väärteokorras karistatud 34 korral. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning suured rahalised nõuded (1185,06 eurot) suurendavad samuti uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kinnipeetavat on vangistuse jooksul kolm korda distsiplinaarkorras karistatud, mh meditsiinitöötaja suhtes solvavate väljendite kasutamise eest. Rikkumiste iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole E.U oma käitumist ega mõtteviisi muutunud. Maakohtu hinnangul tuleb lugeda positiivseks, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning alates 02.09.2013 õpib
- klassis. E.U tuttav V.M. on andud kirjaliku nõusoleku, et vabanemise korral saab süüdimõistetu asuda elama üürikorterisse Keila vallas aadressil XXX . Samas ei ole kinnipeetaval vabanedes garanteeritud kindlat töökohta ega iseseisvat sissetulekut. Kokkuvõtlikult leidis Viru Maakohus, et E.U ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtul ei olnud veendumust, et vabaduses hakkab E.U seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus on talle juba korduvalt antud, kuid kinnipeetav on oma varasema eluga näidanud, et vabaduses ta jätkab kuritegude toimepanemist. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse E.U, kes palub tühistada Viru Maakohtu 02.04.2014 kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada ta vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. E.U selgitab, et ajal, mil ta kriminaalhoolduse tingimusi rikkus, oli ta alaealine ning leiab, et praegu on ta võimeline käitumiskontrolli nõudeid täitma. Kinnipeetav on seisukohal, et ennetähtaegne vabastamine motiveeriks teda käituma seaduskuulekalt. Ta soovib vabaduses asuda tööle ning tasuda rahalisi nõudeid. Kinnipeetava selgitab, et tal ei ole probleeme narkootiliste ainete ja alkoholi tarvitamisega. Seoses sellega ei ole ka riski, et E.U paneks vabanedes toime uue narkokuriteo. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et E.U ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud ning leiab, et määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu määruse tühistamise ja E.U tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata. Eeltoodust lähtudes märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele vaid järgmist. Kohtul on kohustus kaaluda kõiki KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis ning sellele tuginedes otsustada, kas kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendatud. Kolleegium peab positiivseks, et E.U soovib vabanedes asuda tööle ja tasuda rahalisi nõudeid. Alates 02.09.2013 õpib kinnipeetav Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi
- klassis ning ta on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Süüdimõistetul on vabanedes võimalik asuda elama tuttavale kuuluvasse üürikorterisse. Samas tuleb KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et E.U vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna E.U on korduvalt varem nii kriminaal- kui väärteokorras karistatud, siis on tal olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Siiski ei ole E.U oma -2- käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused on oma eesmärki edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest - täitnud. Kuna E.U-le ei ole senised karistused mõju avaldanud ja praegu kannab ta karistust mitme kuriteoepisoodi toimepanemise eest, tuleb kohtul ennetähtaegse vabastamise otsustamisel reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust ning saata ühiskonnale signaal, et järjest uute kuritegude toimepanemine ei ole aktsepteeritav. Vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuse kandmise ajal näidanud ülesse lugupidamatust ja negatiivset suhtumist kehtiva korra ja vanglatöötajate vastu. E.U on korduvalt karistatud distsipliini rikkumiste eest. Ringkonnakohus peab oluliseks tuua välja, et vanglas kehtivad käitumisnormid on aluseks seal toimivale korrale samamoodi, nagu vabaduses kehtivad normid aitavad tagada ühiskonna toimimist. Fakt, et isik ei suuda nendest käitumisnormidest kinni pidada, iseloomustab tema hoolimatut suhtumist kehtivasse korda. Seega on kohtukolleegium seisukohal, et E.U ei ole kantud karistusest veel vajalikke järeldusi teinud ja tema ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik. E.U iseloomustavad negatiivseid asjaolud, milleks on eelkõige korduv karistatus, mis näitab isiku suutmatust või tahtmatust teha senistest karistustest vajalikke järeldusi ja kriminaalhoolduse nõuete rikkumine, kaaluvad ülesse teda iseloomustavad positiivsed asjaolud. Kohus peab paljasõnaliseks E.U väiteid, et ta on nüüd võimeline kriminaalhoolduse nõudeid järgima ja uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Lisaks on ka ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga seisukohal, et E.U puhul võib uute kuritegude toimepanemise riske suurendada kindla töökoha puudumine ning alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohaga, et E.U ennetähtaegne vabastamine käesolevas ajal oleks põhjendamatu. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
- aprilli 2014 määrus muutmata ja E.U vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata. Aarne Sarjas Tiit Lõhmus -3- Paavo Randma