4-16-7661/65

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg

1. märts 2017 Väärteoasja number 4-16-7661 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Väärteoasi N.G KarS § 275 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2017 otsus Apellatsiooni esitaja Menetlusaluse isiku N.G kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde, apellatsioon Kohtuväline menetleja Tartu Vangla. Esindaja Argo Mikk Menetlusalune isik N.G (isikukood: XXX). RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. jaanuari 2017 otsus muutmata.
5. Apellatsioon jätta rahuldamata.
6. Määrata Advokaadibüroole Objartel&Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks N.G-le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 168 eurot (sh käibemaks 28 eurot).
7. Välja mõista N.G-lt Eesti Vabariigi kasuks 168 eurot, sh käibemaks 28 eurot määratud kaitsjale vandeadvokaadi vanemabile Valli Murdele makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
8. Menetluskulu tuleb tasuda 6 kuu jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.
9. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsioon esitatakse otsuse teinud Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Tartu Maakohus arutas N.G süüdistust KarS § 275 lg 1 järgi selles, et tema: - olles kinnipeetav Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, ukse nr 1022A ja kambri nr 1166 vahelisel alal, solvas 15.07.2016 kella 18:00 paiku ametiülesandeid täitvat vanemvalvur J.H. ’ut, öeldes talle "pederastid, piidrid, munnid", solvates sellega vanglaametniku au ja väärikust. - olles kinnipeetav Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, kambris nr 1166, solvas 15.07.2016 kella 20:20 paiku ametiülesandeid täitvat vanemvalvurit J.H. , öeldes talle "piider, pederast", solvates sellega vanglaametniku au ja väärikust. - olles kinnipeetav Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, kambris nr 1166, solvas 16.07.2016 kella 20:20 paiku ametiülesandeid täitvat vanemvalvurit J.H. , öeldes talle "pista see nimesilt endale perse, kuradi pede", solvates sellega vanglaametniku au ja väärikust. - olles kinnipeetav Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, kambris nr 1166, solvas 20.07.2016 kella 08:20 paiku ametiülesandeid täitvat vanemvalvurit J.H. , öeldes talle "pista see nimesilt endale perse", solvates sellega vanglaametniku au ja väärikust. - olles kinnipeetav Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, psühhiaatriaosakonna jalutusboksi nr 1 ja kambri nr 1166 vahelisel alal, solvas 20.07.2016 kella 08:25 paiku ametiülesandeid täitvat vanemvalvurit J.H. , öeldes talle "pede, kukk, piider", solvates sellega vanglaametniku au ja väärikust. - olles kinnipeetav Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, psühhiaatriaosakonna jalutusboksi nr 1 ja kambri nr 1166 vahelisel alal, solvas 06.08.2016 kella 10:25 paiku ametiülesandeid täitvat vanemvalvurit J.H. , öeldes talle "käi perse" ja "ime munni värdjas, urood, piider selline", solvates sellega vanglaametniku au ja väärikust. - olles kinnipeetav Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, kambris nr 1166, solvas 07.08.2016 kella 08:20 paiku ametiülesandeid täitvaid vanemvalvureid J.H. ja A.M. ja Ü.J. , öeldes neile "pedede kari, rotid" ja "te H ja M olete üks paras pedede perekond", solvates sellega vanglaametnike au ja väärikust. Sellega pani N.G toime KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega.
11. Tartu Maakohtu
12. jaanuari 2017 otsusega tunnistati süüdi KarS § 275 lg 1 järgi ning teda karistati 15-päevase arestiga. N.G karistusaeg kuulub täitmisele Tartu Arestimajas peale vanglakaristuse lõppemist. Riigi poolt osutatud õigusabi 288 eurot mõisteti välja osade kaupa 5 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
13. Kohus põhistas N.G süüditunnistamist KarS § 275 lg 1 järgi järgmiselt. 3.1 Kohus leidis, et väärteoprotokollis on ammendava täpsusega kirjas rikkumiste kirjeldus, samuti on menetlusalune isik andnud ütlusi toimunu kohta. J.H. , A.Š. , A.M. , A.O. , E-N. K. , K.J. , Ü.J. ja V.M. on antud asjas üle kuulatud tunnistajatena. Samuti on kohus osundanud tõenditena ettekannetele nr 4213, 4236, 4305, 4762, 4749 ja
14. 3.2 Kohtulikul arutamisel on Ü.J. , A.Š. , K.J. , E-N. K. ja A.O. andnud ütlusi, mis kinnitavad väärtegude toimepanemist. Ka tunnistaja J.H. u ja V.M. i ütlused kinnitavad väärtegude toimepanemist. Lisaks kinnitavad vangivalvur J.H. u ettekanded, et N.G solvas teda rumalate sõnadega. Vangivalvur Ü.J. i ettekanne kinnitab samuti, et N.G solvas teda rumalate sõnadega, 2 nimetades J.H. ut ja A.M. i pededeks, värdjateks, rottideks ja pedekarjaks. Eeltooduga luges kohus tõendatuks, et N.G solvas korduvalt ametikohustusi täitvat J.H. ut, samuti solvas ta A.M. i ja Ü.J. i. Solvanguid kuulsid ka teised isikud. 3.3 Kaitsja poolt kohtule esitatud õiguskantsleri kiri käsitleb N.G nimesildi kaelas kandmist, ent see ei vabasta teda kohustusest nimesilti kanda. N.G tervisekaardist nähtub, et ta on ise korduvalt psühhiaatri poolt määratud ravi katkestanud. N.G ütlused viitavad sellele, et tal puudub stiimul vanglas õiguspäraselt käituda ning ta on kaotanud enesekontrolli. Kellegi vastu isiklikult tal midagi ei ole. Talle ei meeldi, et temalt on kõik ära võetud ja siis veel kontrollitakse. Kohtu hinnangul näitavad N.G ütlused allumatust vanglas. 3.4 Karistust mõistes arvestas kohus, et N.G on 14 korral kriminaalkorras karistatud. Tal on 32 kehtivat distsiplinaarkaristust. Enamus neist on määratud allumatuse ja vanglaametnike solvamise eest. Iseloomustuse kohaselt on tegemist süstemaatilise õigusrikkujaga, kes naudib oma elustiili, ega kavatse seda muuta. N.G ei näe oma käitumises probleeme, ta on ametnikega manipuleeriv ja võib olla kiuslik. Koostööd teeb ta valikuliselt, käitumine on suurustlev ja ellusuhtumine küüniline. N.G on karistatud röövimise, raske kehavigastuse tahtliku tekitamise eest. Tema suhtumine mistahes kohustuste täitmisesse on negatiivne, vangistuses puudub tal sissetulek ning nõudeid ta tasuda ei kavatse. Seetõttu on arvestades korduvaid solvamisi, põhjendatud karistada N.G arestiga, mis tuleb ära kanda pärast vangistuse lõppemist. Arvestades süü suurust, on põhjendatud karistada N.G arestiga 15 päeva. APELLATSIOON
15. N.G kaitsja vaidlustas maakohtu otsuse ja taotleb selle tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kaitseväited seisnevad lühidalt kokkuvõetuna järgmises. 4.1 Otsuses puuduvad põhjendused nii süüteo toimepanemise kui ka karistuse mõistmise osas. Lisaks on jäetud arvestamata kaitsja taotlus lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. 4.2 Kohus on jätnud arvestamata, et N.G kannab pikaajalist vangistust ning viibib pidevalt kartseris. See on jätnud negatiivse jälje tema tervisele. N.G ei varjanud, et ta kasutas vulgaarseid väljendeid, kuid tema eesmärgiks ei olnud sellega alandada nende inimväärikust. Ta selgitas, et miskipärast tekivad just J.H. uga pidevad probleemid ning seda tingib viimase enda käitumine. Kuna N.G on pidevalt kartseris, siis tähendab see, et tema psüühika on häiritud ning temalt viisakuse ootamine on küsitav. 4.3 Kaitsja leiab, et N.G käitumises 15., 16.,
16. juulil ning
17. ja
18. augustil 2016 ei esine KarS § 275 lg 1 objektiivseid tunnuseid. Vaidlus puudub selles, et N.G on kombeks kasutada väljendeid, mida võib-olla saab hinnata kui vulgaarseid. Selleks aga, et omistada talle KarS § 275 lg-s 1 ette nähtud süütegu, tuleb teha kindlaks, et tegemist oli ebasündsate, vulgaarsete, inimväärikust alandavate väljenditega, mille kasutamine läheb vastuollu kõlblustunde ja teiste moraalsete väärtustega. Sellist analüüsi otsusest ei nähtu. See, et J.H. leidis, et tegemist on solvava sisuga väljenditega, ei ole aluseks, et karistada isikut KarS § 275 lg 1 järgi. Põhiseaduse järgi on igaühel õigus eneseväljendusele, sh ebatsensuurse väljendi kasutamisele. 4.4 Teiseks on kohtuotsuses välja toodud Tartu Vangla kodukorra normid, sh p-d 1,6,3, milles on sätestatud kohustus olla vanglateenistujaga viisakas. Kaitsja juhib tähelepanu ringkonnakohtu halduskolleegiumi lahendile, mille kohaselt puudub olukorras, kus on küll kasutatud nn ebatsensuurseid väljendeid, kuid kedagi solvatud ei ole, õiguslik alus isiku karistamiseks. Otsustamaks, kas J.H. võis tunda end solvatuna, pidi kohus põhjendama, kuidas kasutatud väljendid alandasid J.H. u inimväärikust. Kohus pidi pöörama tähelepanu sellele, et viimasel ajal on moraalsed väärtused ja viisakas käitumine oma klassikalise sisu kaotanud (nt massimeedias). 3 Kui võrrelda nimetatud väljendeid N.G väljenditega, siis tuleb asuda seisukohale, et N.G ei ole kasutanud väljendeid, mis oleks vastuolus kõlblustunde ja moraalsete väärtustega. 4.5 Esinevad alused väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt. Isiku süü ei ole suur ning väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. 4.6 N.G puudus eesmärk vanglaametnikke solvata. Ta on viibinud suure osa elust vangla tingimustes ning kasutab kõnekeeles nn ebatsensuurseid väljendeid. Vangistuse eesmärk ei ole muuta süüdlase käitumist viisakaks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Tartu Ringkonnakohtus
20. märtsil
21. a toimunud istungil jäi kaitsja apellatsiooni juurde, kohtuvälise menetleja esindaja taotles jätta apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
22. Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud väärteoasja materjalidega, maakohtu otsuse ja sellele esitatud apellatsiooniga, leiab, et maakohtu otsus jääb muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Oma otsust põhjendab apellatsioonikohus järgnevalt. KarS §-s 275 nähakse ette vastutus avalikku korda kaitsva võimuesindaja laimamise või solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega. Avaliku korra kaitse hõlmab laiemas tähenduses lisaks korrakaitseseadusele mh ka vangistuse täideviimist, kui õiguskorra kaitse üht vormi (VangS § 6 lg 1). Seega saab vangivalvurit, vangla inspektor-kontaktisikut jt vanglaametnikke, kes lähtuvalt tööülesannetest teostavad avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks KarS § 275 lg 1 tähenduses. Lisaks tuleb KarS § 275 lg 1 objektiivse koosseisu omistamisel tuvastada, kas menetlusaluse isiku käitumine riivas ülalkirjeldatud võimuesindaja au ja väärikust ning kas solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega (RKKK 3-1-1-31-16). 6.1 Antud asjas puudub põhimõtteline vaidlus selles, et J.H. , A.M. ja Ü.J. on avalikku korda kaitsvad võimuesindajad, kes täitsid Tartu Vanglas väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas oma ametikohustusi. 6.2 Samuti puudub asjas vaidlus selles, et N.G, kes on Tartu Vanglas karistust kandev isik kasutas väärteoprotokollis märgitud sõnu, nagu „pederastid, piidrid, munnid, pede, kukk, urood, rotid“ ning väljendeid „pista see nimesilt endale perse, kuradi pede ja ime munni, värdjas!, käi perse!“. Väljendite kasutamist on N.G kinnitanud ning
23. novembril
24. a toimunud istungil väljendanud, et „tunnistajate ütlused teda ei huvita. Pole mõtet hakata neid üle lugema, olnut ma ei eita“ (lk 60, pöördel). Ka kaitsja ei ole seadnud kahtluse alla, et N.G ei ole varjanud, et ta kasutas vulgaarseid väljendeid. 6.3 Kaitsja märgib, et omistada N.G-le KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu, tuleb kindlaks teha, kas väljendite puhul on tegemist ebasündsate, vulgaarsete ja inimväärikust alandavate väljenditega, mis lähevad ilmselt vastuollu kõlblustunde ja moraalsete väärtustega. Ringkonnakohtu jaoks puudub kahtlus, et p-s 6.2 nimetatud sõnad ja väljendid on ebasündsad, vulgaarsed ja alandavad sellisena adressaadi inimväärikust. Arvestades, et need olid lausutud konkreets(t)e inimes(t)e suhtes ning vaenulikus kontekstis („Kui N.G oli kambris, siis tegi ta H suunas sülitamisliigutuse, aga reaalselt ta ei sülitanud“ (A.Š. i ütlused, lk 75, pöördel), samuti arvestades menetlusaluse isiku suhtumist vanglaametnikesse („Otseselt ei sülitanud ja siis samal ajal kasutas ebatsensuurseid väljendeid vaadates meie poole öeldes värdjad, pederastid ja et normaalsed inimesed siia tööle ei tule (A.O. a ütlused, tlk 77), siis loeb ringkonnakohus need väljendid lausutuks isiku(te) halvustamiseks ja nende inimväärikuse alandamiseks. Kuigi sõnadel 4 „kukk ja rott“ puudub tavapärases tähenduses solvav või ebatsensuurne mõte, siis praeguses kontekstis, koosmõjus teiste süüdistatava poolt öeldud väljendite ja žestidega, loeb kohus ka need inimväärikust alandavateks. Väljendid võivad teadaolevalt olla väga negatiivse varjundiga, olles kasutusel vanglažargoonis väga halvustava sõnana sooviga teist isikut eriliselt alandada, alavääristada või solvata. Seega tuleb eelkäsitletud väljendeid nende konkreetset kasutamise konteksti ja koosmõju arvestades vältimatult käsitleda solvangutena, mille solvav sisu on nenditav ka objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt. Ka kaitsja ise on möönnud, et N.G on kombeks kasutada väljendeid, mida saab hinnata ebasündsateks ja vulgaarseteks. 6.4 Edasi on kaitsja nentinud, et olukorras, kus on kasutatud nn ebatsensuurseid väljendeid, kuid kedagi solvatud ei ole, puudub õiguslik alus isiku karistamiseks. Kaitsja leiab, et ainuüksi see, et J.H. u jaoks olid sõnad solvavad, ei ole aluseks isiku karistamisele. Viimasel ajal on viisakas käitumine kaotanud oma klassikalise mõju ning N.G poolt kasutatud väljendid ei ole vastuolus kõlblustunde ega moraalsete väärtustega. Põhiseaduse kohaselt on kõigil isikutel õigus vabale eneseväljendusele. Maakohus ei ole osundanud üksnes J.H. u ütlustele, vaid ka tunnistaja Ü.J. i, A.Š. i, K.J. i, E.-N. K, A.O. a, A.M. i, V.M. gi ütlustele, kes kõik kinnitavad, et N.G kasutas J.H. u suhtes solvavaid väljendeid, ajal, mil viimane täitis tööülesandeid. Ringkonnakohus leib, et kaitsja poolt viidatud põhiseaduslik õigus vabale eneseväljendusele (õigus oma ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil levitada), ei ole antud asjas relevantne nagu ka massimeedias levivatele väärtustele ja suhtlemisele osundamine. Põhiseaduse § 45 puhul on ette nähtud erandlikud alused väljendusvabaduse piiramiseks – nimelt võib igaühe õigust vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ja hea nime kaitseks. Seadusandja on KarS § 275 järgi ette näinud kaitsta õigushüvena avaliku võimu teostamise tõhusust ning avalikku korda. Sekundaarselt kaitstakse ka teisi õigushüvesid, nagu inimese au ja väärikus. Seega solvamise, mis on toime pandud avalikku võimu kaitsva võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täimisega, kriminaliseerimisega, on seadusandja kehtestanud, et avalikku korda kaitsvat võimuesindajal on õigus seaduse kaitsele tema suhtes toime pandava õigusrikkumise puhul. Kuriteokoosseisu mõttes ebaoluline on ringkonnakohtu hinnangul maakohtu viide vangla kodukorrale. 6.5 Kaitsja on välja toonud sellegi, et N.G on vangistuses viibinud pikka aega ning pikka aega pidevalt ka kartseris. Seega ei saa temalt oodata viisakust. Samuti peaks arvestama, et N.G on psüühilised probleemid. Apellatsioonikohus märgib esmalt, et väärteoasjas kogutud tõendite põhjal puudub alus arvata, et N.G kasutaks eneseväljendamises pidevalt ebatsensuurseid väljendeid. Nii on näiteks N.G andnud ütlusi, et tal ei ole mingeid konflikte K.J. iga (lk 76). Ka isiku kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et N.G teeb koostööd valikuliselt ning tema suhtumine mistahes kohustuste täitmisesse on negatiivne (lk 39). Samuti ei ole võimalik nõustuda apellandi väitega selle kohta, et J.H. u käitumine N.G suhtes oli provotseeriv. Ükski tõend menetlusaluse isiku ennastõigustavaid seisukohti ei kinnita. Ringkonnakohus leiab, et ka ainuüksi selle põhjal, et isik viibib palju kartseris, mis tekitab talle psüühilisi probleeme, ei saa teha järeldust, et temalt ei saa oodata viisakat väljendumist. 6.6 Ringkonnakohus leiab, et puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Väärteomenetluse lõpetamisel otstarbekuse kaalutlusel peab kohus arvestama väärteoga õigushüve kahjustamise olulisust, väärteo ühiskonnas esinemise sagedust, toimepanemise asjaolusid ja menetlusalust isikut (varasem karistatus sama väärteokoosseisu alusel). Seega võib menetluse lõpetada kui menetlusaluse isiku süü on väike ning avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Ringkonnakohus leiab, et N.G süüd ei saa pidada väikeseks – talle esitatud süüdistus hõlmab 7 episoodi, mis on toime pandud otsese tahtlusega. N.G käitumise osas ei saa välja tuua mingisuguseid vabandavaid asjaolusid. N.G on ka varem korduvalt 5 väärteokorras karistatud KarS § 275 lg 1 järgi (viimati
25. a aprillis toimepandud väärteo eest). Ka avalik menetlushuvi vanglas toime pandud õigusrikkumiste vastu ei saa pidada väikeseks, arvestades, et tegemist on üsna levinud õigusrikkumisega. Seetõttu ei saa viidata avaliku menetlushuvi puudumisele. Antud süüasja sündmustikku silmas pidades ei oleks õige asuda N.G käitumist õigustavale positsioonile, mis võib luua ühiskonnas väärarusaama, nagu õigustaks vanglaametniku suhtes toime pandavat süütegu talumiskohustus. Ka vanglaametnikul on õigus seaduse kaitsele tema suhtes toime pandava õigusrikkumise puhul. 6.7 Kaitsja on välja toonud sellegi, et N.G-le mõistetud karistus on jäetud põhjendamata. Ringkonnakohus ei saa kohtupraktikat arvestades maakohtu otsusele etteheiteid teha – see vastab karistuse mõistmise põhistatuse nõuetele ning kohtuniku siseveendumuse kujunemine on konkreetse karistuse liigi ja määra valikul jälgitav. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga otsuses välja toodud argumentidel.
26. Eeltoodut arvestades ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata.
27. Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaadi vanemabi V. Murde esitas taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 144 euro suuruses summas, sh käibemaks 24 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsiooni koostamiseks 3 tundi. Kokku taotleb kaitsja 144 euro (sh käibemaks 24 eurot) hüvitamist. Lisaks taotleb kaitsja kohtuistungil osalemise eest 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot) hüvitamist. Kriminaalkolleegium leiab, et taotluses märgitud toimingud on olnud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja põhjendatud. Kuna kohtuistung vältas 0,5 tundi, tuleb vähendada kohtuistungil osalemise eest taotletud tasu ja mõista välja kaitsjale kohtuistungil osalemise eest 24 eurot (sh käibemaks 4 eurot). Ülejäänud osas kuulub kaitsja taotlus täielikult rahuldamisele. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ning § 21 lg-st 3 ja justiitsministri
28. juuli
29. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-st 10 ja § 9 lg-st 2, tuleb riigi õigusabi tasu suuruseks kaitsjale apellatsioonimenetluses määrata 168 eurot, sh käibemaks 28 eurot. Menetluskulud tuleb VTMS § 38 lg 1 ja § 185 lg 2 alusel N.G-lt riigi kasuks välja mõista. Riigi õigusabi andmise määruses on antud õigusabi kohustusena tasuda see osamaksetena. Ringkonnakohus määrab, et N.G-lt välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 6