1
alusel hüvitada riigieelarve vahenditest G.E-le tema poolt valitud kaitsjale makstud õigusabikulud summas 321,60 (kolmsada kakskümmend üks eurot ja 60 senti) eurot. Kohtuotsuse väljatrükk pooltele kätte toimetada ning otsuse jõustumisel saata õigusabikulude hüvitamise osas täitmiseks Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.
lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud.
Rikutud on mõõteseaduse nõudeid. Menetlusalusele isikule heidetakse ette sõiduki klaaside läbipaistvusnõude rikkumist. Kiirmenetluse otsuses viidatud Majandusja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele” lisa 1 sätestab koodis 612 nõuded sõiduki klaaside läbipaistvusele. Koodis 612 punktis 1 on sätestatud - tuuleklaasi läbipaistvus juhi vaateväljas ja tagumises asendis oleva juhiistme seljatoest eespool asuvate sõiduki külgakende läbipaistvus peab olema vähemalt 70%. Määrus sätestab ka kontrollimise viisi - vaatluse ja mõõtevahendiga. Kuivõrd läbipaistvuse kindlakstegemiseks on vajalik mõõtmine, siis peab mõõtmine vastama 2 mõõteseaduse nõuetele. Mõõteseaduse (MõõteS) § 2 lg 1 p 5 kohaselt on jälgitavus mõõtetulemuse või etaloni väärtuse omadus, mis võimaldab seda seostada riigi- või rahvusvahelise etaloniga katkematu võrdlusteahela (seosahela) kaudu, kusjuures ahela kõikidel lülidel on teadaolev mõõtemääramatus. MõõteS § 5 lg 1 sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Antud juhul ei ole klaaside läbipaistvuse mõõtevahendit kasutatud, vaid väärteokoosseisu füüsikaliste suuruste hindamine on toimunud silma järgi, mis on vastuolus mõõteseaduse nõuetega. Isegi kui kiirmenetluse otsuse koostaja Toomas Kivilo hinnangul oli klaaside läbipaistvus silmnähtavalt väiksem lubatust, ei saa see olla aluseks isiku karistamiseks. Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-67-11 punktis 12 märkinud järgmist: Kolleegium märgib, et mõõteseaduse regulatsiooni eiramist ei saa õigustada arutatavas asjas kohtuvälise menetleja esile tõstetud asjaoluga, et lubatust suurem kütusekogus oli kütuse väljapumpamise juures viibinud isikutele, sh menetlusalusele isikule silmnähtav. Seega on Riigikohus juba hinnanud õiguslikust küljest ka selliseid olukordi, kus kellegi arvates võiks nõuetele mittevastavus olla silmaga nähtav. Antud asjas ei nõustu menetlusalune isik, et tema sõiduki klaasid olid nõutavast väiksema läbipaistvusega. Ka kiirmenetluse otsusel antud ütlustes ei nõustu G.E, et läbipaistvus on alla lubatud piirmäära, vaid üksnes sellega, et klaasid võisid olla liiga tumedad. Tumedad olid klaasid tõepoolest, kuid G.E-le endale teadaolevalt oli läbipaistvus siiski nõuetekohane. Hilisem mõõtmine kinnitas, et sõiduki klaasid olid läbipaistvuselt lubatud piirides, kuigi piiri lähedal. Kuivõrd mõõtevahendit ei kasutatud, siis ei ole etteheidetav süütegu tõendatud ja menetlus väärteoasjas kuulub lõpetamisele. G.E omandas nimetatud sõiduki 09.02.2015. Sõidukil oli kehtiv tehnoülevaatus. G.E ei ole muutnud sõiduki esimeste küljeklaaside läbipaistvust ning eeldas seetõttu, et nende läbipaistvus vastab nõuetele. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut süüteokoosseisule vastava teo eest. Süüteokoosseisu tunnused avab KarS § 12 – esinema peavad nii objektiivsed kui subjektiivsed tunnused. Subjektiivsete tunnuste kergeim vorm hooletus esineb KarS § 18 lg 3 kohaselt siis, kui isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist (klaaside läbipaistvus on alla lubatu), kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks pidanud ette nägema (paigaldas või lasi paigaldada läbipaistvust vähendavaid materjale klaasidele, kuid ei kontrollinud seejärel, kas läbipaistvus vastab nõuetele). G.E ei teadnud, et sõiduki klaaside läbipaistvus ei pruugi nõuetele vastata ega saanud ka selles kahelda, kuna ostis sõiduki, mis oli läbinud tehnoülevaatuse. Seetõttu puuduvad G.E käitumises subjektiivsed tunnused, kuna ta ei teadnud ega saanud ka kohusetundlikuma suhtumise korral teada, et klaaside läbipaistvus ei vasta nõuetele. Sellekohased teadmised ja mõõtevahendid G.E puudusid ning ta eeldas, et tehnoülevaatuse läbinud sõiduki tehnoseisund on kontrollitud. Tegemist ei olnud ka sellise sõiduki osaga, mille seisukord oleks saanud tavapärase sõiduki kasutamise käigus muutuda. Võrdluseks näiteks sõiduki rehvidega, mis kuluvad. Enne kaebuse esitamist pöördus G.E sõiduki tehnoseisundi kontrollimiseks Tehnotop OÜ tehnoülevaatuspunkti. 17.06.2015 teostatud mõõtmiste kohaselt on küljeklaaside läbipaistvus erinevates kohtades 71,4 kuni 72,4 %. Seega vastavalt mõõtmistulemustele mõõteseadmega KRATT 2, nr 231, kalibreeritud 13.02.2015, vastas klaaside läbipaistvus kood 612 nõuetele, st oli üle 70%. Seega puuduvad nii süüteokoosseisu objektiivsed tunnused (klaasid läbipaistvus vastab nõuetele) kui subjektiivsed tunnused (menetlusalune isik ei teadnud ega saanud teada, et 3 läbipaistvus ei pruugi olla nõuetekohane), mistõttu kuulub väärteomenetlus lõpetamisele
Menetlusalune isik palub: 1) välja nõuda väärteotoimik ja kirjalik vastus kaebusele kohtuväliselt menetlejalt; 2) lisada väärteotoimikusse sõiduki registreerimistunnistus , tõendamaks sõiduki tehnoülevaatuse läbimist enne sõiduki omandamist menetlusaluse isiku poolt ning sõiduki omandamise aega 09.02.2015; 3) lisada väärteotoimikusse mõõtmistulemuste protokoll nr 01-06, tõendamaks, et klaaside läbipaistvus on üle 70%. Kaebuse esitaja ja tema kaitsja soovivad kohtuistungist osa võtta. Eeltoodule tuginedes ja juhindudes
, 29 lg 1 p 1, 132 p 3 palub menetlusalune isik tühistada otsus väärteoasjas nr 10220151037844, teha asjas uus otsus, millega lõpetada menetlus väärteoasjas ning hüvitada menetlusalusele isikule kantud õigusabikulud. 3. 08.09.2015 saabus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri vastuskiri G.E kaebusele, milles leitakse, et väärteoasja menetlemisel on rikutud oluliselt väärteomenetlusõigust. Liikluspolitseinik Toomas Kivilo koostas G.E-le kiirmenetluse otsuse nr 10220151037844 selle kohta, et G.E juhtis autot, mille tehnoseisund ei vastanud õigusaktidega kehtestatud nõuetele, st sõidukil olid esiküljeklaasid ülemäära tumedaks toonitud. Mõõtmist teostas liikluspolitseinik Toomas Kivilo palja silmaga. Mõõteseaduse järgi peab mõõtmine toimuma mõõtevahendiga, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kuna antud väärteoasjas on ilmnenud absoluutne menetlustakistus, siis on kohtuväline menetleja nõus G.E kaebuse Rakvere politseijaoskonna liikluspolitseiniku Toomas Kivilo kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr: 2590,15,002144 vastavalt
lg 1 p 1 alusel rahuldamisega, kuna temale inkrimineeritud teos puudub süü- ja väärteokoosseis. Kohtuväline menetleja on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. 4. 24.09.2015 saabus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale menetlusaluse isiku taotlus väärteoasja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused. 5.
lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Nii menetlusalune isik kui ka kohtuväline menetleja on nõustunud kirjaliku menetlusega, mistõttu kuulub käesolev väärteoasi lahendamisele kirjalikus menetluses. 6.
p 3 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatud alustel.
lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Kohtuväline menetleja on oma kirjalikus vastuses menetlusaluse isiku kaebusele leidnud, et väärteomenetlus tuleb
4 7.
kohaselt, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 301 kohaselt, kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 09.01.2008 lahendi nr 3-1-1-94-07 p 8 kohaselt ei reguleeri väärteomenetluse seadustik, kuidas peab kohus toimima olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja vähendab kohtuistungil väärteoprotokollis algselt kirjeldatud süüdistuse mahtu, loobudes menetlusalusele isikule osaliselt või täielikult ette heitmast talle süükspandud tegusid. Kolleegiumi hinnangul tuleb kohtul sellises olukorras juhinduda
§-st 2, mis näeb ette kriminaalmenetlusõiguse kohaldamise väärteomenetluses, kui väärteomenetluse seadustik ise ei sätesta teisiti. Seega teeb kohus KrMS §-s 301 kohaselt menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse (resp lõpetab väärteomenetluse), kui prokurör (resp kohtuvälise menetleja esindaja) loobub kohtuvaidluses süüdistusest. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja vastuskirjas menetlusaluse isiku kaebusele avaldanud, et väärteoasja menetlemisel on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust, menetlusalusele isikule inkrimineeritud teos puudub süü- ja väärteokoosseis. Kohtuväline menetleja leiab, et väärteoasjas tuleb menetlus lõpetada
8. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et G.E kaebus tuleb rahuldada ning Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna liikluspolitseiniku Toomas Kivilo 05.06.2015 kiirmenetluse otsus nr 10220151037844 väärteoasjas nr: 2590,15,002144 tuleb tühistada ja väärteomenetlus lõpetada
9. 24.09.2015 esitas menetlusaluse isiku G.E kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale taotluse väärteoasja lahendamiseks kirjalikus menetluses ning menetlusaluse isiku poolt väärteomenetluses kantud õigusabikulude hüvitamiseks. Taotlusele oli lisatud Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli OÜ 24.09.2015 arve nr 150937, millest nähtuvad väärteoasjas tehtud toimingud ning nende peale kulunud aeg. Õigusabi osutamise eest tuli tasuda 321,60 eurot (sh käibemaks summas 53,60 eurot), ajakulu oli 3,35 tundi, tunnihind 96 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et õigusabi eest tasumisele kuuluv summa on mõistliku suurusega ning proportsioonis osutatud õigusabiga.
kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Menetlusalusele isikule G.E-le kuulub
alusel hüvitamisele tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu summas 321,60 eurot riigieelarve vahenditest. 10. Kohus juhindus otsuse tegemisel
/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.