poolt isikule juhtimisõigus, kuid ometi ei takistanud see teadmine teda ilma juhtimisõiguseta sõiduki rooli minemast. Arvestades antud asjaoludega leiab kohtuväline menetleja, et antud väärteos puudub põhjuslik seos toimepandud teo, määratud karistuse ja riigis kehtiva eriolukorra vahel. Kohtuväline menetleja hinnanud väärteoasjas nr 284020000215 kogutud tõendeid leiab, et kaebuse esitajale U.E-le 16.03.2020 koostatud kiirmenetluse otsus on õiguspärane ja puudub alus määratud karistuse alandamiseks.
lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime talle süüks arvatava
Mootorsõidukit ei tohi juhtida liiklusseaduse (
) § 90 lg 1 p 1 kohaselt isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.
lg 1 kohaselt sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine on liiklusjärelevalve teostaja otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse ära langemiseni.
lg 2 p 3 kohaselt juht kõrvaldatakse sõiduki juhtimiselt, kui tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseiniku Viktor Tjuška 16.03.2020.a. kiirmenetluse otsusest väärteoasjas nr 2840,20,000215 (väärteotoimiku tl 1-2p) nähtub, et U.E on 16.03.2020.a. kell 14.35 Viljandis, Männimäe teel liikudes Reinu tee suunas juhtinud mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Nimetatud teoga rikkus
lg 1 p 1 nõudeid ja tegu on kvalifitseeritud
3 Kohus märgib, et antud väärteoasjas puudub vaidlus, et U.E juhtis mootorsõidukit 16.03.2020.a. kell 14.35 omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Eelmärgitud kiirmenetluse otsuses on U.E temale etteheidetava väärteo kohta andnud järgmised ütlused: „Juhtisin autot ilma juhtimisõiguseta. Kahetsen sõitu. Sõidueksam on koheselt sooritamisel. Oman ülalpeetavat. Alla 3 aastane.“ 16.03.2020.a. koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et U.E kõrvaldati samal kuupäeval sõiduki Audi A6 reg. märgiga XXX XXX juhtimiselt, kuna kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et U.E puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Isik kõrvaldati sõiduki juhtimiselt 16.03.2020 kell 14.35 kuni juhtimisõiguse saamiseni. Ka väärteoasjas esitatud väärteokaebuses ei vaidlustanud U.E kiirmenetluse otsuses kirjeldatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimist omamata mootorsõiduki juhtimisõigust. Kohus, hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis leiab, et U.E süü väärteo toimepanemises
Eelviidatud tõenditest nähtuvate asjaolude põhjal tegi kohus järelduse, et U.E on rikkunud
lg 1 p 1 nõudeid ning tema poolt toimepandud tegu vastab
S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et U.E on täitnud
S § 16 lg 3 mõttes. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. U.E oli teadlik, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, kuna sooritamata oli sõidueksam. Kuid hoolimata eelmärgitust pidas võimalikuks juhtida väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit, millega ta pani toime vastava väärteokoosseisu. Menetlusaluse isiku U.E teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 5. Kohtu seisukoht karistuse kohaldamisel Kohtumenetluse pooltel on vaidlus U.E-le karistuse kohaldamisel. Menetlusalune isik U.E taotleb kiirmenetluse otsuse tühistamist karistuse määramise osas ning taotleb teha uus otsus, millega mõista väiksem rahatrahv või tühistada rahatrahv. U.E leiab, et määratud karistus ja sellega kaasnevad tagajärjed kaebaja jaoks on ebamõistlikult koormavad. U.E arvates on määratud rahatrahv liiga suur. Kohtuväline menetleja aga ei nõustu U.E kaebusega, leides, et 16.03.2020 koostatud kiirmenetluse otsus on õiguspärane ja puudub alus määratud karistuse muutmiseks. Kohus märgib, et KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus on eelnevalt tuvastanud menetlusaluse isiku süü temale etteheidetavas väärteos ja õigusvastasust välistavate asjaolude puudumise. KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huvisid. 4 Riigikohtu lahendi 3-1-1-58-13 p 7 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.
lg 1 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
lg-s 1 ettenähtud rahatrahvina kohaldatava karistuse keskmiseks määraks on 100 trahviühikut. Arvestades süüteo asjaolusid – U.E väärtegu on kvalifitseeritud
lg 1 järgi, mis tähendab varasemate samalaadsete väärtegude puudumist, kuid samas on ta juhtimisõigust mitteomava isikuna juhtinud mootorsõidukit linna liiklustingimustes kella 14.35 paiku s.o ajal, kui liiklustihedus on suur, millise tegevusega võinuks kaasneda liiklusohtlikke olukordi. Eelmärgitu pinnalt kohus hindab U.E süüd toimepandud teos vähemalt keskmiseks. U.E-le karistuse kohaldamisel tuleb karistust kergendava asjaoluna arvestada puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 järgi (väärteotoimiku tl 2), karistust raskendavad asjaolud vastavalt KarS §-le 58 puuduvad. Kohtu päringule laekunud vastusest nähtub, et U.E puudub antud hetkel kehtiv karistus (tl 14). Seega karistust kergendavat asjaolu – puhtsüdamlikku kahetsust arvesse võttes on põhjendatud U.E-le mõista karistusena rahatrahv sanktsiooni keskmisest määrast väiksemana. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik U.E mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuna U.E puuduvad väärtegude eest kehtivad karistused ja ta puhtsüdamlikult kahetseb toimepandud süütegu, siis on kohtu hinnangul tema mõjutamiseks piisav rahatrahv, mis on sanktsiooni keskmisest madalam ja jääb sanktsiooni esimesse neljandikku, seega on põhjendatud määrata rahatrahv 25 trahviühikut s.o 100 eurot. Kohtuväline menetleja on U.E karistanud sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt väiksema rahatrahviga, eelmärgitust tuleneb, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud U.E süü suuruse ja karistust kergendava asjaoluga. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega ning selle muutmiseks puudub alus. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses toodud seisukohaga, et väärteo toimepanemise ja karistuse määramise seisukohalt ei oma tähtsust kaebuses toodud asjaolu, et Eesti Vabariigis välja kuulutatud eriolukorra tõttu lükati U.E sõidueksam, mis pidi toimuma 25. märtsil 2020, edasi 20. maile 2020. Antud juhul on määrav, et kiirmenetluse otsuses märgitud ajal – 16. märtsil 2020.a menetlusalune isik vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ei omanud. Kohus leiab, et määratud karistus vastab rikkumise raskusele ja on kooskõlas karistuse eesmärgiga, mistõttu ei ole määratud karistus liiga karm ega ebamõistlikult koormav. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.