4-19-2148/9

(233019001402)Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Olga Abakumova Väärteoasi Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 227 lg 4 järgi Menetlusalune isik L.N isikukood XXX, elukoht XXX, Venemaa Föderatsiooni kodanik, emakeel – vene keel, töökoht puudub Kohtuväline menetleja Politsei-ja Piirivalveameti politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva Kohtuistungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja - Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Irina Reino Kohtuistungi toimumise aeg 08.04.2019 RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 107 lg 1 p-st 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas: Ida prefektuuri Narva Tunnistada L.N süüdi 08.04.2019 mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamises mitte vähem, kui 68 km/h võrra, s.o liiklusseaduse § 227 lg 4 ettenähtud väärteo toimepanemises ning karistuseks võtta L.N-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus tähtajaga 12 (kaksteist) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel on L.N kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Vabastada menetlusalune isik L.N vahi alt kohtusaalis. Asitõendid: - CD-plaat, mis asub väärteotoimikus, jätta väärteoasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Narva kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, s.o

1. aprillist
2. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 02.05.
3. MAAKOHUS TUVASTAS Väärteoprotokollis oleva väärteo kirjelduse kohaselt, 08.04.2019 kella 12.41 paiku Toila vallas, Tallinn – Narva maanteel 179.8 km L.N juhtis mooto rsõidukit asulavälisel teel kiirusega 167+/-9 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 68 km/h võrra. Seega rikkus menetlusalune isik L.N Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi. Ida Prefektuur edastas väärteoasja kohtusse karistuse määramiseks (lk 1). 1.1 Kohtuistung Kohtuistungil taotles politsei esindaja Vorobjovi suhtes aresti määramist ja lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmise – kohaldamist. Kohtuistungil tunnistas L.N ennast ülalnimetatud väärteo toimepanemises süüdi. Kohus avaldas ka väärteoasja materjalid. 1.2 Kohtu seisukoht väärteo tõendatuse osas Kuulanud ära menetlusaluse isiku, politsei esindaja, uurinud väärteoasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et L.N tegevus on väärteoprotokollis kvalifitseeritud õigesti ning Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 227 lg 4 järgi ettenähtud väärteo toimepanemine tema poolt on leidnud tõendamist. Menetlusaluse isiku süü on tõendatud väärteoprotokolliga, kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga ning L.N enda ütlustega. Väärteoprotokolli kohaselt, 08.04.2019 kella 12.41 paiku Toila vallas, Tallinn – Narva maanteel 179.8km L.N juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 167+/-9 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 68 km/h võrra (lk 2). Nagu nähtub kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist (lk 4), 08.04.2019 kell 12.41 juhtis L.N sõiduautot Audi kiirusega, mis ületas antud teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 68 km/h võrra, sõites kiirusega vähemalt 1 58 km/h. Vastavalt LS § 15 lg 1 p 1 suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. Olles rikkunud LS nimetatud sätet ning ületades lubatud sõidukiirust vähemalt 68 km/t võrra, pani L.N toime LS § 223 lg 4 ettenähtud väärteo. 2 Kohus asub seisukohale, et L.N pani väärteo toime otsese tahtlusega. Ta teadis, et ta ületab lubatud kiirust ning tahtis seda. Menetlusaluse isiku tegevuses ilmnevad nii objektiivsed, kui ka subjektiivsed väärteo tunnused. Õigusvastutust välistavad asjaolud puuduvad. 1.3 Kohtu seisukoht karistuse määramise osas Karistuse määramisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus on seisukohal, et L.N tegevuses esineb KarS § 57 mõttes karistust kergendav asjaolu – puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Seoses sellega ei nõustu kohus politsei esindaja ettepanekuga karistada Elena Kuprinaˇt arestiga. Karistuse liigi valiku kontekstis ei ole väheoluline ka asjaolu, et L.N on kolm alaealist last, laste eest hoolitseb ta üksi. L.N on varem karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest rahatrahviga ning vaatamata sellele pani tahtlikult toime uue samalaadse süüteo. See tähendab, et rahatrahv ei suutnud hoiduda isikut uue süüteo toimepanemisest ning rahatrahvi teistkordne kohaldamine antud juhul ei ole otstarbekohane. Selleks, et aidata L.N paremini kohaneda ühiskonnas heakskiidetud liiklusreeglistiku täitmisega ja distsiplineerida teda, kohtu arvates tuleb kohaldada L.N suhtes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus on seisukohal, et L.N süüaste on keskmisest oluliselt suurem, kuna ta ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 68 km/h ning tegi seda päevasel ajal, mil liiklus on eriti tihe. Taoline käitumine oli väga ohtlik nii temale kui ka kaasliiklejaile. Ülaltoodu alusel on kohus seisukohal, et menetlusalusele isikule mõistetud karistus peab olema Liiklusseaduse § 227 lg 4 ettenähtud väärteo sanktsiooni keskmisest rangem. Liiklusseaduse §227 lg 4 kohaselt, mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 24 kuuni. Võttes aga arvesse karistust kergendava asjaolu olemasolu, peab kohus võimalikuks määrata L.Nˇle karistus juhtimisõiguse äravõtmise näol keskmiseks ajavahemikuks, so 12 kuuks. Otsuse tegemisel lähtub kohus eeltoodust ning juhindub Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p 1 ja § 108-
4. Innokenti Menšikov Kohtunik 3