lg 2,
järgi ja mõisteti karistuseks
MS § 238 lg 2,
Karistuse kandmise algus oli 09.09.
Kaitsja esitas oma teesid kirjalikult. R. Raudsed on olemas kindel elu- ja töökoht. Vanglas ei ole ta distsipliini rikkunud. Taotles isikule 14-kuulise käitumiskontrolli kohaldamist ja lisakohustuste määramist. Kriminaalhooldusametniku järelevalve koos elektroonilise valvega on R. Raudsele vajalik. Isiku vabanemine vanglast ilma igasuguse järelevalveta ei ole ühiskonnale turvaline. Kriminaalhooldus tagab R. Raudse taasühiskonnastamise. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsjate arvamused ja tutvunud kaitsja kirjalike teesidega, leiab, et Rivo Raudne tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata elektroonilise valve alla. Kohtu hinnangul on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ennatlik. Rivo Raudne omab praegusel ajal 3 kehtivat kriminaalkaristust, vanglas viibib teistkordselt. Tema kuritegude muster on jäänud samaks, jätkuvalt on kõik kriminaalkaristused mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kuriteod ei ole planeeritud, vaid sooritatud impulsiivselt. Kuritegude soodusteguriks on sõltuvusprobleem. Vanglas on Rivo Raudne vestelnud psühholoogiga, osaleb Tallinna Vangla AA-tugigrupis ja distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et R. Raudsel on vangla meditsiiniosakond tuvastanud alkoholisõltuvuse. Isiku sõnul tarvitas ta alkoholi varasemalt tsüklitena. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Praegusel hetkel saab isik aru, et probleemne käitumine tekib alkoholi kuritarvitamisest ning peab seda ohuallikaks ning on enda sõnul motiveeritud oma käitumist muutma. Kuid varasem elukäik näitab, et isik ei pinguta piisavalt probleemi lahendamiseks. Narkootikume R. Raudne ei tarvita.
lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 Kohus leiab, et Rivo Raudse puhul on positiivseteks asjaoludeks, mis toetavad tema tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise valve alla – vanglas vestlused psühholoogiga, AA-tugigrupis osalemine ning vabaduses elu- ja töökoha ning toetavate isikute olemasolu. R. Raudne on pöördunud Taastumistreener OÜ poole nõustamiseks. Kuid vangla täitmiskavas ettenähtud tegevustes osalemine ja reeglikohaselt käitumine ei ole iseenesest automaatselt sellisteks asjaoludeks, millele tuginedes saaks kindlalt uskuda, et kinnipeetava edasine käitumine vabaduses on õiguskuulekas ning oleks põhjendatud tema tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamine. Elu- ja töökoht ja toetavad lähedased olid Rivo Raudsel olemas ka enne uue kuriteo toimepanemist. Rivo Raudne viibis oma eelmises kriminaalasja kriminaalhooldusel, mil teda Harju Maakohtu 01.03.2021.a kohtumäärusega nr 1-20-6702 vabastati karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ja allutati ta kriminaalhooldusele koos kohustusega täita ka lisakohustusi. R. Raudne aga rikkus kriminaalhoolduse kohustus – tarvitas alkoholi ega allunud talle ettenähtud sõltuvusravile, kuigi ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Isik küll pöördus psühhiaatri poole ja talle määrati tablettravi ning sellega kaasnevad juhised alkoholi mitte tarvitamiseks, kuid R. Raudne eiras teadlikult ravi juhiseid. R. Raudne pani katseajal toime uue sarnase kuriteo – juhtis mootorsõidukit joobeseisundis ning ilma juhtimisõigusega. Raudne aga pani viimase kuriteo toime kriminaalhoolduse 6. kuul, mis näitab, et kriminaalhooldus ei ole R. Raudsele piisavalt tõhus mõjutusvahend. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud võimaldada kinnipeetaval praegusel ajal jällegi kriminaalhooldusele alluda. R. Raudse kõik 3 kehtivat kuritegu on mootorsõiduki joobes juhtimised. Kohus leiab, et Rivo Raudse ennetähtaegse vabastamise vastu rääkivad asjaolud on sellised, millest tulenevalt on alust karta, et ärakantud karistus ei ole olnud piisav, et mõjutada Rivo Raudset uut kuritegu mitte toime panema. R. Raudne omab korduvat karistatust ja korduvalt viibib vanglas. R. Raudne on ohtlik teistele inimestele ja iseendale alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisega. Kohus leiab, et on otstarbekas jätta R. Raudne tingimisi ennetähtaegselt vabastamata elektroonilise valve alla. Lisaks on R. Raudsel ärakandmata karistusaeg veel pikk, üle 1 aasta ja 5 kuu. Arvestades R. Raudse karistusaja pikkust, võib tema ennetähtaegne vabastamine tulla edaspidi kaalumisele ning karistuse kandmise ajal võib muutuda isiku positiivsete asjaolude hulk ning aja jooksul väheneb kuriteo asjaolude tähtsus. Kokkuvõtvalt saab öelda, et kõik eeltoodu, s.o andmed isiku varasema elukäigu ja toime pandud kuriteo kohta ei tekita käesoleval ajal kohtul veendumust, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks isiku vabanemise puhul madal või väheoluline. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud kuriteo asjaolud, samuti süüdlase isikut iseloomustavad asjaolud näitavad, et R. Raudse tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole õigustatud. Kohtu hinnangul eksisteerib R. Raudse puhul endiselt kuritegude toimepanemise jätkamise risk. R. Raudse tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist toetavad prokurör ja vangla, kuid nende arvamus ei ole kohtule siduv. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.