Obsah (7)

§ 115§ 68§ 113§ 73§ 57§ 56§ 180

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja 30.11.2012 Tallinn koht Kriminaalasja number 1-12-5709 (12230100659) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kall

) § 113 järgi üldmenetluses Prokurör Elle-Mai Velling Süüdistatav H.T isikukood: XXX; EV kodanik; emakeel: eesti keel; keskharidus; ei tööta; kindla elukohata; viibimiskoht: Vangla XXX; varem kriminaalkorras karistamata. Kohaldatud tõkend: vahistamine alates 18.01.2012, kahtlustatavana kinni peetud 16.01.

1. Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 3051 , § 306, § 309 lg 3, § 310 lg 1, § 311-313, § 317, § 126, § 175 lg 1 p 3, 4, § 180 lg 1, VõS § 1043, TsMS § 440 lg 1 kohus o t s u s t a s:
2. Süüdi mõista H.T

§ 115järgi ja karistada 4 (nelja) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse vangistusega.

2.

§ 68lg 1 järgi arvata H.T eelvangistus karistusaja hulka.

Karistuse kandmise alguseks lugeda 16.01.

2. H.T suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, jätta muutmata ja tühistada karistuse kandmisele asumisel.
3. TP tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista H.T-lt TP kasuks 1316,65 (üks tuhat kolmsada kuusteist eurot ja kuuskümmend viis eurosenti) EUR.
4. Välja mõista H.T-lt riigieelarve tuludesse sundraha 725,00 eurot. Määrata, et H.T tasub sundraha 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuise maksega mitte vähem kui 60,42 EUR.
5. Välja mõista H.T-lt riigieelarve tuludesse menetluskulu 6352,00 EUR, so 4546,75 eurot ekspertiisitasu, 1804,80 eurot kaitsjatasu ja 0,45 eurot koopiakulu. Määrata, et H.T tasub menetluskulu 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuise maksega mitte vähem kui 529,33 EUR.
6. TP kasuks välja mõistetud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele nr XXXXXXXXX AS Swedbank pangas.
7. Sundraha ja menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB pangas või nr 221023778606 AS Swedbank pangas või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber: 2800049777 ja selgitus „menetluskulud“, „sundraha“ vastavalt sellele, millist summat tasutakse. Tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile.
8. Asitõendid: 9.1 Kohtuotsuse jõustumisel hävitada: kriminaalasja juurde võetud viinapitsid, villased sokid, T-särk, teksapüksid Lee, padjapüür, põrandamopp, TP laibalt äralõigatud küüned, hele T-särk, pruun T-särk, sinine kampsun, mobiiltelefon Nokia 1200 SIM kaardiga ning Põhja Prefektuuri hoidlas asuvad suitsukonid, tikud, tulemasin, karbid DNA proovidega, Alka-Seltzeri pakendite osad, juuksekarvad, bokserid, voodilina, hele sviiter, hele alussärk, punane rätik. 9.2 Kohtuotsuse jõustumisel tagastada H.T-le mobiiltelefon Nokia 3510i SIM kaardiga. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale saab kaevata. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul arvates otsuse kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise tähtaeg on 07.12.
9. Apellatsiooniteate saamisel koostatakse motiveeritud kohtuotsus, mis on pooltele kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleis 21.12.2012 alates kella 15:
10. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. KrMS § 315 lg 2 tõlgitakse juhul, kui süüdistatav ei valda eesti keelt, talle kohtuotsus pärast kuulutamist. Esitatud süüdistus: H.T süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 05.-09.01.2012 Tallinnas, XXX asuvas korteris TP tekkinud tüli käigus tekitas TP eluohtlikud tervisekahjustused, mille tagajärjel kannatanu suri sündmuskohal. Seega H.T pani toime teise inimese tapmise, so

§ 113järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtulikul uurimisel käsitletud tõendid. I. Kannatanu, tunnistajate ja süüdistatava kohtuistungil antud ja kohtuistungil avaldatud, süüdistatava poolt eeluurimisel antud ütlused: Kannatanu TPandis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tapetu TP oli tema ema. Kriminaalasja esemeks olevate sündmuste kohta teab niipalju, kui talle uurimise käigus teatavaks anti või taheti anda. Sai aru, et Üllar elas vist ema juures juba mõnda aega, millest ta enne midagi ei teadnud. On asjas esitanud tsiviilhagi, ta kandis kulutusi seoses ema matustega. Hagisumma on 1316,65 EUR, riikliku hüvitise sai ta kätte. Kunagi oli emaga sõlmitud ka laenuleping. Peale inventuuri tegemist selgus, et ema sai enne kuriteosündmust laenu tagastatud. Toetus oli ligi 400,00 EUR, peast ei mäleta; ei mäleta, kas arvestas toetuse hagisummast maha. Hilisemalt on lisandunud veel hauakivi ja hauaplatsi korrastamise maksumus. Arvamus süüdistatavale mõistetava võimaliku karistuse osas puudub. Süüdistatav H.T andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tunnistab kannatanu hagi. Kahju hüvitama hakata ei saa, sest viibib vanglas. TP on tuttav, tundis teda ca 4 aastat. Omavahelised suhted olid võrdlemisi sõbralikud. Mehe-naise suhteid ei olnud. TP elas enne XXX puuküttega majas, ta käis ja aitas puid teha. Ta elas seal ( ka – käis sealt tööl, praegu töökohta enam ei ole. TP kolis XXX XXX. Tal oli TP telefoninumber, ta helistas ja TPkutsus külla. Ta abistas TP siis, kui viimasel oli abi vaja, TP aitamise eest raha ei maksnud, aitas söögiga. Jaanuari alguses olid nad mõlemad purjus. Ta läks TP juurde – viimane oli enne juba üksi joonud, oli purjus. Tal oli õlut ja viina kaasas. TP eriti õlut ei tahtnud. Ta ütles, et: „võta siis viina, kui õlut ei taha“. Teatud hetkel läks kuidagi tüliks, ei teagi, millest see algas. On mõelnud, aga välja nagu ei tule. TP hakkas karjuma, et tema ( ) on hirmus joodik, tema ( ) üldse ei joo – midagi sellist. Siis leidis ta odekolonnipudeli, mida TP oli üksi joonud, ta küsis TP , mis see on ja ütles, et ei pea sellist solki jooma, kui on võimalus juua puhast viina. Siis hakkas TP karjuma, et: „sina oled hullem joodik, sina mine üldse minema“. Ta lõi käega ja tuli väikesest toast ära, suurde tuppa tagasi. TP oli seal maas veel mingi väike pulk, millega saab kardinaid liigutada – TP oli väikest kasvu naine ja ei ulatunud kardinaid liigutama. Selle pulgaga lõi TP teda selja tagant vastu õlga. Enne seda ei olnud ta TP vastu vägivalda tarvitanud. Löömine tuli kuidagi spontaanselt, ta ei osanud oodata. Ta pööras ringi ja esialgu lükkas TP . TP kukkus voodisse sinna väiksesse tuppa. Siis tõusis TP voodist püsti ja hakkas uuesti tema poole tulema. Paistab, et siis ta vist lõi TP mitu korda kätega pähe. Mõningaid asju ta ei pruugi mäletada – ta oli niivõrd purjus. Ta proovib rääkida, et asi oleks nii nagu peab olema. Räägib nii palju, kui palju mäletab. Mäletab, et lõi TP vastu pead, tema meelest kuskile vastu põske ja üks 3-4 korda kindlasti; mõlemale poole – nii paremale, kui vasakule poole. Tema meelest oli TP kuskil näo peal veri – ei tea, ninast või kuskilt tuli. Siis kukkus TPpõrandale. Ta võttis TP põrandalt, tõstis üles ja pani voodisse. TP tõusis vahepeal istukile – ei jäänud nagu pikali. Edasi ta küsis TP : „kas kutsun kiirabi?“. TP ütles, et: „ei ole vaja midagi, kao minema“ – niimoodi ütleski. Ta läks teise tuppa õlut edasi jooma. TPjäi teise tuppa, tema pani ukse vahepealt kinni, istus ja jõi suures toas õlut. Siis kuulis ta mingit mütsatust nagu oleks midagi kukkunud ja läks sinna. Ta nägi, et TPoli jälle põrandal, oli maha kukkunud. TPoli külili, vasaku külje peal, voodi ees, pea oli verine. TPoli teadvusel. Arvab, et voodi kõrval oli öökapp – so voodi kõrval oli öökapp ja TPvõis ise peaga selle vastu kukkuda. Ta küsis teist korda: „kas kutsun kiirabi?“ TPkiirabi ei soovinud ja ütles: „mine minema“. Ta ise pidas kiirabi kutsumist vajalikuks, aga ei saa siiamaani aru, miks ta ei kutsunud. Ta oli nii purjus, see ei ole vabandus. Ta tõstis TPuuesti voodisse, läks tegi räti külma veega märjaks ja pani sinna, kust verd jooksis – sinna, kus TPl pea katki oli – kas vasakul või paremal. Oma meelest ei tarvitanud TPsuhtes mingit vägivalda. Kui ta korterist lahkus, siis TPmagas. Arvab, et TPsurm oli tema poolt kasutatud vägivalla tagajärg. Kui TPoli voodist maha kukkunud, siis oli naisel juuste pealt verine – enne sealt ei olnud, oli teises kohas. Enne tuli verd kuskilt ninast, oli näo peal. Tõstes oli veel vasakul näopoolel, meelekohast üleval. Tema TPmillegagi ei lõiganud. Tal olid ainult paljad käed, ei olnud nuga ega mingit teravat eset. TP võis midagi katki minna, see võis olla. TP oli öökapi peal tavaliselt klaas või tass, võib-olla siis mingid killud võisid olla. Tema küll TPmillegagi ei torganud. Verd ta koristas küll. Koristamisel vist olid jah mingid klaasikillud. Kas oli klaas või alustass, ei mäleta – mingi nõu oli. See, millest juttu oli, toimus 06.01 õhtul – see oli reedene päev ja laupäeval oli 07.01, siis hommikul ta lahkus. Ta magas suures toas, ärkas üles, tegi vist suitsu ära, ei söönud ka midagi. Siis läks, tegi ukse lahti, vaatas et TP magab, pani ukse kinni ja lahkus korterist. Niimoodi oli. Ta TP ei puutunud ega midagi absoluutselt, tekk oli küll peal. TP oli aken kogu aeg lahti, lihtsam oleks radiaatorit väiksemaks keerata, aga ta ei tea – palav oli. Tema radiaatorit ei keeranud. Enne 06.01 ei olnud tülisid TP– võib-olla oli midagi väikseid, aga mitte selliseid, et arvestada kakluseks või vägivaldseks. TP ei olnud sellega rahul, et ta joob ja ei leia tööd. Ta ei elanud TPkulul, proovis ise hakkama saada. Süüa TP talle andis vahel. 06.01 õhtul oli ta TPjuures üksi. TPjuures on varem – suvel vist, juunis või juulis – käinud koos MP. Jaanuaris ta MP TPjuures ei olnud, oli üksipäini, on selles kindel. Kuupäeva mäletab täpselt, sest eelmine päev oli 05.01 ja siis sai TPpensioni, sellepärast on meeles, et 06.01 oli see päev. Õlle ja viina ostis ta oma raha eest, vahel tegi haltuurat, lükkas lund; vahepeal aitas mõne auto lumest välja lükata. Kellelegi ta sellest tülist rääkinud ei ole. Kahetseb toimunut – kahetseb, et inimene on surnud, et ta selle kuriteo tegi. Peale vanglast vabanemist üritab hakata normaalselt elama. Kuriteo põhjuseks oli alkohol. Ei tea, miks TPpaljas oli. Kakluse ajal oli TP l mingi öösärk seljas – ei olnud paljas. Sündmuskoha vaatlusprotokollis oleval kalendril tema kuupäeva 07.01-le ei nihutanud, ei tea, kes võis lükata. Fototabelis oleva 05.01 poetšekid on TPomad, 05.01 oli pensioni päev, seda teab kindlalt. 06.01 võis see juhtum olla, tema lahkus 07.01 hommikul. Enne sündmust oli eelnevalt joonud 6l õlut kahe peale, siis läks poodi ja ostis viina, õlut ning seejärel läks XXX. Mäletab, et lõi TP paar korda vastu põski, kuid mitte korduvalt – 4-5 korda. Ei eita, et võis lüüa, kuid tõesti ei mäleta. Sündmustest on ähmased üksikud kohad. Otsustas koristada, sest seda oli vastik vaadata – verd maas. Koristas enne magamaminekut purjus peaga enam-vähem ära, sest võib-olla ei oleks hommikul olnud viitsimist. Üleriided viskas oma meelest pesukorvi – tal olid vahetusriided. Ta vahel elas seal ( ), ei elanud seal iga päev. Vahel elas nädal aega, kui TPlubas olla. Ei tea, millist karistust peaks küsima prokurör – seda ei saagi millegagi mõõta. Mäletab, et TP oli algusest peale öösärk seljas, TPvõis selle hiljem ära võtta, kui magama läks. Kui ta TP lõi, oli viimasel öösärk seljas. Hommikul ei olnud mõtet kutsuda kiirabi, ei tea miks. Ei tea, kuidas menetlustoimingul asju mäletas, ta ei eita midagi; võis veel midagi olla. Tal on olnud peapõrutus. Lõi TPrindkeresse rusikatega, rohkem kui ühe korra. TPoli voodi peal, hakkas püsti tõusma, ta oli närvis ja tahtis TPlükata. Ta oli närvis, sest TPhakkas norima. Varem selliseid ütlemisi ei olnud. Varem oli suusõnalisi ja sel korral läks käest ära. Ei tea, kas TPmagas 2 tekiga, tal oli külm. TPoli vana inimene ja magas ka suvel paksu tekiga. Tema tavaliselt magamistoa termostaati ei puutunud, tema oli ainult suures toas. Temal küll külm ei olnud, tema magas suures toas. Hommikul pea valutas, tahtis minna värske õhu kätte, seal pea ei valuta. Ta ei teadnud TPsurmast enne, kui politsei ta kinni pidas. Ei mäleta pooli asju. Rääkis seda, mida mäletab. Mäletab, kui käega lõi. Kui ta 06.01 õhtul Raadiku tn-le läks, avas TPukse ja seljas oli pikk öösärk – selline nagu vanainimestel on. Tema meelest mingeid vigastusi siis TPl näha ei olnud, oli küll purjus ja kui ukse peale tuli, siis tuikus. Ta ütles TPle, et mingu magama, TPvastas, et ei lähe kuskile. Siis alguses oli rahulik. TPvõis olla vabal enne kukkunud – kukkus pidevalt, ükskord käeluu katki; põrand oli väga libe. Põrandal olid maas mingid killud, mingeid terariistu ei olnud. Vasaku käe kahjustuse võis TPsaada kukkudes. Arvata võib, et ta koristas ära ka kapi ümber olnud klaasikillud. Tal ei ole meeles, et ta oleks PH helistanud, ei tea, kas PH helistas talle – ta oli joobes. TPsuitsetas. On vastanud „M “ kõnedele 06.01 ja 07.01, see ei puutu asjasse, nad on Markoga koos vahel Kadrioru Selveri juures joonud. Tunnistaja EJandis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et TPoli tema naaber, H.T on näinud TPkorrusel ja korterisse sisse minemas. Ei oska öelda, millised suhted olid TPja H.T vahel, tundis nii vähe. Ei tea isegi, kas H.T on sugulane. H.T käis vahetevahel seal. Majad on uued, läbi seinte midagi ei kuule. Ühel korral ta kuulis läbi ukse – selle kohta on tunnistuse andnud, see oli aasta alguses enne pensionipäeva, ei mäleta seda päeva. Teadis, et 05.01 on pensionipäev. TPja H.T käisid tema käest 10,00 EUR laenamas ja ta andis. Paar päeva peale pensionipäeva läks ta koeraga õue ja kuulis, kui TPkarjus: „mine ära siit“. Oli ka meesterahva häält kuulda, see oli nii vaikne ja tasane, oli kõminaga. Ta ei jäänud ukse taha kuulama. Kui tagasi tuli, siis ei kuulnud midagi. TPei ole ta mitte kunagi purjus näinud. H.T ei ole mujal näinud, kui on juhuslikult paar korda seal käinud, siis on H.T seal olnud ja mõned korrad kas liftis või on koeraga väljas käinud ning on näinud, et H.T läheb sinna korterisse. TPon mõned korrad tema koera hoidnud, ei mäleta, kas sündmusele eelnenud päeval. Varem tülisid kuulnud ei ole – see oli esmakordne, sest TPoli väga vaikne inimene, tore vanainimene. Ta ehmatas ära, kui ta seda suurt karjumist kuulis, talle tundis isegi tookord, kas TPpurjus ei ole, aga ei tea, sest see üks lause oli väga kõvasti karjutud: „mine minema siit“. Arvab, et see oli kuskil õhtul – ta jõuab töölt koju kella 17:00 ajal, ei tea. See võis olla kella 18:00, 19:00, isegi 20:

1. Mis kell koer õue nõuab, sõltub sellest, kui ta jõuab varem koju, siis käib vahel kella 16:00 ajal ära. Vahel jõuab kell 19:00 koju, siis käib ära, sest nüüd kui ema ka ei ole, ei käi keegi. Arvab, et käib koeraga 17:00 – 20:00 vahel. Peale tüli rohkem kedagi ei näinud. Karjumist kuulis, kui oli koridoris – ta läks koeraga uksest välja. Uksed on nii täpselt, et kuulis, kui TPkõva häälega karjus: „mine minema siit“. Hääles oli pigem viha kui hirm. Siis kuulis ta meesterahva häält, see oli vaikne ja tasane, sõnu ta ei kuulnud. Oli aru saada, et seal on mingi meesterahvas ka. Meesterahva hääl oli vaikne ja tasane, see oli hetk, kui ta läks kohe lifti peale. Koeraga käib ta maja ümber, kui on vilets ilm; ilusama ilmaga kaugemal, kooli juures. Sel päeval oli väljas pime, see oli jaanuarikuu. Majast ta kaugemale ei läinud. Kui keegi oleks majast väljunud, oleks ta kindlasti tähele pannud. Tagasi minnes oli vaikus. Kõik see oli peale pensionipäeva, mis oli 05 kuupäeval. Raha pärast ta ei muretsenud – küll TPtagasi toob. Ta mõtles lihtsalt, et pensionipäev oli ära ja TPei olegi midagi tagasi toonud. See võis olla 06.01 – 08.01, igal juhul oli see õhtul. Tunnistaja IIandis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ei tea, kes elas XXX korteris. Akna peal nägi korteris elavat inimest – tundus olevat vanem naisterahvas. Eelmise aasta lõpus, 30 või 31 kuupäeval – täpselt seda päeva ei mäleta – oli tüli. See oli õhtul, tuli põles, oli näha inimeste liikumist ja oli kuulda naisterahva kõva häält: „mine ära, kao minema“. See oli kõik. Kuna aknad olid lahti mittetäielikult selle poole pealt, siis see hääl oli sellepärast kuulda. Maja on L-kujuline ja aknad on nurgiti. Kuupäev jäi meelde seoses sellega, et oli aasta lõpp ja mõtles, et kurb on vaadata, et aastalõpus inimesed omavahel tülitsevad. Õhtul ta rohkem ei vaadanud, järgmisel päeval või millalgi jäi silma, et aknad on samamoodi lahti ja kuna hakkas lund sadama, siis oli näha, et midagi on ebaloomulikku. Tütar elab samas trepikojas ja ta rääkis tütrele, et midagi on imelikku. Siis helistas tütar, et ongi nii, et politsei on kohal ja tütar andis politseile tema andmed, et tema nägi midagi toimuvat. Arvab, et politsei tuli nii kahe nädala möödumisel toimunust, täpset kuupäeva tõesti ei mäleta. Varasemalt olid ka selles korteris aknad lahti, kuid mitte ööpäevaringselt. Oli näha, et selles korteris liikumist ei toimunud. On kindel, et oli aasta lõpp – seda ajaperioodi ei saa segamini ajada. Tunnistaja MP andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et TPtundis sellest ajast, kui viimane veel XXXelas, 5 aastat vast ei ole sellest. H.T ei ole näinud kuskil vägivaldsena, ega et H.T oleks kakelnud. TPoli väga hea iseloomuga. Alkoholi ikka tarbiti, seda tegid mõlemad. Omavahelisi sõnelusi TPl ja H.T oli – siis kui TPoli kaine ja H.T oli võtnud, oli TPvähe tige küll, et H.T võtnud oli. TPsurmast sai teada nii, et P ( ) helistas talle; P elab XXX, XXX. TPsuhtles viimati eelmise aasta lõpus või keskpaiku – täpset kuupäeva öelda ei oska; 24.12 sõitis ta ära ja ei tea, kui kaua enne seda TPkohtus. Telefonitsi suhtles nii TPkui H.T-ga vana-aasta õhtul – mõlemaga soovisid head uut aastat. Ta tuli tagasi linna 05.01 ja 06.01 kohtus ta H.T-ga, kuupäeva mäletab täpselt seetõttu, et 05.01 tuli ta linna. Millega seoses kuupäeva mäletab, seda ei oskagi öelda. 06.01 kohtus ta H.T-ga Torupilli Selveri juures. Nad hakkasid alguses õlut jooma ja siis läks viina peale üle. Ei oska täpselt öelda, kui kaua nad koos olid, järgmise päevani koos ei olnud. Ei oska öelda, kaua nad Torupilli Selveri juures jõid – olid päris mitu tundi. Õhtul nad koos ei olnud – tema arvates ei olnud, sest tema läks ära Vesiväravasse, H.T arvatavasti XXXe, XXXe. See oli siis 06.
2. Uuesti H.T-ga kohtus ta 08.01 või oli see järgmisel päeval; vist oli ikka 08.01, täpselt ei mäleta. Kui nad kokku said, siis H.T jäigi Vesiväravasse, ütles, et tema sinna TPjuurde enam rohkem tagasi minna ei taha. Ei tea, miks H.T TPjuurde tagasi minna ei tahtnud. Siis nad jäidki H.T-ga kokku – päeval nad koos ei olnud, öösiti oli H.T nende juures Vesiväravas. Ei mäleta, mitmendal H.T-le järgi tuldi – siis kui politsei kinni pidas. Teda kuulati ka samal ajal üle, kui H.T kinni peeti. Kui ta Peetri käest sai teada, et TPon surnud, siis ta vist ütleski F.B-le , et: „Üllar, sa oled tagaotsitav“. H.T ei vastanud praktiliselt mitte midagi selle peale. TPjuures on ta käinud, vahest sai napsu võetud. Ei oska öelda, kuidas tema DNA sattus TPkorteri magamistoa akna käepidemele. Korteris ringi on käinud küll, ei oska öelda, kas magamistoas. Vahest on saanud aknaid lahti teha – seal oli küllaltki palav. Kui keegi kodus oli, siis olid aknad ikka lahti, seal oli küllaltki umbne. TPjuures käis ta viimati eelmise aasta – st detsembri keskel, kuupäeva ei mäleta, kuid enne, kui ta 23.12 – 24.12.2011 ära sõitis. Sellel teemal, miks H.T TPjuurde tagasi ei läinud, ei olnud juttu; H.T on ennegi TPjuurest ära tulnud vahepeal. Selle kohta, miks ta välja visati, H.T midagi ei öelnud. H.T-ga sai tuttavaks päris mitu aastat tagasi, kuskil 5 aastat küll. TPsai läbi Valdo, mitte läbi H.T tuttavaks. H.T sai TPtuttavaks läbi tema. Kunagi nad hakkasid TPpuid saagima – TPpalus abi ja siis hakkaski nii edasi minema. Ei oska öelda, mis suhted olid TPl ja H.T. Tema arvates rohkem nagu sõbrasuhted – tema teiste pereelu ei tea. H.T-ga suhtles ta pidevalt. Mõlemaga – H.T-ga ja TPsuhtluse kohta – väga tihti ta XXX ei käinud, kuidas juhtus. Tavaliselt läksid nad koos H.T-ga TPjuurde. P Hit tutvustas talle H.T , Peetriga ta väga kaua tuttav ei olnud. Ta elas mõnda aega P Hi juures, XXX, ei oska öelda, mis perioodil, kuid see oli eelmisel aastal. Paar korda sai käia ka TPl külas. TPja P H omavahel suhtlesid, paar korda nad seal käisid – võtsid õlled kaasa. Niipalju ainult, rohkem tema teada mitte. Neid sidus ühine jooming. TPja H.T toimetasid koos. Vahel tuli H.T ja TPl ette ka nägelusi. Arvab, et suuremalt jaolt algatas need ikkagi TP. Konfliktid tekkisid ikka alkoholi pinnalt – siis kui TPise ei võtnud ja H.T lõhnad juures olid, sellest hakkas nagu. TPoli siis lihtsalt pahane, õiendas midagi. Füüsiliselt midagi ei olnud – TPoli väga rahulik inimene, oli väikese vihaga. P H on täitsa rahulik, normaalne inimene. Endast tavaliselt ei räägi. Ei oska öelda, kas H.T-ga oli juttu konfliktidest TPga, jutu käigus võib-olla. Kui H.T TPjuures ei elanud, siis tuli ta ikka Vesiväravasse. 08.01 tuli H.T Vesiväravasse ja jäigi, enne käis vahel ikka läbi. Pigem elas H.T XXX. P H helistas talle peale 06.01, ei oska öelda, mis päeval. H.T oli siis tema juures, kui P H helistas. Tema arvates helistas P H lõuna ajal ja ütles, et H.T on tagaotsitav. P H küsis Üllarit, ta ütles, et ei tea – ta oli parasjagu linnas ühe teise mehega, seda ta ei tea, kus Üllar oli. Siis ütles P H, et H.T on tagaotsitav. Siis ta õhtul ütles H.T-le – see oli järgmisel päeval. P H ütles, et H.T on tagaotsitav, on TPmaha löönud. Et politsei oli P Hi juures käinud enne ja kõik telefoninumbrid võtnud, kõike – ei tea, mis asjad. P Hi jutt lõi ta täielikult pahviks. Ta sai TPväga hästi läbi ja TPteadis tema pereelust kõike, tema teadis TPpoegadest ka – ühel pojal on arhitektibüroo ja teine on Inglismaal. P Higa suhtles ta pidevalt, ei oska öelda, mis päeval kõne oli. Enne seda telefonivestlust, kui P H teatas TPsurmast, oli ka telefonivestlusi, kuid siis ei olnud TPsurmast juttu. 06.01 kohtus ta H.T-ga Torupilli Selveri juures, see võis olla kella 14 – 15 paiku. Alguses hakkasid nad õlut jooma, seal on üks selline mäepealne. Ei mäleta, mis plaanid õhtuks olid – õlut sai päris ohtralt sisse aetud. Mäletab, et nad võtsid õlled ja läksid ära Vesiväravasse. H.T läks arvatavasti XXXe või kuskile mujale. Ei mäleta, millal H.T läks. Kusagil aasta lõpus-uue aasta alguses suhtles TPga, nad soovisid üksteisele head uut aastat. See oli tema ja TPvaheline viimane suhtlus. Kusagil 08.01 tuli H.T tema juurde ja jäi sinna. Ei mäleta, kelle initsiatiivil nad kohtusid ja kas enne oli mingi telefonivestlus. Nad vist said linnas kokku, tema arvates ei olnud mingit eelnevat kokkulepet. See oli ikka 08.01 – tema teada. H.T tuli XXXt tavaliselt peale lõunat, arvab, et see oli ka kuskil selle paiku. Ei oska öelda, kas H.T tuli XXXt või oli enne kusagilt läbi käinud. Ei mäleta, mis H.T seljas oli, see oli nii ammu tagasi. H.T käitus normaalselt, oli rahulik nagu tavaliselt. Siis jäid lihtsalt koos kõndima ja läksid õhtul Vesiväravasse. H.T ei põhjendanud Vesiväravasse tulekut – see ei olnud esimene kord; H.T on ennegi sealt TPjuurest kuu-kaks ära olnud. Ei olnud põhjust küsida ka midagi. Ei oska öelda, kuidas tema DNA sattus TPkorterisse, aknaid sai nagunii vahel avatud. Toas oli umbne ja seda reguleeriti akna avamise kaudu, korteris tehti ka suitsu – TPl oli kööktuba, suitsulõhna oli igal pool, seepärast olid aknad lahti. TPkoristas küllaltki sageli, praktiliselt iga päev käis lapiga põrandad üle, tolmu võttis. Korter oli kogu aeg korras. Täpsustab, et eeluurimisel räägitu, mille kohaselt kohtus ta H.T-ga 07.01 kell 15:30 juhuslikult Torupilli Selveri juures – on õige, praegu seda ei mäletanud, oli nii kaua aega tagasi. Tunnistaja P H andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et omavahelised suhted H.T-ga on sõbralikud. Eriti kaua ei tunne – pole arvestust pidanud – ei ole eriti kaua seal XXX elanud; mitte esimesest päevast. TPon mõned korrad näinud – H.T kutsus ta külla, on seal paar korda käinud. MPtundis. TPl ja MPei olnud mittemingisuguseid suhteid – tere ja head aega. MP elas 1,5 – 2 kuud tema juures, MPei olnud kusagil elada. Ta töötas autojuhina ja MP käis aeg-ajalt tal abiks – siis sai päeva kiiremini õhtusse. H.T elas samas majas, kus tema. Maja on 2-osas ehitatud: tema elab 6-korruselises osas ja H.T elas 8-korruselises osas. H.T elas seal koos TP– see on talle teadaolevalt H.T ainuke elukoht. H.T koos MP tema juures ei ööbinud – nendel oli oma kodu, miks pidi H.T tema juures ööbima. H.T oli koos TPga. H.T iseloomult ei ole vägivaldne, ennem oli lõbusapoolne, riidusid ei olnud. TPosas – palju ta TPei tundnud – oli mõned korrad näinud, tavaline, ei ole midagi öelda rohkem, ei tunne eriti. Seltskonnas halba muljet TPei jätnud, jättis tavalise inimese mulje. Ta oli H.T külas, mitte TPl. Mõne sõna laua ääres vahetas TPga. Ei ole, ei mäleta, et oleks näinud H.T ja TPvahelisi tülisid, pisinägelused on igas perekonnas – rohkem küll ei ole kuulnud. Ei oska öelda, millal TPviimati nägi, jääb vastuse võlgu, ei mäleta. Ei oska öelda, millal nägi H.T viimati. Teab, millega seoses on kohtus – see on seotud selle naisterahva ( ) surmaga, H.T on süüdistatav. Midagi sellest kuriteost ta ei tea. MP või H.T ei ole sellest midagi rääkinud, ta ei ole H.T näinudki peale seda, kui viimane arreteeriti, mismoodi H.T talle rääkida sai. Ei oska vastata, millal nägi H.T viimati, mitte eriti ammu; sellest kuriteost mõned nädalad kindlasti enne. Ei oska täpselt öelda, mis ajast ta seda mõned nädalad arvestab, see on sellest ajast, kui H.T viimati nägi. Ta ei tea, ta ei pea arvestust; 2-3 nädalat enne seda, kui politsei käis. Ei mäleta, mis ta politseile teatas või helistas. Helistas politseisse, sest ülevalt naaber tuli ja naaber hakkas seda asja ajama. Tal oli telefon laua peal, ütles et: „helistame siis“. Naaber on K, elab temaga ühes majas. K oli aknast jälginud, et midagi on imelikku. Kas K TPja H.T tunneb või ei tunne, tema ei tea. K elab temaga ühes trepikojas, 6-korrusel, XXX. Nurga sisse jäävad korterid, maja on nagu nurgaga maja. Ei tea, miks K ajama hakkas, K hakkas rääkima, et pole ammu näinud – K pidi midagi nägema või kohtama. Siis ta helistaski; kui ta politseisse helistas, siis ta ei olnud kaine. K perekonnanime ei mäleta, tunneb Kt 20 aastat ja kunagi ei ole K perekonnanime vaja läinud. H.T-ga suhtles viimati kui tema ( ) juures istusid ja toas õlut jõid; niisama ajasid maast ja ilmast juttu. Kõnesalvestuselt ei mäleta, kes kellele mida ütles – nii palju aega on mööda läinud, seda enam, et ta oli ka purjus veel. Lindil rääkis ikka tema – tema telefonilt helistasid K . Ei oska vastata, kas K on TPkorteris käinud. K töötab ETK-s, vahel tarbib K ka alkoholi – vabadel päevadel. Ei tea, miks K tema juurde tuli, nad on vanad tuttavad. Enne, kui K XXXe kolis, elasid nad ka kõrvuti. K lihtsalt tuli – ei oska öelda, miks K tuli. Siis K hakkaski rääkima, et aknad on lahti, lumi tuiskab sisse, pole enam näha. Ei tea, kas Kl oli vaja kedagi sealt näha või ei olnud – ei oska öelda. Ei suuda meenutada, kas H.T nägemisest oli möödas nädal või kolm nädalat, ei pea kodus graafikut, millal ta inimestega kohtub. Ei ole varasemalt ette tulnud, et tuttavad inimesed on surnud või tapetud, ei tea midagi õigusvastastest tegudest. Ei väida, et tema ei helistanud politseisse, tema muidugi helistas, kuid prokurör küsis, kas nad mõlemad Kga rääkisid. Ei mäleta, kas politseiga rääkis ainult tema või nad mõlemad Kga. Võib-olla K rääkis tema kõrval. K palus helistada ja tema helistas. K ütles, et midagi on võib-olla juhtunud, et neid näha pole, sellepärast ta helistaski. Hakkas juba kahetsema, et helistas, see ju poleks ka õige olnud. Ei mäleta, kas K selgitas, miks on vaja helistada. Midagi K ütles, et lumi tuiskab. Oli Kl kedagi vaja sealt kätte saada, mis ta üldse rääkima hakkas. Kl endal on telefon. Läbi seina ta ei näe, mis on juhtunud. Iga päev ei näe surma, kellegi tapmist. See oli erandlik juhtum H.T ja TPvahel, tal enda jaoks ega kellelgi teisel mingisuguseid küsimusi sellega seoses ei tekkinud. Linti kuulates sai paremini politseiga vestluse sisust aru. Võimalik, et on H.T-le enne kõnet politseiga helistanud, seega on see „ta“ seal mahakirjutusel H.T – kellegi teisega ei ole ta suhelnud, kellega ta ikka oleks suhelnud sellel teemal; H.T-st rääkis politseile – rohkem kellestki ei ole tal rääkida. Kui juba telefoniga on ära fikseeritud. Politseisse helistamise idee oli ikka K poolt. Eks ta siis H.T käest selle info sai, mis ta politseile andis, kui ta on paar minutit ennem H.T telefonile helistanud. Praegu ei tule see helistamine, ega midagi meelde. Sel hetkel, kui ta politseisse helistas, siis midagi ta kahtlustas, on ise tapmise eest karistatud ja seda tuletatakse siiamaani talle meelde, kuigi ta on karistuse ammu ära kandnud. Ta ei tea, miks K talle ütles, et aken on lahti. Ei oska vastata, kas K teadis, et ta käis TPjuures, ei tea, miks K tema juurde jooksis. Ei oska vastata, võib-olla oli K teda koos H.T-ga näinud. TPpoegadest rääkis H.T, läks kunagi jutuks, et kes seal maksab korterit – korterid on kallid. Läks jutuks siis, kui nad istusid H.T juures. Ukse taga koputamas ta ei käinud, ta ei saa sinna trepikotta sissegi. II. Kohtule esitatud ja istungil vastu võetud, kirjalikud, tõendid ja muud asja lahendamisel tähtsust omavad dokumendid:
8. 14.01.2012 Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos lisade ja fototabelitega (kd I, tlk 10-88); 16.01.2012 Laiba vaatlusprotokoll koos fototabelitega (kd I, tlk 89-95); 17.04.2012 Surnu ekspertiisiakt nr 54 koos lisadega (kd I, tlk 96-114); 14.03.2012 Ekspertiisiakt nr 12E-GE0093 (kd I, tlk 116-130); 17.01.2012 Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega (kd I, tlk 136-164); 20.04.2012 Asitõendi vaatlusprotokoll (kd I, tlk 165);
9. 23.03.2012 Asitõendi vaatlusprotokoll (kd I, tlk 166-170);
10. 15.05.2012 Asitõendi vaatlusprotokoll (kd I, tlk 171-174);
11. 15.05.2012 Asitõendi vaatlusprotokoll (kd I, tlk 175-177);
12. Arved (kd I, tlk 178-182);
13. 20.03.2012 Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti teatis (kd I, tlk 183-184);
14. Laenulepingu kokkuvõtte väljatrükk (kd I, tlk 185-186);
15. 14.05.2012 Hagiavaldus (kd I, tlk 187);
16. 25.04.2012 Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 170 (kd I, tlk 189-195);
17. Dokumendid kriminaalmenetluse kulude kohta (kd I, tlk 115, 131, 193-194, 196-203);
18. Tõendid isiku maksustatava tulu, kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatusvahendite kohta (kd I, tlk 204-205). Kohtuistungil vaadati 14.01.2012 sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks olevat videosalvestust, kuulati 23.03.2012 asitõendi vaatlusprotokolli lisaks olevat kõnesalvestust; samuti esitles riiklik süüdistaja kohtule kriminaalasja juurde võetud asitõendeid. Prokuröri seisukoht: Prokurör asus kohtuvaidluses seisukohale, et H.T-le süüksarvatav kuritegu tuleb ümber kvalifitseerida

§ 115järgi.

Prokurör tugines eksperdi arvamusele, mille kohaselt oli süüdistatav teo toimepanemise ajal tugevas emotsionaalse erutuse seisundis. Prokurör palus H.T süüdi tunnistada

§ 115

järgi ja taotles tema karistamist vangistusega 3 aastat ning

§ 68lg 1 järgi H.T poolt eelvangistuses viibitud aja arvestamist karistusaja hulka.

Prokurör leidis, et kannatanu tsiviilhagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada; samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista sundraha ja menetluskulud. Kaitsja seisukoht: Kaitsja toetas kohtuvaidluses prokuröri taotlust oma kaitsealusele inkrimineeritava teo ümberkvalifitseerimises ja ning taotles H.T süüdi tunnistamist

§ 115järgi.

Kaitsja leidis, et H.T-le tuleks mõista karistus sanktsiooni minimaalmäära lähedal, samuti taotles kaitsja, et H.T-le mõistetav vangistus jäetaks

§ 73lg 1,3 järgi osaliselt tingimisi täitmisele pööramata.

Kaitsja palus menetluskulud jätta osaliselt riigi kanda. Kohtu seisukoht: I. H.T-le süüksarvatava teo kvalifikatsioon KrMS § 268 lg 6 järgi võib kohus kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kui süüdistataval on olnud küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta. Käesolevas kriminaalasjas taotlesid nii prokurör kui kaitsja kohtulikul uurimisel esitatud tõenditest lähtudes H.T-le esitatud süüdistuse ümber kvalifitseerimist tapmise kergemaks koosseisuks

§ 115järgi.

H.T ja tema kaitsja ei taotlenud kohtult kohtuliku uurimise uuendamist või kaitseõigust tagava vaheaja väljakuulutamist – kaitsja oli oma positsiooni kohtuvaidluses rajanudki H.T-le süüksarvatava teo ümberkvalifitseerimisele

§ 115järgi.

Kohus kuulanud istungil ära kannatanu, tunnistajad ja süüdistatava ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab et H.T-le esitatud süüdistus TPtapmises on tõendatud. Kohus nõustub prokuröri ja kaitsja seisukohaga selles, et H.T-le esitatud süüdistus

§ 113

järgi tuleb uuritud tõendite pinnalt ümber kvalifitseerida

§ 115järgi. II. Kannatanu, süüdistatava ja tunnistajate ütluste usaldusväärsus Kr

MS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Esmalt annab kohus hinnangu sellele, kas osa kohtuistungil esitatud tõenditest on lubatavad ning analüüsib, kas kõiki uuritud tõendeid on asja lahendamisel võimalik kasutada. Kohtu hinnangul on kõik kriminaalasjas esitatud kirjalikud tõendid peale 15.05.2012 asitõendi vaatlusprotokolli (kd I, tlk 175-177) asjakohased ja lubatavad. 15.05.2012 asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt vaadeldi TPkuulunud mobiiltelefoni Nokia 1200, ei sisalda kohtu arvates olulist tõendusteavet, mida saaks kriminaalasja lahendamisel kasutada. Kannatanu TPja tunnistaja EJ(J ) poolt kohtus antud ütlused on usaldusväärsed; tunnistaja EJandis põhjalikke ütlusi ning seostas ütluste käigus esitatud kuupäevi ning kellaaegu faktidega, mis olid kohtu jaoks eluliselt usutavad ja loogilised. Süüdistatav H.T andis kohtuistungil ütlusi, millest nähtuvalt mäletab ta toimunut katkendlikult. Süüdistatava selgituste kohaselt on tema võimetus sündmusi meenutada tingitud eelnevalt tarbitud alkoholist. Kohtul ei ole võimalik hinnata, kas süüdistatava viited joobeseisundist tingitud mälulünkadele on tõesed või kantud soovist teatud, ebameeldivate, mälestuste osas ütluste andmisest vabaneda; viimase asjaolu tõsikindel esinemine annab kohtu arvates alust kaaluda, kas süüdistatava süü tunnistamine ja kahetsus on nii täielikud ja siirad, et antud aspekte saaks arvestada karistust kergendavate asjaoludena. Olukorras, kus süüdistatav kuritegu ja sellele eelnevate sündmuste jada tarbitud alkoholikoguse tõttu detailideni meenutada ei suuda, kuid süüdistatava ütlused olulises määras riimuvad teiste asjas kogutud ja esitatud tõenditega, ei saa siiski rääkida süüdistatava ütluste ebausaldusväärsusest määras, mis tingiks nende täieliku väljajätmise tõendite kogumist. Tunnistajad MP ja P H ei suutnud samuti adekvaatselt vastata kõikidele prokuröri, kaitsja ja kohtu küsimustele. Mõlemad tunnistajad tõid põhjenduseks alkoholi tarvitamise ning samuti asjaolu, et sündmustest on möödunud märkimisväärne aeg. Kohtu hinnangul on tunnistajate põhjendused eluliselt usutavad ning nii MPkui P Hi poolt kohtus antud ütlusi saab arvestada kriminaalasja lahendamisel. Tunnistaja IIandis kohtuistungil ütlusi, mis riimusid oma põhiosas kohtule usaldusväärse tunnistaja EJütlustega – tunnistaja IIkirjeldas samuti, et kuulis TPkõva häälega karjumas ja kedagi oma korterist ära ajamas. Samas märkis tunnistaja IItema tähelepanu pälvinud ja kriminaalasjas olulist tähtsust omava sündmuse toimumise ajavahemiku, mille orienteeruvat kuupäevastamist tunnistaja küll põhjendas, kuid osundatud periood ei riimu teiste, kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega (eelkõige tunnistaja Inna Ivaski, MPütlused, süüdistatava H.T ütlused). Kõrvutanud tunnistajate IIja EJütlusi korterist kuuldu kohta ning arvesse võttes, et tunnistajad on sarnaselt kirjeldanud ka TPhüüete sisu, asub kohus seisukohale, mille kohaselt ei ole eluliselt usutav, et tunnistajate kirjeldatud sündmus leidis aset kahel järjestikusel korral: nii aastavahetusel (nagu väidab tunnistaja Inna Ivask) kui ka peale TPpensionipäeva (nagu väidab tunnistaja E J ). Kohtule ei ole teada, milliseid ütlusi andis tunnistaja IIkohtueelses menetluses, kui tunnistaja oli eelduslikult süüdistuse esemeks olnud sündmust vahetult tajunud – prokurör ei taotlenud kohtuistungil oma tunnistaja IIeeluurimisel antud ütluste avaldamist. Juhul, kui tunnistaja IIandis eeluurimisel prokuröri huvitanud sündmuse ajalise osa kohta samasisulisi ütlusi, jääb kohtule arusaamatuks, mida prokurör soovib kohtus tõendada tunnistaja ütlustega, mis jäävad osaliselt teistele tõenditele vastu rääkima. Tunnistaja ütluste osaliselt usaldusväärseks tunnistamine ei ole kohtupraktikas lubatav ning kohus jätab tunnistaja IIütlustes esinenud ajalise vastuolu tõttu tunnistaja ütlused tervikuna tõendite kogumist välja. III. H.T-le esitatud süüdistus

§ 115

järgi H.T-le on esitatud süüdistus selles, et tema ajavahemikul 05.-09.01.2012 Tallinnas XXX asuvas korteris TPtekkinud tüli käigus tekitas TPeluohtlikud tervisekahjustused, mille tagajärjel kannatanu suri sündmuskohal. 23.03.2012 Asitõendi vaatlusprotokolli (kd I, tlk 166-170) kohaselt vaadeldi CD plaati Maxell 700 MB 80 min nr RFD80M-80047, millel mustaga kiri:

1. Vaatluse käigus pandi CD plaat arvuti plaadilugejasse ning kasutades programmi Windows Media Player, avati plaadil olevad 2 faili. Failid kannavad nimesid: 20120114195458430180.wav, 20120114201422430197.wav. Asitõendi vaatlusprotokoll sisaldab plaadile salvestatud failide mahakirjutust; CD plaadile talletatud helisalvestisi kuulati vahetult 10.10.2012 ja 30.11.2012 kohtuistungil. Mahakirjutus ja helifail kajastavad 14.01.2012 kella 19:54 ja 14.01.2012 kella 20:14 politsei juhtimiskeskusesse 110 tehtud kõnesid. Tunnistaja P Hi ütlustega on tõendatud, et politseisse helistajaks oli tema; kohtuistungil selgitas P H, et politseisse ajendas teda helistama naaber K, kes oli TPaknaid vaadates järeldanud, et midagi imelikku on lahti. Asitõendi vaatlusprotokolliga ja istungil esitatud kõnesalvestusega on seega tõendatud, et tunnistaja P H helistas 14.01.2012 õhtul kella 19:54 ja 20:14 politseisse seoses kahtlusega, mille kohaselt võib temaga samas majas, korteris nr 83 elav naisterahvas olla surnud; kõnele vastanud politseiametnik lubas minna tunnistaja poolt edastatud aadressi – Raadiku 8/2A-83 - kontrollima. 14.01.2012 Sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja fototabelitega (kd I, tlk 10-88) ning 10.10.2012 kohtuistungil vaadatud videosalvestusega on tõendatud, et 14.01.2012 sündmuskoha – XXX Tallinnas - vaatlusel leiti korteri magamistoast, ukse vastas akna juures asuvalt voodilt vanema naisterahva surnukeha. Sündmuskoha vaatlusel leiti korterist dokumendid ja pangakaardid TPnimele. Sündmuskoha vaatlusel leiti ja võeti kaasa järgmised proovid ja esemed: punane rätik (pakend nr 1.1), karbi osa (pakend nr 2), karbi osa (pakend nr 3), suitsukoni (pakend nr 4), mobiiltelefon NOKIA (pakend nr 5), puuteproovid magamistoe radiaatori termostaadilt (karp nr 6), puuteproovid magamistoa aknaraami lingilt (pakend nr 7), bioloogiline mass (pakend nr 8 - saadetud koos laibaga surnukuuri), tulemasin (pakend nr 9), puuteproovid magamistoa ukselingilt (pakend nr 10), viinapits öökapilt (pakend nr 11), viinapits trümoolt (pakend nr 12), voodi liist (pakend nr 13), tikk põrandalt, (pakend nr 14), suitsukoni ja tikud (pakend nr 15), suitsukonid (pakend nr 16), puuteproov verekahtlasest määrdumusest valamukapist (pakend nr 17.1), prügist Alka-Seltzeri pakendite osad (pakendid 17.2-17.6), prügist suitsukonid (pakend nr 17.7), juuksekarvad põrandalt magamistoast (pakend nr 18), puuteproov verekahtlasest määrdumusest seinalt magamistoas akna all (pakend nr 19), puuteproov elutoa rõduukse lingilt (pakend nr 20), bokserid (pakend nr 21), puuteproov verekahtlasest määrdumusest pesuruumi lüliti pealt (pakend nr 22), puuteproov verekahtlasest määrdumusest pesuruumi lüliti pealt (pakend nr 23), puuteproov põranda kütte termoregulaatori pinnalt (pakend nr 24), villased sokid (pakend nr 25.1), teksapüksid LEE (pakend nr 25.2), T-särk (pakend nr 25.3), hele sviiter (pakend nr 25.4), hele alussärk (pakend nr 25.5), padjapüür (pakend nr 25.6), voodilina (pakend nr 25.7), põrandamopp (pakend nr 26.1), mopi lapp (pakend nr 26.2). 16.01.2012 Laiba vaatlusprotokolli ja fototabelite (kd I, tlk 89-95) kohaselt tuvastati sündmuskoha vaatlusel leitud laiba isik: tegemist oli TPga. 23.03.2012 asitõendi vaatlusprotokolliga, istungil esitatud kõnesalvestusega ja tunnistaja P Hi ütlustega on tõendatud, et oma 14.01.2012 õhtuses telefonikõnes politseiametnikuga osundab P H oma tuttavale Üllarile ning kaudselt Üllari võimalikule seotusele TPsurmaga. Tunnistaja P H on oma kõnes politseile öelnud, et Tunnistaja P H andis istungil ütlusi selle kohta, et midagi ta hakkas kahtlustama, samuti on tunnistaja oma kõnes politseile öelnud, et Kohtu hinnangul oli P Hil seega politseisse helistamisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et TPon tapetud. Kohtuistungil täpsustas P H, et kõnes mainitud Üllari näol on tegemist süüdistatavaga; tunnistaja märkis, et oli 14.01.2012 õhtul tarvitanud alkoholi, seetõttu täpselt ei mäleta, kuid pidas kohtuistungil võimalikuks, et helistas H.T-le enne politseisse helistamist. 15.05.2012 Asitõendi vaatlusprotokollist (kd I, tlk 171-174) nähtuvalt vaadeldi mobiiltelefoni Nokia 3510i. Nimetatud mobiiltelefon on võetud asitõendina kriminaalasja juurde, kohtuistungil avaldas süüdistatav H.T , et asitõendi näol on tegemist tema mobiilsidevahendiga ning taotles selle tagastamist kohtuotsuse jõustumisel. Kuigi 15.05.2012 asitõendi vaatlusprotokollis on märkimata mobiiltelefoni omanik ning samuti ei ole kohtule esitatud kriminaaltoimikus H.T kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, millest nähtuks telefoni süüdistatava juurest leidmise fakt, on süüdistatava enda ütlustega tõendatud, et 15.05.2012 vaadeldud mobiiltelefon Nokia 3510i kuulus talle. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et 14.01.2012 kella 19:51 ajal on süüdistatav vastanud „Petsi“ kõnele. Telefoni mälus on „Petsi“ kontakttelefoni numbriks märgitud 56973877, mis süüdistusaktile lisatud tunnistajate kontaktandmetest tulenevalt kuulub tunnistaja P Hile. Süüdistatav H.T andis ütlusi, et ei mäleta midagi 14.01.2012 õhtusest kõnest P Higa. Tunnistaja P Hi ütlustega ning 15.05.2012 asitõendi vaatlusprotokolliga on tõendatud, et tunnistaja P H helistas 14.01.2012 kella 19:51 H.T-le , so mõned minutid enne seda, kui tunnistaja helistas kella 19:54 politsei juhtimiskeskusesse
2. Tunnistaja P H pidas võimalikuks, et sai politseile edastatud teabe H.T-lt , asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab tunnistaja sellekohaseid ütlusi. Tunnistajate MPa, P Hi ja süüdistatava enda ütlustega on tõendatud tapetu TPja H.T vaheline suhtlus; kõik isikud kinnitasid, et TPja H.T olid tuttavad ca 4 aastat. Süüdistatav H.T andis ütlusi, et ta vahel elas TPjuures, ei elanud seal iga päev – vahel elas nädal aega, kui TPlubas olla. Samas viitavad tunnistajad MPja P H oma ütlustes sellele, et H.T alaline elukoht oli TPjuures. H.T sagedase viibimise kohta TPelukohas Raadiku tn-l andis ütlusi ka TPnaaber tunnistaja E J . Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt oli TPkorteris esemeid, mis on seostatavad pigem H.T-ga (nt meeste raseerimisterad), samuti selgitas H.T , et tal olid korteris olemas vahetusriided. Tunnistajad MP ja P H iseloomustasid TPja H.T vahelisi suhteid pigem sõbralikena, mõlemad tunnistajad märkisid, et väiksemaid tülisid ikka oli. Süüdistatav H.T selgitas samuti, et aeg-ajalt esines konflikte, kuid üldiselt olid omavahelised suhted TPhead. Tunnistajate ja süüdistatava sellekohased ütlused riimuvad ka TPnaabri, tunnistaja IIütlustega, mille kohaselt oli ta H.T TPkorterisse sisenemas näinud, kuid enne 06.01 ei olnud ta midagi häirivat TPkorterist kuulnud. Surnu ekspertiisiaktis nr 54 (kd I, tl 96-114) sedastatud eksperdi arvamuse kohaselt saabus TPsurm orienteeruvalt 5-7 ööpäeva enne surnukeha vaatlust sündmuskohal 14.01.2012 kella 22:00 ajal. Sündmuskoha vaatlusel leiti 05.01.2012 kuupäevaga Maxima ostutšekid, mille kohta H.T väitis, et need kajastasid TPoste, samuti andis tunnistaja EJütlusi selle kohta, et kuulis õhtul, mõned päevad peale TPpensionipäeva (so 05.01.2012) viimase korterist TPhäält. Tunnistaja EJandis ütlusi selle kohta, et määratleb kuupäeva seetõttu ajavahemikku 06.01.- 08.01, sest enne pensionipäeva käisid H.T ja TPtemalt raha – 10,00 EUR – laenamas ning TPkarjumist kuulis ta paar päeva peale pensionipäeva; ta oli mõelnud, et pensionipäev oli ära ja Tähti ei olegi midagi tagasi toonud. Seega on tõendatud, et 06.01.2012 oli TPveel tõenäoliselt elus. Süüdistatava H.T ja tunnistaja MPütlustega on tõendatud, et H.T ja MP kohtusid 06.01.2012 Torupilli Selveri juures ja hakkasid õlut jooma. Kuupäeva osas märkis H.T, et mäletab seda täpselt, sest eelmisel päeval – 05.01.2012 – oli TPl pensionipäev; tunnistaja MP dateeris kuupäeva täpselt põhjusel, et eelmisel päeval – 05.01.2012 – tuli ta tagasi linna. Süüdistatav H.T täpsustas, et nad jõid 06.01.2012 kahe peale ära 6l õlut; tunnistaja MP andis ütlusi, et pärast joodi ka viina. Mõlemad kohtus üle kuulatud isikud väitsid, et pärast alkoholi tarvitamist mindi lahku – H.T selgitas, et ta läks üksi TPjuurde, tunnistaja MP andis ütlusi, et tema läks ära XXX, H.T arvatavasti XXXe, TPjuurde. 14.03.2012 Ekspertiisiaktis nr 12E-GE0093 (kd I, tlk 116-130) kajastatud eksperdi arvamuse kohaselt (eksperdi arvamuse p 1.2) saadi TPkorteri magamistoa aknaraami lingilt võetud proovist (pakend nr 7 kahel tampoonil, proov A120647) DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Ekspert ei välista saadud tulemuste alusel TPlt ega MPalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, lisaks ei saa kindlalt välistada ka H.T-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Tunnistaja MP ei osanud kohtuistungil selgitada, kuidas võis tema DNA TPkorteri magamistoa aknaraami lingile sattuda. Tunnistaja selgitas, et korteris on ta ringi käinud küll, ei oska öelda, kas magamistoas; vahel on saanud ka aknaid lahti teha - korteris on küllaltki umbne; viimati käis TPjuures detsembri keskel. Tunnistaja andis ütlusi selle kohta, et TPkoristas küllaltki sageli, praktiliselt iga päev käis lapiga põrandad üle, tolmu võttis. Tunnistaja ütlused riimuvad sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabelitega, millelt nähtub, et TPkorter jättis korrastatud mulje. Kohtul puuduvad eriteadmised selle kohta, kui kaua inimese bioloogiline materjal säilib pinnal peale puutekontakti ning olukorras, kus on mõistlik eeldada, et peale nimetatud kontakti puudutavad seda pinda korduvalt ka nt korteris elavad isikud või pinda puhastatakse. Samas toetavad tunnistaja MPja süüdistatava H.T ütlusi selles, et 06.01.2012 läks H.T TPjuurde üksi ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt leiti sündmuskohalt 2 viinapitsi; asjaolu, et TPoli surmaeelselt alkoholi tarvitanud, kinnitab H.T ja samuti eksperdi arvamus 17.04.2012 surnu ekspertiisiaktis nr 54 – p 8; eksperdi arvamuse kohaselt 14.03.2012 ekspertiisiaktis nr 12E-GE0093 leiti osundatud viinapitsidelt nii TPkui H.T bioloogilist materjali, kolmandate isikute bioloogilise materjali leidumist klaasidel ekspert ei tuvastanud. Samuti andis tunnistaja EJütlusi selle kohta, et TPkarjus: „mine ära siit, mine minema siit“ – so tapetu kasutas kellegi korterist väljaviskamisel ainsuse vormi ning karjumisele vastas meesterahva (mitte meesterahvaste) hääl. Samuti ei ole sündmuskoha vaatlusel erinevatelt esemetelt võetud ülejäänud puuteproovidelt tunnistaja MPDNA-d leitud. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et 06.01.2012 läks H.T üksi TPjuurde. H.T ütluste kohaselt läks ta 06.01.2012 TPkorterisse, viimane oli juba üksi joonud, oli purjus ja tuikus. Eksperdi arvamuse kohaselt 17.04.2012 surnu ekspertiisiaktis nr 54 leiti TPsurnukeha toksikoloogiauuringul verest 1,52 mg/l etanooli ja 0,22 mg/g isopropanooli; selline etanooli kontsentratsioon vastab keskmisele alkoholijoobele elaval inimesel (eksperdi arvamuse p 8). Tunnistaja EJütluste kohaselt tundus talle ajavahemikul 06.01-08.01.2012 TPkarjumist kuuldes isegi, kas Tähti mitte purjus ei ole. Seega on tõesed H.T ütlused selle kohta, et TPei olnud 06.01.2012 õhtul kaine. H.T andis ütlusi selle kohta, et teatud hetkel läks kuidagi tüliks, ta ei teagi, millest see algas – on mõelnud, aga välja nagu ei tule. Süüdistatava edasistest ütlustest nähtuvalt muutus 06.01.2012 tema ja TPvaheline konfliktsituatsioon vägivaldseks. Süüdistatava sõnul mäletab ta TPvastu suunatud vägivallaaktist üksnes seda, et TPlõi teda mingi väikse pulgaga, millega saab kardinaid liigutada ning see löömine oli ootamatu. Ta pööras ringi ja esialgu lükkas TPt. TPkukkus magamistoa voodisse, siis tõusis püsti ja hakkas tema poole tulema; paistab, et siis ta vist lõi TPvastu pead, kuskile vastu põske – üks 3-4 korda kindlasti – mõlemale poole, nii paremale kui vasakule poole. Mäletab, et lõi ka rusikatega rindkeresse, rohkem kui ühe korra. Tema meelest oli TPl kuskil näo peal veri, ei tea – ninast või kuskilt tuli. Eksperdi arvamusega 17.04.2012 Surnu ekspertiisiaktis nr 54 on tõendatud, et: 1) TPsurma põhjus on pea kinnine tömp trauma: kahepoolne kõvakelmealune verevalum; difuusne pehmekelmealune verevalum parema suuraju poolkera pinnal; pehmekelmealune verevalum vasakul oimu-otsmiku piirkonnas, vasakul otsmikusagaral, väikeaju alumisel pinnal; verevalumid kõõlustanul ja vasakus oimulihases; parema silma sidekestaalune verevalum; põrutushaav ninaotsal; põrutushaavad alahuule limaskestal; verevalumid suulimaskestal ja keeleotsal; nahamarrastused ja nahaalused verevalumid näol. Pea kinnine tömp trauma tüsistus peaajutursega (eksperdi arvamuse p 1). 2) Lisaks surma põhjustanud tervisekahjustusele esinesid surnukehal lõikehaavad vasaku silma piirkonnas koos silmamuna vigastusega, lõikehaavad vasakul kõrvalestal, koos kõrvalesta ülemise kolmandiku eraldamisega; kaela kinnine tömptrauma: verevalumid kaela pehmetes kudedes ja keelejuurel, nahamarrastused ja nahaalused verevalumid kaelal; kehatüve kinnine tömp trauma: mõlemapoolsed roidemurrud erinevatel keha anatoomilistel joontel; verevalumid soolekinnistis, vahelihases paremal, pehmetes kudedes põrna ja maksa ümbruses; parema kopsu põrutus; nahamarrastused ja nahaalused verevalumid kehatüvel; üla- ja alajäsemete kinnine tömp trauma: nahamarrastused ja nahaalused verevalumid üla-ja alajäsemetel (eksperdi arvamuse p 3); 3) Surma põhjustanud pea kinnine tömp trauma võis olla tekitatud korduvatest löökidest kõvade tömpide esemetega, nende hulgas ka rusika või jalaga (vähemalt 4-5 lööki). Kaela piirkonnas tuvastatud tervisekahjustused on tekitatud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et kätega kaelast pigistamisel/haaramisel. Tervisekahjustused üla- ning alajäsemetel võisid olla tekitatud nii löökidest kõvade tömpide esemetega kui ka löömisest/kukkumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid, pindu. Nahaalused verevalumid ja nahamarrastused küünarvartel ja labakätel võisid olla tekitatud enesekaitse käigus löökide tõrjumisel. Kehatüve piirkonna tervisekahjustused võisid olla tekitatud nii löökidest kõvade tömpide esemetega kui ka löömisest/kukkumises vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid, pindu, kuid arvestades roidemurdude lokalisatsiooni ja iseloomu (paiknemine erinevatel anatoomilistel joontel) ning nimme piirkonna pikliku kujuga nahaaluste verevalumite pailaiemist ja iseloomu, on tõenäoline, et need vigastused võivad olla tekitatud löökidest kõvade tömpide piiratud löögipinnaga esemetega, nende hulgas ka saabastatud jalaga. Lõikehaavad vasaku silma piirkonnas ja vasakul kõrvalestal on tekitatud lõikamisest lõikevahendi lõikeservaga. Surmaga lõppenud pea kinnine tömp trauma on eluohtlik tervisekahjustus. Teised laibal tuvastatud tervisekahjustused ei ole eluohtlikud. TPsurma põhjus on pea kinnine tömp trauma, mis võis olla tekitatud korduvatest löökidest kõvade tömpide esemetega lühikest aega enne surma saabumist, nende hulgas ka rusika või jalaga (vähemalt 4-5 lööki) (eksperdi arvamuse p 4-5); 4) Surmaga lõppenud ajukelmete-alused verevalumid võisid olla põhjustatud kõikide löökide koosmõjust (eksperdi arvamuse p 6). Eksperdi arvamus ühtib H.T ütlustega selles, et H.T peksis TPpea piirkonda. Sündmuskoha vaatluse käigus leiti magamistoa voodi alt tagumises nurgas akna all bioloogiline mass – TPsurnukeha vasaku kõrvalesta osa; eksperdi arvamuse kohaselt olid TPlaiba vasaku silma piirkonnas ja vasakul kõrvalestal leidunud lõikehaavad tekitatud lõikamisest lõikevahendi lõikeservaga. H.T sõnul ta TPmillegagi ei lõiganud ega torganud, tal olid ainult paljad käed, ei olnud nuga ega mingit teravat eset. Kohus ei saa jätta märkimata, et süüdistatava eitus lõike- või torkevahendi mittekasutamise kohta on millegipärast vaatamata katkendlikele mälestustele kategoorilises vormis. H.T arvates võis TPl kukkudes midagi katki minna – koristamisel olid vist jah, mingid klaasikillud. Kohus märgib esmalt, et ekspert ei välista oma arvamuses H.T versiooni selle kohta, et TPvõis teatud hulga vigastusi saada ka kukkumisel, kuid eksperdi arvamuse kohaselt: „kehatüve piirkonna tervisekahjustused võisid olla tekitatud nii löökidest kõvade tömpide esemetega kui ka löömisest/kukkumises vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid, pindu, kuid arvestades roidemurdude lokalisatsiooni ja iseloomu (paiknemine erinevatel anatoomilistel joontel) ning nimme piirkonna pikliku kujuga nahaaluste verevalumite paiknemist ja iseloomu, on tõenäoline, et need vigastused võivad olla tekitatud löökidest kõvade tömpide piiratud löögipinnaga esemetega, nende hulgas ka saabastatud jalaga.“ Seega peab ekspert TPlaibal tuvastatud vigastusi hinnates pigem tõenäolisemaks seda, et H.T peksis TPka kehatüve piirkonda. Lõikehaavade osas on ekspert seisukohal, et need on tekitatud lõikevahendiga. Samuti ei ole kõrvalesta leidmiskohta ja klaasikildude puudumist sündmuskohal (sh sündmuskoha vaatlusel vaadeldud prügikasti sisu) arvesse võttes süüdistatava versioon lõikevigastuste tekkemehhanismi kohta eluliselt usutav. Samuti ei ole eluliselt usutav, et klaasi juhuslikul purunemisel eraldab klaasi lõikeserv üksnes ja puhtalt kõrva kehatüvest ega jäta haava ümbrusesse väiksemaid klaasikilde. Süüdistatav H.T andis ütlusi selle kohta, et otsustas peale kuriteosündmust koristada, sest seda oli vastik vaadata – verd maas; koristas enne magamaminekut purjus peaga enam-vähem ära, sest võib-olla ei oleks hommikul olnud viitsimist; üleriided viskas oma meelest pesukorvi. 14.01.2012 Sündmuskoha vaatlusprotokoll kinnitab süüdistatava väiteid selle kohta, et sündmuskohta oli koristatud. Sündmuskoha vaatlusel tuvastati, et TPkorteri magamistoa aknast vasakul seinal voodi taga olid näha tapeetide peal määrdumused allapoole suunduvate niredega, mida oli püütud puhtaks pesta; magamistoa põranda vaatlusel taskulambi abil on voodi ja toaukse vahelisel alal olid märgatavad ebaselged, laiali aetud mitmesuunalised värvitud ja verekahtlased tõmbed; vannitoas duši alal nurgas seisis põrandapesu mopp, mille äravõetaval lapil olid märgatavad verekahtlased määrdumused; pesuruumis tagumises parema nurgas seinal ja lael olid täheldatud verekahtlased nired ja pritsmed, seinal määrdumused paremast nurgast alal laiusega 40 cm ja nired algasid laest, lael pritsmete ala laius oli sama, nurgast ulatuvad 150cm kaugusele laes. Duširuumist, pesukorvist leiti verekahtlase määrdumusega riided: heledad villased kootud sokid (tallad verekahtlaste määrdumustega), sinised teksapüksid Lee (säärtel verekahtlaste määrdumustega), verekahtlaste määrdumustega kokku keeratud must T-särk, heledat värvi sviiter, heledat värvi lühike alussärk. 20.04.2012 Asitõendi vaatlusprotokollis (kd I tlk ) on kajastatud 14.01.2012 sündmuskoha vaatluse käigus leitud esemete ja riiete vaatluse käik, vaatlusega tuvastati, et esemetel ja riietel on verekahtlased määrdumused. 17.01.2012 Asitõendi vaatlusprotokollis (kd I tlk ) on kajastatud H.T riiete vaatlus. Vaatluse käigus vaadeldi riideid visuaalselt ja riietelt vere olemasolu tuvastamiseks kasutati luminooli lahust, mis reageerib leelises keskkonnas verega ja kutsub esile pimedas nähtava helesinise helenduse, mis kestab ca 60 sekundit ja millega kaasneb piimvalge vahutsemine. Helendus taastub ka reaktiivi korduval kandmisel verejälgedele. Meetod võimaldab avastada verd ka seebivees, roiskvees, pinnases, riietel isegi pärast pesemist ja triikimist. Luminooliga töötlemisel tekkis verele iseloomulik helendus järgmistel H.T riietel: sinist värvi, eest lukuga kampsunil (vasaku hõlma sisemisel küljel, vasaku varruka väliskülje tagapool), heledat värvi T-särgil (esiküljel, vasakul pool rinna piirkonnas, vasakul pool õla piirkonnas), pruuni värvi T-särgil (esiküljel oleval pildil). Riietel tuvastatud verekahtlastest määrdumistest võeti proovid DNA tikkudele ja pakendati karpidesse. Eksperdi arvamusega ekspertiisiaktis nr 12-GE0093 (kd I, tlk , eksperdi arvamuse p) on tõendatud, et 16.01.2012.a kahtlustatavalt H.T-lt ära võetud sinist värvi kampsun, pakend nr 5/29, hele T-särk. pakend nr 6/30 ia pruun T-särk. pakend nr 7/31: Kuna pakendites nr 5/29, 6/30 ja 7/31 olnud objektidelt olid eelnevalt asitõendite vaatluse käigus proovid tampoonidele võetud, siis kokkulEel Sander Talisoo'ga nendelt objektidelt esialgu proove juurde ei võetud. 16.01.2012.a kahtlustatava H.T riiete vaatluse käigus leitud verekahtlastelt määrdumistelt võetud proovid, pakend nr 28: Alljärgnevalt loetletud proovidest (sisaldasid läbiviidud eeltesti alusel verd): proov hele T-särgi vasaku õla piirkonnast (karp nr 6.2, kahel tampoonil, proov B120188); proov pruuni T-särgi rinna piirkonnast (karp nr 7.1, kahel tampoonil, proov B120190) saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on eristatavad peamised DNA profiilid, mis on kokkulangevad TPvõrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada H.T-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. MPvõrdlusproovist määratletud DNA profiil ei ole seostatav nendest proovidest saadud DNA segaprofiilidega. Alljärgnevalt loetletud proovidest (sisaldasid läbiviidud eeltesti alusel verd): proov sinise kampsuni vasaku varrukalt (karp nr 5.1, kahel tampoonil, proov B120185); proov sinise kampsuni vasaku hõlma sisemise küljelt (karp nr 5.2, kahel tampoonil, proov B120186); proov hele T-särgi rinna piirkonnast (karp nr 6.1, kahel tampoonil, proov B120187); proov hele T-särgi paremalt varrukalt (karp nr 6.3, kahel tampoonil, proov B120189) saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada TPlt ega H.T-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. MP'i võrdlusproovist määratletud DNA profiil ei ole seostatav nendest proovidest saadud DNA segaprofiilidega; Teksapüksid LEE, pakend nr 25.2: Teksapükstelt võetud kolmandast proovist (paremalt säärelt, sisaldas läbiviidud eeltesti alusel verd, proov B120205) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev TPvõrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada H.T-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. MPvõrdlusproovist määratletud DNA profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA segaprofiiliga. Seega on eksperdi arvamusega tõendatud, et H.T riietelt leiti TPverd. Kohtu hinnangul on kriminaalasjas kogutud ja kohtulikul uurimisel esitatud tõenditega tõendatud, et H.T tappis TP; süüdistatav ise on väitnud, et pani teo toime 06.01.2012 õhtul. Tunnistaja EJkinnitab, et kuulis TPkorterist tüli peale viimase pensionipäeva; tunnistaja MPütlustest võib järeldada, et H.T võis teo tõepoolest toime panna 06.01.
3. Kohtu arvates pani H.T kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. TPl tuvastati ulatuslikud kehavigastused, sh on ekspert andnud arvamuse, et peapiirkonna vigastused olid eluohtlikud ning TPsurma põhjustanud, korduvad löögid, olid tekitatud lühikest aega enne surma saabumist. Lisaks on ekspert tuvastanud TPlaibal tervisekahjustused kaela piirkonnas, mis olid tõenäoliselt tekitatud kätega kaelast haaramisel/pigistamisel, samuti on ekspert olnud kahtlev selles, kas TPkehatüvel tuvastatud vigastused on saadud kukkumisel; H.T tunnistas, et lõi TPrusikatega mõned korrad rindkeresse. H.T andis ütlusi selle kohta, et pakkus TPvõimalust kutsuda kiirabi, viimane seda ei soovinud ning ta ei tea, miks ta siiski kiirabi ei kutsunud. Kohus märgib, et ka juhul, kui süüdistatav oleks sündmuskohale kiirabi kutsunud, ei kõrvalda see süüdistatava tapmistahtlust – kiirabi kutsumine sündmuskohale on karistusõiguslikult käsitletav karistust kergendava asjaoluna

§ 57

lg 1 p 1 mõttes.

§ 115

järgi kvalifitseeritakse teise isiku tapmine juhul, kui see on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja suhtes. Eksperdi arvamusega 25.04.2012 Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis (kd I, tlk ) on tõendatud, et H.T oli talle inkrimineeritava teo ajal tavalises alkoholijoobes ja tugevas emotsionaalse erutuse seisundis; H.T-lei esinenud talle süüksarvatava teo ajal ajutist vaimutegevuse riket või mõnda muud rasket haiguslikku seisundit (psüühikahäiret). H.T oli talle inkrimineeritava teo ajal psüühilise seisundi poolest võimeline oma tegudest aru andma ja neid juhtima, st H.T oli talle süüksarvatud teo ajal süüdivusseisundis (eksperdi arvamuse p 1-3). Käesolevas kriminaalasjas ei tõusetu seega küsimust H.T süüvõimest, kuivõrd eksperdi hinnangul oli H.T TPtapmise ajal süüdiv. H.T teo kvalifitseerimiseks

§ 115

järgi tuleb lisaks isikul esinenud hingelise erutuse seisundile tuvastada ka teokoosseisu teine oluline tunnus – kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja suhtes. Riigikohtu lahendis nr 3-11-86-04 on rõhutatud, et

§ 115

süüteokoosseisu kandvaks mõtteks on lähtekoht, et tagajärje (surma) kutsub enda õigusvastase käitumisega esile kannatanu, tapmine on reaktsioon varasemale kehalisele (vägivald) või vaimsele (solvamine) haavamisele. Tunnistaja MPütluste kohaselt tekkisid TPl ja H.T tülid sageli siis, kui H.T oli purjus ja TPkaine; tunnistaja hinnangul initsieeris konflikte pigem TP. Tunnistaja MP eitas, et osapoolte vahel oleks varasemalt aset leidnud füüsilise iseloomuga erimeelsusi, sama kinnitas H.T. Tunnistaja EJkinnitas, et ei olnud varasemalt kordagi TPkorterist tülisid kuulnud, tüli mis toimus peale TPpensionipäeva, oli talle teadaolevalt esmakordne. Seega on tõendatud, et TPja H.T omavahelised suhted enne 06.01.2012 olid normaalsed. H.T sõnul hakkas TPtalle tol karjuma, et ta on hirmus joodik vms; peale seda leidis ta odekolonnipudeli, mida TPoli üksi joonud. Kohus märgib siinkohal, et sündmuskoha vaatluse käigus süüdistatava poolt osundatud odekolonnipudelit ei leitud. Sündmuskoha vaatlusel on vaadeldud ka prügikasti, milles leiduvad üksnes 05.01.2012 Maxima ostutšekil kajastatud toiduainete tühjad pakendid (fototabel . foto nr kd I tlk ); tühja odekolonnipudelit ei nähtu ei eraldiseisva kapi riiulitel, kus olid kosmeetika- ja hügieenitarbed, ei magamistoa öökapilt ega vannitoast. Süüdistatav küll selgitas, et koristas sündmuskohta, kuid prügikasti sisu viitab asjaolule, et H.T peale koristamist prügi välja ei visanud. Süüdistatav andis ütlusi selle kohta, et TPl oli seal maas veel mingi väike pulk, millega saab kardinaid liigutada ning selle pulgaga lõi TPteda selja tagant vastu õlga; H.T selgitas, et oli närvis ja tahtis TPlükata; oli närvis, sest TPhakkas norima. Süüdistatava ütlustest järeldab kohus, et temapoolse vägivallapuhangu tingis nii TPlöömine kui norimine; eksperdi arvamusega ja süüdistatava ütlustega on tõendatud, et TPpoolne käitumine tingis süüdistataval tugeva hingelise erutuse seisundi. Kaitsja poolt osundatud asjaolu, et TPviskas H.T korterist välja ning viimasel ei olnud talvel, külmaga kusagile minna, on kohtu arvates ainetu. Korteriomanikul on õigus paluda, et tema valdustest lahkutaks, H.T läks järgmisel päeval MPpoole ööbima, seega ei saa väita, et süüdistataval ei olnud korterist väljaviskamise järgselt kusagile minna. H.T tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 115järgi.

Karistus:

§ 56järgi on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 115

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud vangistus 1 – 5 aastat. EV Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-18-11 märkinud, et

§ 56

lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel; eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendavates ja raskendavates asjaoludes. Tulenevalt

§ 56

lg 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvestada ka süüdlase isikut. H.T on varem kriminaalkorras karistamata, isikut on karistatud väärteokorras pisirikkumiste eest. Kohtu hinnangul on H.T süü suur. Kohus ei saa eirata eksperdi arvamust selles, et H.T oli TPtappes hingelise erutuse seisundis. Samas leiab kohus erinevalt riiklikust süüdistajast, et

§ 115

järgi on karistuse mõistmine alla sanktsiooni keskmise määra ja keskmises määras põhjendatud juhtumitel, kus kannatanupoolne õigusvastane, vaimne ja/või füüsiline, rünne on intensiivsema ja/või kestvama iseloomuga kui käesolevas kriminaalasjas. Inimlikult on raske mõista, miks H.T pidi TPpoolsele väidetavale norimisele ja löömisele reageerima sedavõrd ulatusliku rünnakuga. Samuti on kohtu arvates karistuse mõistmisel oluline H.T käitumine pärast teo toimepanemist. Kohtule ei ole usutavad H.T väited selles, et talle näis enne korterist lahkumist, et TPmagas. H.T selgitas, et ei suuda tarvitatud alkoholi koguse tõttu meenutada 06.01.2012 sündmusi. Samas nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist ning sellele lisatud fototabelitelt, et H.T on sündmuskohta korrastades tegutsenud sihipäraselt ja läbimõeldult – TPvoodis olnud voodiriided on viidud vannituppa pesukorvi, sündmuskohal eelduslikult olnud veri on mopiga põhjalikult ära pestud, H.T on vahetanud riideid; samuti oli TPkorteris avatud aknad ning miinimumini keeratud magamistoa küttekolle. Viimast asjaolu H.T küll eitab, kuid kohus ei tuvastanud, et sündmuskohal oleks viibinud kolmandaid isikuid, samuti andis H.T ütlusi selle kohta, et TPkurtis pideva külmatunde üle. Seega on TPvigastusi ning eksperdi arvamust selles, et TPsurm saabus lühikest aega peale vigastuste tekitamist, arvesse võttes ebamõistlik eeldada, et hoopis TPavas aknad ja sulges radiaatori. Seega oli H.T käitumine pärast teo toimepanemist tegu varjava iseloomuga, samuti on kohtul koristamise põhjalikkust arvesse võttes raske uskuda, et H.T oli sündmuskoha koristamise hetkel tema poolt kirjeldatud joobeseisundis. Kohtule (ja samuti H.T-le endale) jääb arusaamatuks, miks H.T, leides endas väidetavalt peale sündmust jõudu ja tahtmist sündmuskoha koristamiseks, ei kutsunud peale toimunut kiirabi – nii TPl kui H.T olid olemas mobiiltelefonid, samuti oleks võinud abi paluda naabritelt. Kohtu hinnangul ei ole erakorralise meditsiinilise abi kutsumata jätmine vabandatav põhjusel, et kannatanu seda ei soovi. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga, laiba vaatlusprotokolliga ja videosalvestusega on vastuvaidlematult tõendatud, et peale kannatanu peksmist peapiirkonda ning kannatanu peksmise tagajärjel moonutatud välimuse pinnalt oleks keskmine inimene pidanud mõistma abi kutsumise hädavajalikkust. Tunnistaja MPütlustega on tõendatud, et H.T käitus järgmisel päeval tavapäraselt; tunnistaja P Hi telefonikõnest politseiga nähtub asjaolu, et H.T on oma vestluses tunnistajaga TPvõimaliku saatuse osas avaldanud võrdlemisi küünilisi seisukohti. Kohtuistungil kahetses H.T toimepandut. Kohus, seadmata kahtluse alla isiku kahetsust oma teo raskes tagajärjes, kahtleb siiski kahetsuse täielikus siiruses. H.T kaitsja leidis, et tema kaitsealusele võiks mõista vangistuse, mis jääks osaliselt tingimisi täitmisele pööramata. Kaitsja oli seisukohal, et kriminaalhooldaja järelevalve alla H.T ei sobi: isikul puudub kindel elukoht, mis muudab käitumiskontrolli eesmärgipärase toimimise kaheldavaks. Kaitsja hinnangul võiks H.T suhtes kohaldada

§ 73sätteid.

Kohus nõustub kaitsjaga selles, et H.T puhul ei ole käitumiskontroll mõeldav formaalsel põhjusel seetõttu, et kohtul ei ole võimalik määratleda otsuses H.T kindlat elukohta. Samas välistab kohus täielikult H.T-le tingimusliku vangistuse mõistmise

§ 73

või 74 sätete järgi isiku teo raskuse tõttu.

§ 115

koosseis on küll tapmise vähemohtlik koosseis, kuid käesolevas kriminaalasjas tuvastatud asjaolud ei anna kohtule alust kaaluda H.T-le tingimusliku vangistuse kohaldamist. Kohtu hinnangul on karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine vastuolus ka ühiskondliku õiglustundega. Eeltoodu alusel leiab kohus, et H.T tuleb karistada reaalse vangistusega 4 aastat ja 6 kuud.

§ 68lg 1 järgi tuleb H.T eelvangistuses viibitud aeg lugeda karistusaja hulka.

Karistuse kandmise algus on 16.01.2012. Tsiviilhagi: Kannatanu TPesitas tsiviilhagi 1316,65 EUR. Kannatanu selgitas, et kahjusumma koosneb tema ema matuse- ja peielauakuludest; kannatanu lisas hagile kulutusi tõendavad dokumendid. Süüdistatav H.T võttis esitatud hagi õigeks, kuid märkis, et ei oska öelda, millal ta sissetulekute puudumise tõttu kahju hüvitada suudab. VõS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele; toimiku materjalidest nähtuvalt on kannatanutele kahju tekitatud kuriteoga. TsMS § 440 lg 1 järgi on hagi õigeksvõtt hagi rahuldamise aluseks. Asitõendid: Kriminaalasja juurde on võetud järgmised asitõendid: viinapitsid, villased sokid, T-särk, teksapüksid Lee, padjapüür, põrandamopp, TPlaibalt äralõigatud küüned, hele T-särk, pruun Tsärk, sinine kampsun, mobiiltelefon Nokia 1200 SIM kaardiga ning Põhja Prefektuuri hoidlas asuvad suitsukonid, tikud, tulemasin, karbid DNA proovidega, Alka-Seltzeri pakendite osad, juuksekarvad, bokserid, voodilina, hele sviiter, hele alussärk, punane rätik, mobiiltelefon Nokia 3510i SIM kaardiga. Prokuröri hinnangul tuleb asitõendid otsuse jõustumisel hävitada; süüdistatav H.T esitas taotluse, et talle tagastataks otsuse jõustumisel talle kuuluv mobiiltelefon Nokia 3510i koos SIM kaardiga. Kohtu hinnangul tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 järgi H.T-le otsuse jõustumisel tagastada mobiiltelefon Nokia 3510i koos SIM kaardiga; ülejäänud asitõendid tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 järgi hävitada otsuse jõustumisel. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha I astme kuriteo korral 2,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a. määrusega nr 169 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,80 eurot tunnis ja 290 eurot kuus. Seega on sundraha I astme kuriteo toimepanemise korral 725,00 EUR. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5 kohaselt loetakse menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale makstud tasu ja koopiakulu. H.T-le oli kriminaalasja eeluurimisel ja kohtus määratud kaitsja riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 1804,80 EUR riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kriminaalasjas viidi H.T suhtes läbi kohtupsühhiaatriline ekspertiis (õiend tlk 193), DNA ekspertiis (õiend tlk 133), surnu kohtuarstlik ekspertiis (õiend tlk 115); ekspertiiside kogumaksumus on 4546,75 EUR. Kaitsjale on kriminaaltoimiku materjalidest tehtud koopia, koopiate tegemise kulu on 0,45 EUR. Kriminaalasja menetluskulu kokku on seega 6352,00 EUR. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu;

§ 180

lg 3 järgi arvestab kohus menetluskulude väljamõistmisel süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid; kohus võib määrata, et menetluskulud tasutakse ositi. Kohus ei toeta kaitsja taotlust selles, et menetluskulud tuleks jätta osaliselt riigi kanda: H.T on täisealine ja töövõimeline isik; kohtule teadaolevalt on kinnipidamisasutuses loodud võimalused töötamiseks neile, kes seda soovivad.Arvestades menetluskulude suurust, leiab kohus, et H.T võib menetluskulud ja sundraha tasuda ositi, 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Kohtunik Rahvakohtunik Rahvakohtunik