1-14-5569/53

Kriminaalasi nr 1-14-5569 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-5569 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Abiprokurör Alar Häidberg (seisukoht esitatud kirjalikult) Kriminaalasi Süüdimõistetu M.B tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu M.B elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood: XXX; garanteeritud töökoht (vabanemisel): puudub Kohtuistungi toimumise aeg 12.06.
3. a (kaugkohtuistung) otsustamine RESOLUTSIOON Jätta M.B temale Harju Maakohtu 25.08.
4. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-5569 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 25.08.
5. a otsusega tunnistati M.B süüdi KarS § 215 lg 3 p 1; § 328 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel 2 aastat vangistust. Sama kohtuotsusega tunnistati M.B süüdi ka KarS § 121 järgi ning karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust ja KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud vangistust. M.B-le mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud vangistust, millest loeti KarS § 68 lg 1 alusel kantuks 3 päeva. M.B karistuse kandmise aja alguseks loeti tema kinnipidamine 21.03.
6. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 21.03.
7. a ja lõppeb 18.07.
8. a. Vangla ei toeta M.B vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxxxnn. Tegemist on 1-toalise üürikorteriga, mis kuulub xxxxxxxxxxxxxxxxx. Korter vastab elektroonilise valve tingimustele ja korteri omanik on andnud kirjaliku nõusoleku antud aadressile elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha M.B tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta M.B tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Prokurör leiab, et M.B on karistatud korduvalt, hetkel kannab ta juba viiendat reaalset vangistust, kuid mingeid positiivseid muutusi märgata ei ole. Prokurör osundab, et uue kuriteo riskid on hinnatud sedavõrd kõrgeks, et vangla tema vabastamist ei toeta. M.B omab distsiplinaarkaristusi. Prokurör leiab, et M.B ei ole varasemast mingeid järeldusi teinud, paranemise teele asunud ei ole ja ei kuulu seega amnesteerimisele. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu M.B selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. M.B selgitas kohtule, et Tartu Vangla tegi talle „punase liini“ ning seetõttu ei lubata teda ei tööle, õpingutele ega ka avavanglasse. M.B arvab, et juba sellepärast väärib ta ennetähtaegset vabanemist. M.B leiab, et just praegu, kui ta on vanem kui 30-aastane, on ta aru saanud, et peab hakkama kuidagi elama ja elukutset omandama. M.B on perekond - naine ja laps. M.B soovib aidata oma peret. KOHTU SEISUKOHT
9. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära M.B , leiab, et M.B tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega ei ole põhjendatud.
10. M.B kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtliku esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. 2 Käesolevaks ajaks on M.B temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole. Samuti on M.B andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Justiitsministri 22.02.
11. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud M.B vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxn. Nimetatud aadressil asuv 1-toaline korter kuulub Nxxxxxxxxxxxxxxxe ning käesolevalt elab korteris üürilepingu alusel M.B abikaasa xxxxxxxxxxxxx, kes on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Samuti on korteriomanik xxxxxxxxxxxxxx andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks aadressilexxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused M.B ennetähtaegseks vabanemiseks elektroonilise järelevalve alla. vangistusest
12. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 M.B on varasemalt kriminaal- ja väärteokorras korduvalt karistatud. Varasemalt on M.B peamiselt toime pannud varavastaseid süütegusid, kuid ka vägivallategusid, sh M.B on karistatud röövimise eest. Samuti on M.B karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Toimepandud süütegude eest on M.B-le mõistetud eriliigilisi karistusi, sealhulgas vangistust, mis on jäetud tingimuslikult täitmisele pööramata, aga ka reaalset vangistust. Käesoleval ajal kannab M.B karistust varavastaste-, isikuvastase- ning õigusemõistmisevastaste süütegude toimepanemise eest. M.B varasemast elukäigust nähtuvalt on talle toimepandud kuritegude eest mõistetud eriliigilisi karistusi, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud kuritegelikku käitumisviisi. Enne karistust, mida M.B käesoleval ajal kannab, mõisteti M.B-le karistusena varguste toimepanemise ja mootorsõiduki joobes juhtimise eest 1 aasta 8 kuud 2 päeva vangistust (Harju Maakohtu 23.03.
13. a otsus kriminaalasjas nr 1-11-12713). Harju Maakohtu 17.01.
14. a määrusega vabastati M.B tingimisi ennetähtaegselt vangistusest katseajaga 1 aasta. Kuna M.B ei täitnud talle ette nähtud kontrollnõudeid ja kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, pöörati Harju Maakohtu 11.12.
15. a määrusega M.B-le Harju Maakohtu 23.03.
16. a otsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistus, s.o 1 kuu 8 päeva vangistust, täitmisele. Seega on lisaks varasematele võimalustele (Harju Maakohtu 23.03.
17. a otsusega mõistetud karistusele liideti Tartu Maakohtu 28.06.
18. a otsusega mõistetud karistus, mis oli jäetud tingimuslikult täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga) jätnud M.B kasutamata võimaluse kanda karistust vabaduses, kui ta oli tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastatud. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on M.B varasemalt olnud allutatud kriminaalhooldusele kokku neljal korral ja kõikidel kordadel on kriminaalhooldus lõppenud negatiivselt. Kohus, võttes arvesse M.B varasemat elukäiku, on seisukohal, et senini mõistetud karistused ei ole avaldanud M.B väljakujunenud 3 käitumisele ja tegutsemisviisidele mingisugust mõju ning M.B on vabaduses jätkanud kuritegelikku elustiili ja seda juba pikema aja jooksul. See omakorda annab alust kahelda, kas M.B-le on käesolev karistus avaldanud vajalikku mõju ja suunanud teda õiguskuulekusele. Kohtu hinnangul on M.B poolt toimepandud kuritegude asjaolud rasked. Siinkohal peab kohus oluliseks, et mitmed kuriteod on M.B toime pannud ajal, kui ta kandis karistusena aresti ja oli menetlustoimingul (ülekuulamisruumis vanemuurijaga). Kuritegude toimepanemise eesmärgiks oli arestialusena põgeneda Põhja prefektuuri kesklinna politseijaoskonnast. Põgenemise eesmärgil tõmbas M.B vanemuurija kaelast ära kabinetivõtme, mida kasutas politseijaoskonnast põgenemiseks. Samuti tõukas M.B kannatanut, kes püüdis teda takistada. Lisaks kirjeldatud kuritegudele kasutas M.B füüsilist vägivalda oma abikaasa suhtes ning pani toime hulgaliselt vargusi erinevates asutustes. Uued kuriteod pani M.B toime vähem kui aasta pärast karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegset vabanemist. 3.2 M.B on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, mõlemad karistused on määratud vanglaametniku korraldustele mitteallumise eest. Tartu Vangla 15.04.
19. a käskkirjaga on otsustatud M.B suhtes kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid seoses kinnipeetavate vahel toimunud kaklusega ja põhjusel, et M.B on ohtlik ja konfliktsituatsiooni tekkimisel võib probleemi lahendamiseks kasutada füüsilist vägivalda. Vangistuse jooksul on M.B-ga läbi viidud igakuised vestlused seoses kuriteopõhjuste analüüsimise ja tagasilanguse põhjuste väljaselgitamisega. Individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogramm Agressiivsuse asendamise treening ning riigikeele omandamine A2-B2 tasemel on M.B läbimata. M.B sõnul pole tal vaja sotsiaalprogrammi läbida, kuna ta kontrollib ise ennast. Kohus on seisukohal, et M.B käitumisest karistuse kandmise ajal ei saa järeldada, et M.B oleks teinud talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused. M.B on jätkanud rikkumiste toimepanemist ka karistuse kandmise ajal. Lisaks on rikkumised olnud seotud korraldustele mitteallumisega. 3.3 M.B toetava lähivõrgustiku moodustavad ema, vend ja abikaasa. Suhted lähisugulastega on head ja toetavad. M.B on 1 alaealine laps, kes sündis ajal, kui M.B kandis karistust. Vangistuse jooksul on M.B abikaasa käinud vanglas kinnipeetavaga kokkusaamistel. Vabanemisjärgselt soovib M.B elama asuda abikaasa ja lapse juurde xxxxxxxxxxxxxxxxxxx M.B abikaasa on nõus M.B vabanemisjärgsel toimetulekul toetama. Vabanemisjärgselt puudub M.B garanteeritud töökoht. M.B plaanib end töötuna arvele võtta, arvab, et leiab tööd ehitusel, on automehhaanik ja tõstukijuht. Vangla andmetel on seisuga 14.04.
20. a M.B vastu rahalisi nõudeid summas 2977 eurot ning vabanemisfondis M.B rahalisi vahendeid ei ole. Kohus leiab, et M.B vabanemisjärgsed elutingimused on valdavalt head. M.B on vabaduses toetav perekond. Vaatamata sellele, et M.B kannab karistust muuhulgas abikaasa suhtes toimepandud kuriteoga, on abikaasade omavahelised suhted head ja abikaasa on valmis M.B vabanemisjärgselt toetama. Samuti toetavad M.B tema ema ja vend. Vabanemise korral puudub M.B kindel töökoht. Kuriteoriskide maandamise eesmärgil on M.B kindla sissetuleku olemasolu vajalik, kuna M.B on suur osa kuritegudest toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil ja M.B on veel suures ulatuses tasumata nõudeid.
21. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et M.B tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt elektroonilise 4 järelevalve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus peab positiivseks, et M.B on enda sõnul teinud karistusest vajalikud järeldused ja soovib edasiselt elada eeskujulikku ning õiguskuulekat elu. Samas leiab kohus, et M.B tingimisi ennetähtaegset vabastamist käesoleval ajal ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud ja käitumine karistuse kandmise ajal. M.B tuleb jätkata karistuse kandmist. Raina Pärn Kohtunik 5