Obsah (9)
§ 184§ 65§ 68§ 191§ 83§ 21§ 56§ 74§ 58KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. mai 2022.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-5946 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane
§ 184
lg 2 p 1, 2 järgi lühimenetluses (saabus kohtusse üldmenetluse korras) Süüdistatav H. H. isikukood: XXX elukoht: XXX asukoht: asub vahistatuna XXX Vanglas XXX kodakondsus: XXX kodanik emakeel: XXX haridus: XXX õppeasutus: XXX kriminaalkorras karistatud ühel korral kahtlustatavana kinni peetud 16.07.2021.a tõkend – vahistamine – kohaldatud alates 18.07.2021.a lepinguline kaitsja advokaat Raiko Paas Kaitsja RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada H. H.
§ 184lg 2 p 1, 2 järgi ning mõista temale karistuseks 3 (kolm) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust. Kr
MS § 238 lg 2 alusel vähendada H. H. mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 1 (ühe) aasta ja 1 (ühe) kuu vangistuse võrra ning mõista H. H. ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust.
§ 65lg 2 alusel suurendada H.
H. mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.01.2021.a otsusega nr 1-21-124 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 2 (kahe) aasta 9 (üheksa) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva vangistuse võrra ning mõista H. H. liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 (neli) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvata H.
H. eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda H. H. karistuse kandmise aja algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 16.07.2021.a. H. H. suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2. Asitõendid ja konfiskeerimine
§ 191
,
§ 83
lg 4, 5 alusel konfiskeerida 09.06.2021.a ekspertiisiaktis nr XXX, 13.07.2021.a ekspertiisiaktis nr XXX ja 14.07.2021.a ekspertiisiaktis nr XXX nimetatud narkootiline ning jätta narkootiline aine NPALS § 7 lg 3 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti, kus see kuulub KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.
§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ja Kr
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna Lõuna talituse asitõendite vahelaos, aadressil Sõpruse pst 4a, Tartu linn hoiul olevad: - XXX.a läbivaatusakti nr XXX alusel: ümbrik, A4 formaadis paberileht, paberist ümbrik, kilepakend, ekspertiisist tagastatud turvakott (ekspertiisiakt nr XXX), - XXX.a läbivaatusakti nr XXX alusel: turvaümbrik, kinnikeevitatud pakend, hõbedane fooliumpakend, ekspertiisist tagastatud turvakott (ekspertiisiakt nr XXX), - XXX.a läbivaatusakti nr XXX alusel: ümbrik, A4 formaadis paberileht, ekspertiisist tagastatud turvakott (ekspertiisiakt nr XXX), - XXX.a läbivaatusakti nr XXX alusel: ümbrik, A4 formaadis paberileht, ekspertiisist tagastatud turvakott (ekspertiisiakt nr XXX). Pärast kohtuotsuse jõustumist hävitada, so kustutada Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna kõvaketastelt järgnevad koopiafailid: - H. H. mobiiltelefonis XXX olevate andmete koopiafail XXX, - H. H. sülearvuti XXX mäluseadmel olevate andmetel koopiafail XXX. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada H. H. pärast kohtuotsuse jõustumist mobiiltelefon XXX. 3. Menetluskulu/makseinfo KrMS § 180 lg 3 alusel jätta H. H. kaitsja tasust 794,16 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista H. H. menetluskulud 3134,60 (kolm tuhat ükssada kolmkümmend neli eurot ja kuuskümmend senti) eurot alljärgnevalt: joobe tuvastamise maksumus 35 eurot; ekspertiisi maksumus 105 eurot; kaitsja tasu 1359,60 eurot; sundraha 1635 eurot. Võimaldada H. H. menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. 2
(26)Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, märkides viitenumbri 99922700015358 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS §-le 318 lg 3 p-le 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdimõistetul on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Süüdimõistetul on KrMS § 315 lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I KOHTU SEISUKOHT SÜÜDISTUSE OSAS Kaitsja avaldas kohtuvaidluste käigus, et süüdistuses on H. H. osas välja toomata olulise vastutuse eeldusena koosseisulised asjaolud. H. H. osas on süüdistuses jäetud faktilised asjaolud välja toomata, kuidas osales süüdistatav narkoaine tellimises või veos. Lisaks märkis kaitsja, et menetluslikult peab kaastäideviijana süüditunnistamiseks sellist järeldust põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis annavad aluse väita, et isik on andud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, mille kohaselt ei ole H. H.
§ 184
lg 2 p 1, 2 järgi esitatud süüdistus piisavalt faktiliste asjaoludega sisustatud ning on jäetud süüdistatava teopanus välja toomata. Käesolevas kriminaalasjas heidetakse H. H. süüdistusaktis ette, et tema tellis koos K. U. ühiselt ja kooskõlastatult internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult XXX markideks perforeeritud paberitükke, mis olid immutatud LSD-ga. Lisaks süüdistuse tekstile nähtub H. H. ja K. U. teopanus kuriteo asjaolude all ning selles märgitu kohaselt tegi H. H. K. U. ettepaneku kasutada ära süüdistatava krüptoraha rahakotis olevad rahalised vahendid, et tellida nende eest tumeveebist LSD-d. Enne seda oli H. H. valinud välja sobiva aadressi, kuhu keelatud aineid tellida ning paigaldanud sinna postkasti. Seejärel jagas H. H. K. U. juurdepääsu enda kasutuses olevale krüptoraha rahakotile, misjärel K. U. tellis tumeveebist LSD margid. D. I. andis H. H. XXX linnas XXX keskuses asuva krüptovaluuta automaadi juures raha, mille eest D. I. pidi saama 75 LSD marki. H. H. ostis saadud raha eest automaadist Bitcoine, mille arvelt K. U. hiljem tumeveebist narkootikume tellis. H. H. ostis D. I. saadud raha ja enda poolt juurde lisatud sularaha eest XXX XXX keskuses asuvast krüptovaluuta automaadist tuvastamata koguses Bitcoine, mille arvelt tellis K. U. internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult XXX täpselt tuvastamata koguse LSD marke. Süüdistatav ja K. U. 3
(26)müüsid suhtlusrakenduses Snapchat avaldatud müügikuulutuse kaudu LSD-d tuvastamata isiku(te)le. Eelnevast nähtub selgelt, milline oli H. H. roll narkootilise aine käitlemisel. Kohtu hinnangul on süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud piisavad. Süüdistatavale heideti ette
§ 184lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist.
Süüdistuse tekstist nähtub selgelt, et selle sisuks on H. H. poolt koos K. U. posti teel XXX Eestisse LSD ehk narkootilise aine vahendlik toimetamine üle riigipiiri. Süüdistuses on nimetatud kõik faktilised asjaolud, mis vastavad prokuratuuri hinnangul
§ 184lg 2 p 1, 2 kuriteokoosseisu tunnustele. Käesolevas kriminaalasjas vastab H. H. esitatud süüdistus kõigile Kr
MS §-s 154 sätestatud nõuetele. Seega kohtu hinnangul pole tegemist olukorraga, kus süüdistatavale on esitatud faktiliste asjaoludega konkretiseerimata süüdistus. I.I Aadressile XXX linn LSD tellimine H. H. süüdistatakse selles, et tema, isikuna, keda on Tartu Maakohtu 22.01.2021. a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-124 karistatud
§ 184
lg 2 p 1 alusel suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest ning mille eest mõistetud karistus ei ole kustunud, toimetas grupis koos K. U. postiteenuse osutajat kasutades vahendlikult üle riigipiiri suures koguses lüsergiinhappe dietüülamiidi (edaspidi LSD), pannes sellega toime narkootilise aine sisseveo. Selleks tellisid K. U. ja H. H. ühiselt ja kooskõlastatult XXX. a märtsi- või aprillikuus täpselt tuvastamata ajal, kuid enne XXX. a, H. H. sel ajal olemas olnud krüptoraha arvelt, internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult XXX M. K. (K.) nimele ja aadressile XXX, kuhu H. H. oli eelnevalt paigaldanud postkasti, 50 margiks perforeeritud paberitüki, mis oli immutatud LSD-ga. Postiteenuse osutaja poolt Eestisse toimetatud postisaadetis koos narkootilise ainega peeti Maksu- ja Tolliameti poolt Eesti Vabariigi territooriumil kinni XXX. a. XXX.a postisaadetise läbivaatuse akt nr XXX ja fototabel (I kd, lk 3-7) tõendab asjaolu, et XXX saabus postisaadetis M. K. (K.) nimele aadressile XXX. Aktist nähtuvalt saatja andmed puudusid. Saadetises inglisekeelse tekstiga kokkumurtud A4 formaadis paberilehe vahel oli läbipaistvast paberist ümbrik, milles läbipaistev kinni keevitatud kilepakend ning kilepakendis LSD markide sarnased margid – 50 tk. LSD markide sarnased margid pakendati eraldi turvakotti XXX. XXX kauba üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr XXX (I kd, lk 8) anti üle XXX M. K. nimele ja aadressile XXX saabunud postisaadetis koos sisuga turvakotis XXX ning kaup hoiustati Tallinn, Lõõtsa 8A. XXX.a ekspertiisiaktis nr XXX (I kd, lk 17-18) on tuvastatud, et ekspertiisiks esitatud 50 ruuduks/margiks perforeeritud paberitükk massiga 0,79 g paberpakendis turvakotist XXX sisaldab lüsergiinhappe dietüülamiidi (lüsergiid, LSD LSD-25), mille protsendilist sisaldust EKEI ei määra. Seega XXX M. K. nimele ja aadressile XXX saabunud postisaadetises olnud 50 ruuduks/margiks perforeeritud paberitükk sisaldas LSD-d. Rahvastikuregistri isikuandmete päringu väljatrükk M. K. kohta (I kd, lk 9) kinnitab, et Eesti Rahvastikuregistris ei ole registreeritud ühtegi M. K. nimelist isikut. Rahvastikuregistri aadressi päringu väljatrükist (I kd, lk 10) nähtub, et aadress XXX ei ole Eesti Rahvastikuregistris registreeritud kellegi elukohana. 4
(26)K. U. kohtueelses menetluses XXX.a kahtlustatavana ülekuulamisel (II kd, lk 88-91) antud ütlused kinnitavad seda, et K. U. ja H. H. tellisid LSD-d välja mõeldud isiku nimele ja H. H. poolt väljavalitud aadressile, kuhu süüdistatav H. H. oli ise paigutanud postkasti, millest posti teel saabunud LSD margid kätte saada, kuid postisaadetis kohale ei jõudnud. K. U. ütluste kohaselt algas LSD tellimine XXX. aasta aprillikuus. H. H. kirjutas talle, et walletis (krüptorahakott) on raha, et tee ära. Ta pidi ostma selle eest 50 tükki LSD-d. H. ütles talle aadressi XXX ja koguse 50 tükki. Nime pidi ta ise välja mõtlema. Kohale tulemata pakile nad reshipingut (kompensatsioonipakki) ei teinud. XXX aadressile tellisid nad ühe paki. Ta arvab, et H. pani XXX värava külge postkasti, et sinna saaks tellida postisaadetisi LSD markidega. LSD telliti tema arvuti kaudu. XXX.a asitõendi vaatlusprotokollist (I kd, lk 176-179) nähtub, et K. U. kinnipidamisel elukohas ära võetud lauaarvutit vaadeldes selgus, et arvutisse on alla laetud veebilehitseja Tor Browser (tumeveebi sisenemiseks kasutatav internetibrauser), mis kinnitab K. U. võimalust tellida enda arvutist tumeveebi kaudu narkootilisi aineid. XXX.a ülekuulamisel (II kd, lk 98-103) täiendas K. U. varasemalt antud ütlusi LSD markide tellimise osas ning väitis, et ta ei tea, kes andis raha, et tellida LSD marke XXX linn. Tema kasutas lihtsalt bitcoine walletist (krüptorahakott), et tellida LSD marke. Sellele walletile on ligipääs temal ja H. H.. Ta saab krüptorahakotti siseneda äpiga XXX, mis on tema telefonis sinise logoga äpp. XXX luuakse automaatselt, kui XXX äppi telefonisse laetakse. XXX seotakse telefoniga. XXX äpis on QR kood. Kui QR koodi jagatakse teisele isikule, siis teise isiku XXX allalaadimisel ja QR koodi skännimisel saab kasutada sama walletit. Walleti lõi H. XXX. aasta novembris ja H. jagas temale QR koodi märtsis XXX.a. Siis sai ta sellele walletile ligi. K. U. sõnul käis ta koos H. aadressil XXX linn postkasti kontrollimas pärast tellimist paar korda. D. I. ütlused kinnitavad K. U. ütlusi selles osas, et süüdistatav H. H. on tellinud aadressile XXX linn narkootilisi aineid, kuid postisaadetis ei ole kohale tulnud. D. I. näidati XXX.a kahtlustatavana ülekuulamisel (II kd, lk 6-19) tema telefonis olevat pilti, kus on maja nr XXX ja teekond kaardirakendusest. D. I. avaldas pilti vaadates, et see on aadress XXX, mis H. talle ütles. Ta sai aru, et H. on sinna tellinud narkootilisi aineid. H. vihjas, et oota XXX aadressile narkootilise ainega saadetist. Veel näitas H. talle aadressil XXX maja. H. ütles, et on sinna mitu korda üritanud tellida, aga sellelt aadressilt ei ole saadetis kohale tulnud. See pidi olema ebasobilik maja. H. jutu järgi pidi H. olema väga palju postkaste XXX kandis, mida H. kasutab. XXX.a asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab K. U. ütlusi selle kohta, et H. H. ütles talle aadressi XXX, kuhu LSD-d tellida. XXX.a asitõendi vaatlusprotokollis (I kd, lk 182-198) vaadeldi H. H. kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefoni XXX. Telefoni pildirakenduses galerii on XXX.a kell 09.26 salvestatud kuvatõmmis internetibrauserist Chrome (3.4.1, pilt 37). Kuvatõmmisel on näha XXX linnaosa kaart, millel on kollase märgiga tähistatud asukoht. Kui sisestada Google kaardirakendusse aadress XXX, siis selgub, et tegemist on sama kohaga, mis on tähistatud kuvatõmmisel kollase märgiga. K. U. rääkis XXX.a ülekuulamisel (II kd, lk 90), et tellitud pakk tuleb 8-9 tööpäeva. Ka D. I. kinnitas kohtueelses menetluses antud ütlustes, et H. sõnul läheb tavaliselt 8-11 tööpäeva, kui pakk kohale tuleb (II kd, lk 29). 5
(26)XXX.a asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on aadressi XXX kuvatõmmis H. H. telefoni salvestatud XXX.a. XXX.a postisaadetise läbivaatuse akti nr XXX (I kd, lk 3) kohaselt peeti XXX aadressile XXX saabunud postisaadetis 50 LSD margiga kinni XXX.a. Seega saab eelnevalt nimetatud tõenditest järeldada, et süüdistatav H. H. salvestas kuvatõmmise aadressist, kuhu LSD tellitud oli, enda telefoni narkootilise aine tellimisele lähedasel ajal ning 8 päeva pärast kuvatõmmise salvestamist ehk XXX.a pidasid tolliametnikud samale aadressile saabunud paki 50 LSD margiga kinni. XXX.a vaatlusprotokollis (I kd, lk 11-14) vaadeldi aadressil XXX linn kinnistu postkasti. Vaatlusprotokollist nähtuvalt on postkast aia külge kinnitatud traadiga, ei ole lukustatud. Postkast on metallist, pruuni värvi ja esineb tugevat roostet. XXX asuv hoone on tühi, elanikud puuduvad. Välisel vaatlusel hoone uksed ja aia väravad suletud. XXX asuva hoone esimese korruse aknad on plaatidega kinni kaetud, akende kinnikatmiseks paigaldatud plaadid ja hoone fassaad täis soditud. Vaatlusprotokolli lisas on kaardirakendusest Google Maps tehtud foto, millelt ei ole näha aia külge kinnitatud postkasti. XXX.a vaatlusprotokollist saab järeldada seda, mis nähtub ka Rahvastikuregistri väljatrükist (I kd, lk 10), et aadressil XXX ei ela kedagi, samuti asjaolu, et varem eelnimetatud hoonel postkasti aia külge kinnitatud ei olnud. Kohtu hinnangul väärib märkimist ka asjaolu, et süüdistatav H. H. on avaldanud enda elukohana XXX linn, mis on XXX kinnistule asukoha mõttes väga lähedal. K. U. elab H. H. sõnul XXX ja D. I. XXX. Seega oli LSD-d sisaldanud postisaadetis tellitud süüdistatava elukoha lähedusse, millist piirkonda ta seal elava isikuna väga hästi tundis ning enda elukohale lähedal asuvast postkastist oleks olnud mugav pakil järel käia. Ka D. I. ütluste kohaselt H. rääkis talle, et H. elab XXX ja kasutab oma kodu lähedal olevaid vanu maju, kuhu tellib narkootilisi aineid. H. ütles, et kui ühele aadressile kohale ei tule, kaks või kolm tellitud saadetist, siis ei ole mõtet sinna enam tellida, siis on pakid juba kinni peetud. H. tõi näiteid, millised peavad olema aadressil asuvad majad, kuhu narkootilisi aineid tellida (II kd, lk 6-19). H. H. talle esitatud süüdistuses ennast süüdi ei tunnistanud ning ta väitis kohtus ülekuulamisel, et ta tellis viimati keelatud aineid XXX. aastal, mille eest teda karistati ning milline kohtuotsus on ka jõustunud. H. H. ütluste kohaselt tema ei ole K. U. XXX. aasta esimeses pooles teinud ettepanekut kasutada oma krüptorahalisi vahendeid ja tellida selle eest LSD-d. Märtsis, aprillis XXX. a tema ei valinud välja sobivat aadressi, kuhu keelatud aineid tellida ja ta ei paigaldanud sinna postikasti. Tema ei tellinud XXX M. K. nimele 50 LSD-ga immutatud marki. Need oli tellinud K. U. ja margid olid tellitud D.. Suhtlus käis läbi tema ning ta loomulikult teadis, millest D. ja K. räägivad. H. H. kohtus ristküsitlusel antud ütlused ei haaku D. I., K. U. ega M. M. ütlustega. Süüdistatav väitis, et aadressile XXX M. K. nimele 50 LSD-ga immutatud marki olid tellitud D. I.. Samas nähtub D. I., K. U. ja M. M. ütlustest, et D. I. pöördus narkootiliste ainete tellimiseks H. H. poole aprilli- või maikuus XXX. aastal. Arvestades asjaolu, et tumeveebist tellitud saadetis jõuab kriminaalasjas antud ütlustest nähtuvalt Eestisse kohale umbes 8-11 tööpäeva pärast, siis selleks ajaks, mil D. I. pöördus süüdistatava poole narkootiliste ainete tellimise eesmärgil, oli M. K. nimele tellitud saadetis LSD-ga XXX.a juba Maksu- ja Tolliameti poolt kinni peetud. H. H. ütlused on diametraalselt erinevad eelkõige ka K. U. ütlustega. Kohus peab K. U. ütlusi usaldusväärseteks ning nõustub prokuröriga selles, et K. U. puudus põhjus anda valeütlusi ja süüstada alusetult oma XXX H. H.. K. U. ja H. H. olid XXX, kes veetsid ühiselt aega, tegid koos sporti ja töötasid suvel koos. K. U. ütlustest nähtub, et ta ei vähenda enda panust ja osa 6
(26)toimepandud tegudes. K. U. kirjeldas, kuidas temal ja H. H. olid ülesanded narkootiliste ainete käitlemisel jaotatud. K. U. tunnistas, et tema oli see, kes LSD tellimused tumeveebis vormistas ning muud ülesanded olid neil H. H. ära jagatud. H. H. valis välja XXX asuva aadressi XXX, kuhu süüdistatav paigaldas ka postkasti, kust tellitud LSD kätte saada. H. H. jagas K. U. juurdepääsu enda kasutuses olevale krüptoraha rahakotile, et viimane saaks tumeveebist tellitud narkootilise aine eest tasuda. Seega K. U. ei ole ülekuulamistel üritanud enda süüd kuidagi vähendada. Krüptorahakoti kasutamise kohta rääkis H. H. kohtus järgmist. Süüdistatav selgitas, et kui keegi tahab tema krüptorahakotti kasutada, siis peab sellel isikul olema tema telefon ja tema ise peaks telefoni sisse logima ja siis sinna paroolid panema või lihtsalt sisse minema. Seda rahakotti ei saanud üldse kasutada ilma selleta, et isikul ei ole füüsiliselt tema telefoniaparaati käes. Selle äpi, mida ta kasutas, isegi kui telefon läheb kaotsi, siis saa ei saa kuidagi kontot taastada. XXX.a asitõendi vaatlusprotokollis (I kd, lk 166-175) vaadeldi K. U. kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefoni XXX. Telefoni avaekraani teisel lehel on krüptoraha rakendused XXX ning kolmandal lehel krüptoraha rakendus XXX. Vaatlusel avati ikoon XXX. Sellel puudub sisenemisparool. Avanes krüptorahakott, millest nähtuvad erinevad krüptovaluutad ja nende jääkväärtused. Rahakotis on krüptoraha Polkadot – 0,03731 DOT, mille väärtus eurodes on 0,404 eurot (p 3.4, pilt 27). XXX.a läbiotsimise protokolli (I kd, lk 120-121) kohaselt teostati H. H. elukohas aadressil XXX linn läbiotsimine, mille käigus leiti ja võeti ära mh mobiiltelefon XXX ja sülearvuti XXX. XXX.a asitõendi vaatlusprotokollis (I kd, lk 182-198) vaadeldi H. H. mobiiltelefoni XXX. Telefoni avaekraani esimesel lehel on krüptoraha rakendus XXX, teisel lehel on tumeveebi sisenemiseks kasutatav internetibrauser XXX, krüptoraha rakendused XXX ja XXX. Vaatlusel avati rakendus XXX ning sisestati parool. Parooli sisestamise järel on näha krüptorahakotis olevate varade väärtus. Rahakotis on krüptoraha Polkadot – 0,03731 DOT, mille väärtus eurodes on 0,443 eurot (p 3.5, pilt 44, 45). Kui võrrelda H. H. ja K. U. mobiiltelefonide vaatlusprotokollides kajastatud krüptoraha rakenduses XXX olevate varade väärtust, nähtub see, et nii H. H. kui ka K. U. krüptorahakoti saldo on täpselt sama, so 0,03731 DOT. Kohus nõustub prokuröriga selles, et kuna rakendusse XXX siseneti vaatlusi tehes erinevatel aegadel, on selle väärtus eurodes mõnevõrra erinev, sest krüptoraha väärtus on pidevalt muutuv. Kohus nõustub ka sellega, et sama varade väärtus ei saa olla juhuslik kokkulangevus, vaid kinnitab asjaolu, et H. H. ja K. U. jagasid ühte ja sama krüptoraha rahakotti rakenduses XXX. Riigikohus on 10. novembri 2009.a otsuses 3-1-1-87-09 sedastanud, et kuriteo toimepanemise viisi (nn modus operandi) sarnasus võib olla käsitatav iseseisva kaudse tõendina on aktsepteeritud ka Riigikohtu otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-32-05 (RT III, 2005, 17, 176). Kohus arvestab H. H. ütluste usaldusväärsuse hindamisel ka sellega, et temale esitatud süüdistuses kirjeldatud käitumine on väga sarnane kuriteo toimepanemise asjaoludega, milles H. H. on Tartu Maakohtu 22.01.2021. a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-124 süüdi tunnistatud. Tartu Maakohtu 22.01.2021.a otsusest (II kd, lk 116-131) nähtub, et H. H. tellis tumeveebist erinevaid narkootilisi aineid ja toimetas neid vahendlikult üle riigipiiri. Narkootilised ained tellis ta tumeveebist, tasudes nende eest krüptorahas. Ained tellis ta väljamõeldud või tuttavate isikute nimedele ja endaga mitteseotud elamute aadressidele. Käesolevas kriminaalasjas 7
(26)esitatud süüdistusest nähtub sama kuriteoskeem. LSD telliti aadressidele, kus nähtavasti kedagi ei elanud ning väljamõeldud isikute nimedele. Arvestades käesoleva kriminaalasja sarnasust süüdistatava varasema õigusvastase käitumisega ning seda, et H. H. ütlused ei ole kooskõlas teiste kriminaalasjas ülekuulatud isikute ütlustega, leiab kohus, et H. H. on andnud ennastõigustavaid ütlusi, et vabaneda vastutusest ja pääseda vanglakaristusest. H. H. väitis kohtus, et ta tellis keelatud ained viimati XXX aastal ja tema süüdistuses välja toodud narkootiliste ainete tellimises ei osalenud, ta vaid vahendas K. U. ja D. I. vahelisi vestlusi. Samas nähtub kriminaalasjas kogutud tõenditest, et süüdistatav on ka pärast eelmise kohtuotsusega süüditunnistamist siiski kokku puutunud keelatud ainetega. XXX.a asitõendi vaatlusprotokollis, milles vaadeldi H. H. mobiiltelefoni, on näha, et süüdistatava telefonis on avaekraani esimesel lehel suhtlusrakendus Telegram. Suhtlusrakenduses on grupp XXX ning grupis toimub narkootiliste ainetega kauplemine. Nt on tuvastamata kasutaja kirjutanud gruppi küsimuse: „XXX?“. Teine tuvastamata isik on kirjutanud: „Tna saab siniseid ja punaseid skulle õhtu poole!!!!!“. Kolmas tuvastamata isik on kirjutanud: „XXX saab alates 18:00 XXX, pole cbd skulle“. Näff on amfetamiini üks tänavanimetustest. Skulliks nimetatakse ecstasy tablette, millel on kujutatud pealuu ning bobiks nimetatakse kanepit, millele viitab ka lisatud täpsustus, et tegemist ei ole GBD-ga (I kd, lk 183). H. H. telefoni vaatlusest selgub seegi, et mitmed isikud pöördusid süüdistatava poole sooviga temalt LSD-d osta. XXX.a kirjutas U. T. H. H.: „tsau venna, tahtsin kinopiletit sult“ (kd I, tl 188). M. M. väitis XXX.a ülekuulamisel, et teistes suhtlusvõrgustikes kasutatakse narkootiliste ainete müümisel slängi. Näiteks küsitakse kinopileteid, mis tähendab LSD ostmist (kd I, tl 63). Seega soovis U. T. süüdistatavalt LSD-d osta. XXX.a kirjutas A. T. H. H.: „Mis su snap. Kas L on“ (I kd, lk 188). A. T. väitis tunnistajana ülekuulamisel, et ta mõtles kirjutatu all LSD-d. A. T. selgitas, et ta teadis, et H. oli pahandus narkootikumidega ja seda rääkis talle ta XXX. Tema käest küsiti, kes tegeleb LSD müügiga. Kuna ta teadis, et H. tegeles LSD müügiga, siis saatis ta H. küsimuse. XXX.a saatis ta sõnumi Messengeri kaudu H.: „Yo, mis su snap, kas sul L on?“ (I kd, lk 214). Seega soovis A. T. süüdistatavalt teada saada viimase Snapchati kasutajat, et suhtlusrakenduse kasutaja edastada isikule, kes selle kaudu süüdistatavalt LSD-d osta saaks. K. U. ja D. I. on tunnistanud, et LSDd müüdi suhtlusrakenduses Snapchat. XXX.a saadeti H. H. telefoninumbrilt XXX sõnum: „Kas tead kus L votta?“ (I kd, lk 191). On ilmne, et süüdistatavalt küsiti LSD kohta. Vaatlusprotokolli kohaselt on H. H. XXX.a suhelnud isikuga, kelle nimi suhtlusrakenduses on E.. Vestlusest nähtub, et isik kasutajanimega E. küsib süüdistatavalt, kas tal on vaja veel, mille peale H. H. vastab, et oleks jaa. E. kirjutab: „On pakkuda. Kollased teslad“. H. H. küsib selle peale, mis hinnaga ja E. vastab, et oleneb kogusest. H. H. küsib: „Paljuga 50-100“ ja palub saata pildi. E. vastab: „50-6, 100-5,5“ ning saadab pildi kollastest Tesla märgiga tablettidest. XXX.a kirjutab H. H.: „kuule sain juba vb lähiajal läheb vaja uuesti. Hetkel pole vaja saan talt päris odavalt ja hea kvaliteediga“ (I kd, lk 185). H. H. tunnistas kohtus ülekuulamisel, et jutt käis ecstasy tablettidest. XXX.a on H. H. suhtlusrakenduses Telegram kirjutanud isikuga, kelle nimi on M.. Süüdistatav küsis: „kui suurt vaja“, mille peale M. vastas: „30, oleks elukuri, tuleks homme jargi, proovida leiab midagi kohapeal?“. XXX.a jätkus vestlus, mille käigus M. küsis H. H.: „väikseid ka teed v, naq paar tykki“, millele H. H. vastas, et ei tee ja hetkel põltsus (I kd, lk 184). 8
(26)H. H. tunnistas kohtus, et jutt käis narkootilistest ainetest. Arvestades süüdistuse sisu ja kriminaalasjas kogutud tõendeid, saab järeldada, et M. soovis H. H. osta LSD marke, mida H. H. väikeste koguste kaupa ei müünud. H. H. telefonist leitud vestlused kinnitavad seda, et süüdistatav puutus kokku narkootikumide käitlemisega ka pärast eelmise kohtuotsusega süüditunnistamist. See annab aga alust kahelda süüdistatava ütluste usaldusväärsuses, kuivõrd H. H. on kategooriliselt eitanud süüdistuses etteheidetud narkootikumidega seotud süüteo toimepanemist. Suhtlusrakenduses Telegram peetud vestlus isikuga M. annab alust arvata, et süüdistatav tegeles katseajal ka LSD müümisega. Kui süüdistatav oleks eelmisest karistusest õiged järeldused teinud ja soovinud enda elu muuta ja vältida igasugust kokkupuudet narkootiliste ainetega, mis talle uued pahandused kaasa tooksid, oleks ta saanud kõik narkoainetega seotud suhtlusrakendused oma telefonist ära kustutada. Seda H. H. aga ei teinud, vaid ta jätkas ka katseajal vestlusi isikutega, kes soovisid keelatud aineid hankida. K. U. ütlustest saab järeldada, et H. H. tegi XXX. aasta märtsi- või aprillikuus K. U. ettepaneku kasutada ära H. H. krüptoraha rahakotis olevad rahalised vahendid, et tellida nende eest tumeveebist LSD-d. Enne seda oli H. H. valinud välja sobiva aadressi, kuhu keelatud aineid tellida ning paigaldanud sinna postkasti. Seejärel jagas H. H. K. U. juurdepääsu enda kasutuses olevale krüptoraha rahakotile. K. U. nõustus H. H. ettepanekuga ning tellis täpselt tuvastamata ajal märtsi- või aprillikuus, kuid enne XXX.a tumeveebist 50 LSD marki aadressile XXX. Postisaadetise läbivaatuse akt kinnitab K. U. ütlusi ning asjaolu, et tellitud pakki H. H. ja K. U. kätte ei saanud, kuivõrd Maksu- ja Tolliamet pidas lihtkirja mõõtmetega postisaadetise XXX.a kinni. Kiri oli adresseeritud M. K. nimele ja aadressile XXX. XXX tellitud postisaadetises oli 50 margiks perforeeritud paberitükk, mis sarnanes LSD markidele. Ekspertiisiaktiga nr XXX tehti kindlaks, et markideks perforeeritud paber oli immutatud lüsergiinahappe dietüülamiidiga ehk LSD-ga. K. U. kohtueelses menetluses antud ütlustega, mille usaldusväärsust kinnitavad D. I. ütlused, samuti XXX.a postisaadetise läbivaatuse akti XXX ja fototabeliga, XXX.a ekspertiisiaktiga nr XXX, Rahvastikuregistri väljatrükkidega, XXX.a asitõendi vaatlusprotokolliga ning XXX.a vaatlusprotokolliga loeb kohus tõendatuks, et K. U. ja H. H. tellisid XXX. aasta märtsi- või aprillikuus täpselt tuvastamata ajal, kuid enne XXX.a H. H. sel ajal olemas olnud krüptoraha arvelt internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult XXX M. K. nimele ja aadressile XXX, kuhu H. H. oli eelnevalt paigaldanud postkasti, 50 margiks perforeeritud paberitüki, mis oli immutatud LSD-ga. Postiteenuse osutaja poolt Eestisse toimetatud postisaadetis koos narkootilise ainega peeti Maksu- ja Tolliameti poolt Eesti Vabariigi territooriumil kinni XXX.a. I.II Aadressile XXX linn LSD tellimine H. H. heidetakse süüdistuses ette ka seda, et tema tellis koos K. U. ühiselt ja kooskõlastatult XXX. a maikuus täpselt tuvastamata ajal internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult XXX aadressile XXX vähemalt 50 LSD-ga immutatud marki. Postisaadetise 50 LSD margiga said H. H. ja K. U. kätte XXX linnas aadressil XXX asuva elamu postkastist. Eestisse toimetatud LSD margid müüsid H. H. ja K. U. suhtlusrakenduses Shnapchat avaldatud müügikuulutuse kaudu tuvastamata isiku(te)le ning said müügist vähemalt 800 eurot, mille jagasid omavahel võrdselt. 9
(26)H. H. eitas XXX aadressile XXX 50 LSD margi tellimist. Tema isiklikult mingit kasu sellest tellimusest ei saanud. Süüdistatava selgituste kohaselt oli tema kõigest D. I. ja K. U. vestluste vahendaja. H. H. andis kohtus ütlusi, et D. oli kuulnud M. kaudu, et K. müüb ja tellib ja siis D. küsiski temalt, et kas ta saaks K. küsida, kas D. saaks tellida. D. I. ei tundnud K., ainult nimepidi teadis. Ta ise osales tellimises ainult sel moel, et D. ja K. rääkisid läbi tema. D. ei olnud K. kontakti ja siis D. ja K. suhtlesid läbi tema. Mingi aeg ta enam ei viitsinud niimoodi, sest see hakkas teda ennast ära tüütama, kuna D. ja K. kirjutasid nii tihedalt. Lõpuks ta ütles, et D. ja K. hakkaksid üksteisega ise otse rääkima. Kohus ei saa arvestada H. H. ütlustega, kuna need ei ole kooskõlas ega haaku teiste kriminaalasjas ülekuulatud isikute ütlustega, mistõttu on süüdistatava ütlused ebausaldusväärsed. D. I. ja K. U. on üksikasjalikult kirjeldanud, kuidas toimus narkootilise aine rahastamine ja tellimine ning hiljem rakenduses Snapchat LSD müümine. Ei ole eluliselt usutav, et süüdistatav kõigest vahendas D. I. ja K. U. vestlusi. Tänapäeval on erinevaid sotsiaalmeedia- ja suhtlusrakendusi, mille kaudu saavad inimesed omavahel kontakteeruda. H. H. oleks piisanud K. U. kontaktandmete jagamisest, et D. I. saaks ise K. U. ühendust võtta. Süüdistatav ei osanud kohtus usutavalt põhjendada, miks pidi just tema kahe isiku suhtlust vahendama, kui nad oleksid saanud omavahel ilma H. H. segamata suhelda. D. I., K. U. ja M. M. ütlustega on tõendatud, et M. M. pöördus XXX. a kevadel D. I. poole ettepanekuga hakata tellima narkootikume, et ainete müügist raha teenida. Kuivõrd D. I. ja M. M. ise tumeveebist tellida ei osanud, pöördus D. I. XXX. aasta aprilli- või maikuus omakorda H. H. poole, et H. H. kaudu narkootilisi aineid tellida. D. I. sõnul pöördus M. tema poole XXX. aasta aprilli- või maikuus, et nad võiksid koos LSD markide tellimise ja müümisega tegeleda. Neil meenus, et H. teab selle teema kohta. Alguses tahtsid nad nii tellimise kui ka müümisega ilma H. hakkama saada. Nad alguses ise ei osanud tellida tumeveebi kaudu. Kuna neil jäi oskustest puudu, siis pöördusid nad koos M. H. H. ja K. U. poole. H. H. ja K. U. ei varjanud seda tema ja M. eest, et K. tellis ja H. oli tutvusi, et müüa LSD marke. H. määras LSD hinna, mille eest H. talle LSD marke müüb. 1 LSD oli 3 eurot (II kd, lk 26-36). M. M. XXX.a ülekuulamisel (II kd, lk 61-64) antud ütlused on kooskõlas D. I. ütlustega ning nendest nähtuvalt alustas ta narkootiliste ainete tellimist XXX. aasta 10. mai paiku. Narkootiliste ainete tellimiseks hankis informatsiooni D. I.. Ta rääkis D., et nad võiksid hakata narkootilisi aineid tellima, et teenida raha. Esimesi pakke hakkasid nad D. tellima XXX. aasta maikuus. Kõik, mis puudutas ainete tellimist, mõtles välja D.. Tema teadis, et D. tellib ainult LSD-d ning nimed, kelle nimele tellida ja aadressid, kuhu tellida, mõtles välja D.. Aga D. võis ka kellegi teisega rääkida ja küsida kellegi teise käest. M. M. täpsustas XXX.a ülekuulamisel (II kd, lk 72-77), et D. ise rääkis talle, et D. oli H. poole pöördunud XXX aasta maikuus narkootiliste ainete tellimise teemal. K. U. XXX.a antud ütlused (II kd, lk 88-91) kinnitavad D. I. ja M. M. pöördumist narkootiliste ainete tellimiseks süüdistatava H. H. poole. K. U. sõnul D. I. kirjutas H. H. läbi Snapchati, et D. tahab osta narkootilisi aineid. D. kirjutas H. XXX. aastal enne suve ning see võis olla maikuus. D. küsis läbi Snapchati, mida saaks osta ja kuidas. Siis, kui D. seda kirjutas, oli ta H. koos. H. vastas läbi Snapchati D., mis hinnaga D. saab osta tema ja H. käest. D. müüsid nad ühe LSD 3 euro eest. H. kirjutas D., et tema ja H. käest saab osta ainult LSD-d, sest nad tellisid ainult LSD-d. LSD tuleb kirjaga kohale. 10
(26)Ka tunnistaja H. V. teadis, et D. I. tellib LSD-d süüdistatava H. H. kaudu. H. V. sõnul on D. ise seltskonnas rääkinud, et D. tellib LSD marke H. H. kaudu (I kd, lk 211-212). Seega kinnitavad tunnistaja H. V. ütlused nii D. I., M. M. kui ka K. U. ütluste usaldusväärsust. D. I. ütluste kohaselt andis ta sularaha 255 eurot H. kätte ja ta pidi saama 75 LSD marki. Sularaha üleandmine toimus XXX keskuse juures vahetult enne bitcoini automaati panemisel. H. andis raha K. kätte ja nad kõik läksid bitcoini automaadi juurde. Sularaha pani automaati H. H., kes võttis ID kaardi enda rahakotist välja, aga ta otseselt ei näinud, kas see oli H. H. ID kaart. K. U. rääkis XXX.a ülekuulamisel (II kd, lk 98-103) sellest, kuidas LSD markide tellimisi aadressitele XXX, XXX ja XXX, XXX linn rahastas D. I.. Kui D. neile raha andis, siis nad läksid kõik koos: tema, D. ja H. XXX XXX keskuse bitcoini automaadi juurde ja ostsid bitcoine sularaha eest. Bitcoinid liikusid walletisse, kuhu oli ligipääs temal ja H. H.. Üks või kaks korda oli, kui ta oli kahekesi H. bitcoini automaadi juures ja siis nad ostsid D. I. käest saadud sularaha eest bitcoine. Kõik korrad, kui nad bitcoine ostsid, liikusid bitcoinid walletisse, millele on ligipääs mõlemal, temal ja H. H. K. U. kirjeldas ka seda, kuidas toimus D. I. ja M. M. LSD tellimine. Nimelt esimese koguse tellisid nad H. XXX. aasta maikuus tema arvutiga XXX kaudu. Nad kasutasid ühte XXX poodi XXX. Nad mõlemad teadsid XXX sisenemiseks parooli. LSD telliti tema arvuti kaudu (II kd, lk 88-91). D. I. väidete kohaselt tema ja M. M. tellitud LSD marke kätte ei saanud. Nad ootasid M. kaks nädalat, aga nad ei saanud H. ega K. käest LSD marke. M. nägi H. Snapchati storyst H. postitusi LSD margi müümisest, siis nad arvasid, et H. ja K. tellisid, aga neile LSD marke ei andnud. Nad mõlemad M. pöördusid H. poole läbi Snapchati, et kuidas nende tellitud LSD margid kohale ei tule, aga H. omad on kohale tulnud ja H. müüb. H. vastas talle ja M. läbi Snapchati, et see on K. tellimus ja see on hoopis teine teema. D. I. väitis, et ta ei ole saanud sellest pakist 25 LSD marki. M. M. teadis aadressi XXX ainult sellepärast, et D. ütles talle. XXX tellitud 100 LSD marki oli mõeldud temale ja D.. Ta ei ole XXX aadressilt LSD marke kätte saanud (II kd, lk 72-77). K. U. selgitas XXX.a ülekuulamisel (II kd, lk 88-91), et ta jalutas H. ja nad avastasid XXX aadressi. D. aadressile XXX tellitud esimesest pakist pooled sai D. endale. Kui nad paki ära tellisid, siis pakk tuleb 8-9 tööpäeva ja postkasti hakkasid nad vaatamas käima pärast 8-9 tööpäeva. Nad püüdsid olla tähelepanelikud. Enne postkasti juurde minemist nad kontrollisid ümbrust, et ei oleks mingeid kahtlasi sõidukeid. Tavaliselt oli H. see, kes postkasti vaatamas käis, aga nad käisid ka koos vaatamas. Paki said nad kätte ja pakis oli 75 LSD marki. D. andsid nad pakist 25 LSD marki. Kuna marke saadeti vähem, siis tegid nad pakile reshipingu 25-le LSD margile ja need margid tulid järgmise pakiga XXX aadressile. Ta müüs H. läbi Snapchati 50 LSD marki maha ja raha tegid nad pooleks. Võis olla, et nad said müügist 800 eurot ehk kumbki 400 eurot. K. U. kirjeldas XXX.a ülekuulamisel (II kd, lk 98-103), kuidas toimus posti teel tellitud LSD müümine. XXX saadud LSD markide müügi panid nad mõlemad H. kumbki oma Snapchati storysse ülesse. Kui keegi küsis H. käest LSD marke, siis H. suunas ostjad temale. Tema leppis ostjaga koha kokku ja ta käis koos H. LSD marke müümas. Kõigile kehtis sama hind: 1 LSD 11
(26)mark 20 eurot. XXX postkastist võttis tema ümbriku välja. Margid olid enne ära müümist tema käes. D. I. ja M. M. 25 LSD margi saamist ei tunnista. D. I. väitis, et ta ei ole saanud sellest pakist 25 LSD marki ning M. M. samuti eitas aadressilt XXX LSD markide kättesaamist. Kuivõrd K. U. väitel sai D. I. tellitud kogusest 25 LSD marki ning D. I. ja M. M. eitavad markide saamist, siis ei saa kohus arvestada eelmainitud ütlusi, kuivõrd need on vastuolulised. Sellest hoolimata on ülejäänud ütlused omavahel riimuvad, mistõttu loeb kohus tuvastatuks, et K. U. ja H. H. said XXX linnas aadressil XXX asuva elamu postkastist kätte vähemalt 50 LSD-ga immutatud marki. D. I., K. U. ja M. M. ütlusi kokku võttes saab järeldada, et XXX. aasta kevadel plaanisid D. I. ja M. M. tumeveebist narkootilisi aineid tellida, et nende müügist raha teenida. Kuna D. I. ja M. M. jäi tumeveebi kasutamisel teadmistest puudu, võttis D. I. rakenduses Snapchat ühendust H. H., eesmärgiga tellida narkootilisi aineid süüdistatava kaudu. H. H. oli D. I. poolt ühendust võtmise ajal koos K. U.. Süüdistatav vastas D. I., et tema ja K. U. kaudu saab osta LSD-d hinnaga 3 eurot/mark. XXX. a maikuust hakkasid K. U. ja H. H. tellima narkootilisi aineid nii endale kui ka D. I., kes tegutses koos M. M.. XXX. a maikuus andis D. I. XXX linnas XXX keskuses asuva krüptovaluuta automaadi juures H. H. 255 eurot, mille eest pidi D. I. saama 75 LSD marki. H. H. ostis D. I. saadud raha eest automaadist Bitcoine, mille arvelt K. U. XXX. a maikuus enda arvutist tumeveebist täpselt tuvastamata koguse LSD-d tellis. Tumeveebist tellitud LSD-st said H. H. ja K. U. aadressilt XXX asuva elamu postkastist kätte 50 LSD marki. H. H. ja K. U. jätsid 50 LSD marki endale ning müüsid rakenduses Snapchat avaldatud müügikuulutuse kaudu tuvastamata isiku(te)le maha. Müügist said nad kahe peale vähemalt 800 eurot, mille jagasid omavahel võrdselt ehk kumbki sai müügist 400 eurot. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et H. H. ja K. U. tellisid XXX. a maikuus täpselt tuvastamata ajal internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult XXX aadressile XXX vähemalt 50 LSD-ga immutatud marki. Postisaadetise 50 LSD margiga said H. H. ja K. U. kätte XXX linnas aadressil XXX asuva elamu postkastist. Eestisse toimetatud LSD margid müüsid H. H. ja K. U. suhtlusrakenduses Shnapchat avaldatud müügikuulutuse kaudu tuvastamata isiku(te)le ning said müügist vähemalt 800 eurot, mille jagasid omavahel võrdselt. I.III Aadressitele XXX ja XXX, XXX linn LSD tellimine H. H. on esitatud süüdistus selles, et tema tellis koos K. U. ühiselt ja kooskõlastatult XXX. a mai- või juunikuus täpselt tuvastamata ajal internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult XXX vähemalt 100 LSD-ga immutatud marki, millest 50 LSD-ga immutatud marki telliti ühiselt ja kooskõlastatult D. I. ja M. M., kes vastavalt kokkuleppele maksid H. H. ja K. U. ühe LSD margi tellimise eest vähemalt 3 eurot ning 50 margi eest vähemalt 150 eurot. Tellimust tehes palus K. U. müüjal jagada tellitud kogus kaheks ning saata need erinevatele aadressidele. 50 LSD marki lasi K. U. saata aadressile XXX, kuhu saabunud LSD margid võtsid K. U. ja H. H. endale. Ülejäänud 50 LSD marki lasi K. U. saata aadressile XXX, kuhu saabunud pakk oli mõeldud D. I. ja M. M., kes Eestisse saabunud 50 LSD marki samal aadressil asuva elamu postkastist kätte said ning hiljem tuvastamata isiku(te)le müüsid. K. U. kirjeldas ülekuulamisel, et enne tellimist rääkis ta D. I. läbi, kui palju on raha vaja LSD markide ostmiseks. D. ütles, palju LSD marke tahab, tema ütles D. hinna. D. ütles ta, et 1 LSD mark on 3 eurot (II kd, lk 98-103). 100 LSD tellimisel kirjutasid nad müüjale, et saadetis jagatakse pooleks ning et see läheks erinevatele aadressitele: 50 LSD marki aadressile XXX ja 12
(26)50 LSD marki aadressile XXX. Tema ja H. saadetis XXX aadressile tuli 50 LSD marki, mille nad said kätte. XXX aadressile saadetud pakk 50 LSD margiga olid D., aga sinna lisati eelnevalt puuduvad margid reshipinguga juurde. D. sai kätte 75 LSD marki (II kd, lk 88-91). D. pidi ise aadressi XXX postkasti vaatamas käima, kas tellitud LSD margid on kohale saabunud (II kd, lk 98-103). D. I. sõnul sai ta M. esimese paki H. ja K. kaudu kätte XXX postkastist. Siis ta käis kolmekesi M. M. ja H. V. postkastis kirja järel. H. kirjutas talle läbi Snapchati, et minge vaadake nüüd. Ta küsis, et kuhu ja H. vastas, et XXX linn. Tema, M. M. ja H. V. läksid XXX linnas XXX postkasti vaatama. M. ütles talle, et ümbrikus oli 50 LSD marki. M. ta kaasas ei ole käinud, kui M. müüb. M. küsis temalt, kas ta teab kedagi, kes tahab osta LSD marke. Kuna tal on palju sõpru, pani ta ka enda Snapchat storysse LSD markide müügi ülesse. Talle vastas ainult üks inimene, et soovib osta LSD marki ja ta andis sellele inimesele M. Snapchati. Nad kasutasid H. antud hinda 1 LSD/20 eurot. Ta sai M. käest 50 LSD margi müügist 180 eurot (II kd, lk 26-36). XXX.a asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et XXX.a kell 12.40 on D. I. telefoni galeriisse salvestatud kuvatõmmis kaardirakendusest, mille ülemises osas on foto elamust ning selle all kaardivaade XXX XXX linnaosa piirkonnast, kus asukoht on tähistatud noole kujutisega (pilt 24). Kui sisestada Google kaardirakendusse aadress XXX, on Google Streetview (tänavavaade) foto järgi tuvastatav, et kuvatõmmisel (pilt 24) kujutatud maja asub aadressil XXX, XXX (pilt 25) (I kd, lk 132). D. I. telefoni salvestatud kuvatõmmis kaardirakendusest, kus on tähistatud aadress XXX, kinnitab kohtu hinnangul seda, et D. I. ja M. M. telliti mai- või juunikuus aadressile XXX LSD-d. M. M. väitis kohtueelses menetluses, et D. rääkis talle, et laseb H. H. ja K. U. LSD marke tellida. Tema ei teadnud, mis LSD hinna H. ja K. ütlesid, kui tellivad. D. ütles, et XXX postkasti telliti 50 LSD marki. See oli esimene pakk, mille nad mõlemad D. I. kätte said. D. ütles talle XXX. aasta maikuu alguses, et läheme XXX postkasti kontrollima. Tema, D. I. ja H. V. läksid XXX postkasti kontrollima. Nad jagasid D. LSD margid omavahel ära. H. V. ei saanud LSD marke, aga H. pani enda Snapchat storysse ülesse LSD müügipakkumise ja suunas ostjad temale. Marke müügiks pakkus ta Snapchati kaudu. Ühe LSD margi hind oli 20 eurot, 2 LSD 35 eurot ja 3 LSD marki maksis 50 eurot. Ta ei mäleta, palju ta 20 LSD margi müügi pealt raha teenis, ta müüs enda 20 LSD marki maha kahe päevaga. Ta ei mäleta, kui palju ta endale LSD markide müügi eest raha jättis, aga kindlasti andis ta mingi osa müügilt teenitud rahast D. (II kd, lk 61-64, lk 72-77). H. H. väitis kohtus ristküsitlemisel, et tema vähemalt ise mingis jagamises küll ei ole olnud. Tema teada K. ja nemad mitte ühtegi korda midagi ei jaganud otseselt. D. ja K. ühiseid pakke niimoodi korraga tema teada vähemalt ei olnud. Ta ise sealt mingit kasu ei saanud. Süüdistatava ütlused ei ole kooskõlas K. U., D. I. ega ka M. M. ütlustega, mistõttu ei arvesta kohus H. H. ristküsitlusel antud ütlustega. K. U., D. I. ja M. M. ütlustest saab järeldada, et pärast XXX linnas aadressil XXX asuva elamu postkastist narkootilise aine kättesaamist esitas K. U. tumeveebi kaudu uue tellimuse 100 LSD-ga immutatud margi ostmiseks. K. U. palus müüjal tellitud koguse pooleks jagada ning saata margid erinevatele aadressitele - 50 marki aadressile XXX ja 50 marki aadressile XXX. Sajast LSD-ga immutatud margist 50 LSD marki pidid K. U. ja H. H. endale jätma ning 50 marki olid tellitud D. I. ja M. M.. K. U. väidete kohaselt palusid nad eelmisest pakist puudu olnud 25 marki lisada aadressile XXX tellitud pakki ning väidetavalt said D. I. ja M. M. sellelt aadressilt kätte 75 marki. Aadressile XXX saabunud pakiga said K. U. ja H. H. kätte 50 LSD marki. D. I. aga väitis, et esimest korda andis 13
(26)ta H. H. 255 eurot, mille eest pidi ta saama 75 LSD marki, kuid pakki ei saabunud ka pärast 2nädalast ootamist. M. M. väidetavalt nägi, kuidas süüdistatav postitas suhtlusrakenduses Snapchat LSD müügi kuulutuse. Nähes rakenduses Snapchat LSD müümist, arvasid D. I. ja M. M., et H. H. on neile tellitud LSD kätte saanud, kuid narkootilise aine endale jätnud ja neid petnud. Seetõttu pöördusid D. I. ja M. M. süüdistatava H. H. poole, kes vastas, et tegemist on K. U. teise tellimusega. Mõne aja möödudes teatas H. H. D. I., et viimane läheks kontrollima aadressil XXX asuvat postkasti ning siis saidki D. I. ja M. M. 50 LSD marki kätte. D. I. ja M. M. müüsid nende osa saadetisest ehk 50 LSD marki tuvastamata isikutele. K. U., D. I. ja M. M. ütlustega on tõendatud, et K. U. ja H. H. tellisid XXX. a mai- või juunikuus täpselt tuvastamata ajal internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult XXX vähemalt 100 LSD-ga immutatud marki, millest 50 LSD-ga immutatud marki telliti ühiselt ja kooskõlastatult D. I. ja M. M., kes vastavalt kokkuleppele maksid H. H. ja K. U. ühe LSD margi tellimise eest vähemalt 3 eurot ning 50 margi eest vähemalt 150 eurot. Tellimust tehes palus K. U. müüjal jagada tellitud kogus kaheks ning saata need erinevatele aadressidele. 50 LSD marki lasi K. U. saata aadressile XXX, kuhu saabunud LSD margid võtsid K. U. ja H. H. endale. Ülejäänud 50 LSD marki lasi K. U. saata aadressile XXX, kuhu saabunud pakk oli mõeldud D. I. ja M. M., kes Eestisse saabunud 50 LSD marki samal aadressil asuva elamu postkastist kätte said ning hiljem tuvastamata isiku(te)le müüsid. I.IV Aadressile XXX linn LSD tellimine H. H. süüdistatakse ka selles, et tema tellis koos K. U. ühiselt ja kooskõlastatult XXX. a maivõi juunikuus täpselt tuvastamata ajal, kuid enne XXX. a, tuvastamata koguse LSD marke, millest vähemalt 50 LSD marki olid mõeldud D. I. ja M. M.. H. H. ostis D. I. saadud 170 euro ja enda poolt juurde lisatud sularaha eest XXX XXX keskuses asuvast krüptovaluuta automaadist tuvastamata koguses Bitcoine, mille arvelt tellis K. U. internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult XXX täpselt tuvastamata koguse LSD marke. D. I. ja M. M. mõeldud 50 LSD marki tellis K. U. I. S. (S.) nimele ja aadressile XXX. Peale tellimuse vormistamis teatas K. U. D. I. ja M. M. aadressi, kuhu ta neile mõeldud paki tellis, mille järel käisid D. I. ja M. M. postkasti kontrollimas, kuid tellitud pakki kätte ei saanud, sest postiteenuse osutaja poolt Eestisse toimetatud pakk koos narkootilise ainega peeti Maksu- ja Tolliameti poolt Eesti Vabariigi territooriumil kinni XXX. a. Kriminaalasja tõenditest nähtub, et pärast aadressilt XXX kätte saadud 50 LSD margi müümist viis D. I. K. U. ja H. H. raha uue koguse LSD tellimiseks. D. I. sõnul viis ta narkootiliste ainete tellimiseks sularaha 170 eurot H. H.. See oli tema raha, mis ta teenis M. poolt 50 LSD margi müügist. Kui ta andis raha H., oli see alati XXX keskuse lähedal. Sularaha andmine võis olla XXX.a mai lõpus või juuni alguses. Tema meelest oli ta H. ja K. kaasas, kui nad sularaha automaati panid. Automaadi juures pani H. veel sularaha enda taskust juurde, sest ta sai aru, et H. ja K. pidid veel kellelegi LSD marke tellima. Koos tema rahaga pani H. vist ligi 300 eurot sularaha automaati, et bitcoine osta. Ja veel lisas H., et H. on walletis bitcoine alles, mille eest saab ka tellida. Siis tema meelest kasutasid nad K. ID kaarti automaadist bitcoinide ostmisel, sest H. oli ID kaart koju jäänud. H. ja K. ütlesid, et nad teevad suure paki ning tellivad 270 LSD marki, tema osa oli 50 LSD marki, H. ja K. 100 LSD marki ja keegi kolmas isik pidi veel saama. Tema meelest K. kirjutas talle, et tellis paki ja ütles, et 811 päeva pärast. Aga siis K. ei öelnud talle, kuhu aadressile K. tellinud oli. Kui oli 9 või 10 päeva möödunud, siis ta küsis K. käest, kas K. on käinud postkasti vaatamas. K. ütles, et on maal ja ei saa käia. Järgmine päev K. kirjutas talle, et käis vaatamas ja postkast oli tühi. K. ütles, 14
(26)et ta võiks ise käia postkasti kontrollimas aadressil XXX. Ta läks koos M. kaks korda pakki vaatama, aga kuna pakki ei tulnud, siis olid nad kindlad, et H. ja K. valetavad ja sinna ei tule midagi. Ta ei saanud ei raha ega LSD marke. Nad tahtsid, et H. ja K. telliksid kompensatsioonipaki, aga kuni juulikuuni ei saanud nad midagi. K. ütles, et tellis kompensatsioonipaki (II kd, lk 26-36). M. M. ütlustest (II kd, lk 72-77) nähtuvalt ütles D. talle pärast seda, kui nad XXX postkastist saadud 50 LSD marki maha olid müünud, et tellime uued LSD margid. D. ütles talle XXX. aasta maikuus, et D. lasi uued LSD margid teele panna. D. ise ei öelnud, et tellis jälle läbi H. ja K. aga ta ise arvas, et tellimine toimus sarnaselt, et H. ja K. tellivad. D. ütles mingi aeg, et tasub postkasti vaatamas käia. Ta käis enamuse ajast üksinda XXX postkasti vaatamas, aga paar korda oli kaasas ka H. V.. D. ei öelnud, millal telliti LSD-d, vaid ütles, et nüüd tuleb hakata vaatamas käima. XXX postkasti käis ta vaatamas iga päev korra ja kordi võis olla 4-
- Ta andis D. teada, kui ta oli postkasti vaatamas käinud ja kas oli ümbrik või mitte. Ta arutas ka D., kui pakk ei olnud saabunud, siis on kindlasti pakk vahele jäänud. Ta rääkis D. kompensatsioonipakist. D. pidi H. ja K. laskma tellida kompensatsioonipaki. K. U. väitel olid kõik pakid tellitud bitcoinide eest. Bitcoine ostsid nad sularaha eest XXX XXX keskuses asuva bitcoini automaadi kaudu. Tavaliselt käis ta H. koos bitcoine automaadi kaudu ostmas, aga üks kord oli D. ka kaasas. Viimati käis ta H. bitcoine ostmas 1.-
- juunil XXX.a. Pärast bitcoinide ostmist kohe tellis ta 100 LSD marki XXX aadressile. Ta tellis selle kiirsaadetisena. Pakk pidi kohale jõudma 3-5 tööpäevaga. Aga kuna saadetis ei jõudnud
- tööpäeva lõpuks ja see saadetis oli mõeldud D., siis D. palus, et tema ja H. teeksid pakile reshipingut, aga siis ta pani aadressiks XXX (II kd, lk 88-91). K. U. ja D. I. ütlusi kinnitab XXX.a asitõendi vaatlusprotokoll (I kd, lk 102-105), milles vaadeldi XXX poolt edastatud faile, milles on XXX keskuses asuva bitcoini automaadi kasutamisel registreeritud tehingud ja isikud. Vaatlusprotokollist nähtub, et H. H. on koos D. I. ja K. U. XXX linnas XXX keskuses asuvast XXX-le kuuluvast krüptovaluuta automaadist ostnud bitcoine alates XXX. a aprillikuust kuni juunikuuni korduvalt, sh XXX.a kell 21.14 on ostetud 470 euro väärtuses. Tuvastamiseks on esitatud K. U. ID kaart. Failis olevalt fotolt 1 on äratuntav H. H., D. I. ja H. V.. XXX.a kell 15.34 on ostetud 170 euro väärtuses. Tuvastamiseks on esitatud H. V. ID kaart. Failis olevalt fotolt 4 on äratuntav H. H., D. I. ja H. V.. XXX.a kell 17.09 on ostetud 150 euro väärtuses. Tuvastamiseks on esitatud K. U. ID kaart. Failis olevalt fotolt 20 on äratuntav H. H. ja K. U.. XXX.a kell 19.25 on ostetud 300 euro väärtuses. Tuvastamiseks on esitatud D. I. ID kaart. Failis olevalt fotolt 25 on äratuntav H. H., D. I. ja K. U.. XXX.a kell 18.23 on ostetud 250 euro väärtuses. Tuvastamiseks on esitatud H. H. ID kaart. XXX.a asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et D. I. telefoni on XXX.a salvestatud kuvatõmmis kaardirakendusest, kus on tähistatud aadress XXX (I kd, lk 132), mis kohtu hinnangul kinnitab seda, et D. I. ja M. M. telliti mai- või juunikuus aadressile XXX LSD-d. XXX.a saatis D. I. K. sõnumi: „ylehomme peaks ruudud tulema ju“ (pilt 8) (I kd, lk 126). Tunnistaja A. A. ütluste kohaselt ruut on LSD (I kd, lk 208). H. H. väitis kohtus, et täpselt summa kohta ta ei oskagi öelda, sest ta kunagi ei jälginud, palju D. raha K. üle annab. Neid tehinguid oli neil päris hulgi. Ta ise sealt mingit kasu ei saanud. K. U., D. I. ja M. M. ütlustest saab järeldada, et pärast aadressilt XXX kätte saadud 50 LSD margi müümist viis D. I. K. U. ja H. H. raha uue koguse LSD tellimiseks. D. I. sõnul läks ta koos H. H. ja K. U. bitcoini automaadi juurde, seejärel ostis H. H. D. I. saadud ja enda poolt 15
(26)juurde lisatud sularaha eest automaadist suurema koguse Bitcoine. H. H. ja K. U. olid D. I. selgitanud, et teevad sel korral suurema tellimuse ning kavatsevad tellida 270 LSD marki, millest 100 LSD marki oli mõeldud neile endale, 50 LSD marki D. I. ja M. M. ning ülejäänud kolmandale isikule. D. I. ja M. M. mõeldud pakk pidi saabuma aadressile XXX linn. XXX.a postisaadetise läbivaatuse akt nr XXX ja fototabel (I kd, lk 33-37) tõendab, et D. I. ja M. M. tellitud pakki kätte ei saadud, sest Maksu- ja Tolliamet pidas XXX.a XXX I. S. nimele ja aadressile XXX tellitud paki kinni. Postisaadetise läbivaatuse akti kohaselt saabus XXX postisaadetis I. S. (S.) nimele aadressile XXX. Saatja andmed puudusid. Saadetise inglisekeelse tekstiga kokkumurtud A4 formaadis paberilehe vahel oli kilepakend. Kilepakendis LSD markide sarnased margid – 50 tk. Saadetisest võeti välja kaitseks valguse eest kokkumurtud A4 formaadis paberilehe vahele paigutatud LSD markide sarnased margid, mis pakendati eraldi turvakotti XXX. XXX.a kauba üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr XXX (I kd, lk 38) anti XXX I. S. nimele ja aadressile XXX saabunud postisaadetis üle koos sisuga (LSD markide sarnased margid), mis pakendati eraldi turvakotti XXX ning kaup hoiustati Tallinn, Lõõtsa 8A. XXX.a ekspertiisiakt nr XXX (I kd, lk 45-46) tõendab seda, et ekspertiisiks esitatud 50 ruuduks/margiks perforeeritud paberitükk massiga 0,85 g kilepakendis sisaldab lüsergiinhappe dietüülamiidi (lüsergiid, LSD LSD-25), mille protsendilist sisaldust EKEI ei määra. Seega XXX I. S. nimele ja aadressile XXX saabunud postisaadetis sisaldas LSD-d. Rahvastikuregistri isikuandmete päringu väljatrükist I. S. kohta (II kd, lk 228-230) nähtub, et Eesti Rahvastikuregistris on registreeritud 22 I. S. nimelist isikut. Rahvastikuregistri aadressi päringu väljatrüki kohaselt (I kd, lk 40) on Eesti Rahvastikuregistris aadress XXX registreeritud kahe naisterahva elukohana. Kaardirakenduse Google Maps väljatrükist (I kd, lk 41) on näha XXX aadressil XXX asuv elamu, mis on rohelise puitlaudisega ühekordne maja. Postkast asub uksest paremal ukse ja parempoolse akna vahel seina küljes. Eelnevast nähtub, et LSD margid telliti taas aadressile, mis asus süüdistatava H. H. elukoha lähedal ning millel puudus igasugune seotus isikuga nimega I. S.. Seega on kriminaalasjas tuvastamist leidnud, et H. H. ja K. U. tellisid XXX. a mai- või juunikuus täpselt tuvastamata ajal, kuid enne XXX.a, tuvastamata koguse LSD marke, millest vähemalt 50 LSD marki olid mõeldud D. I. ja M. M.. H. H. ostis D. I. saadud 170 euro ja enda poolt juurde lisatud sularaha eest XXX XXX keskuses asuvast krüptovaluuta automaadist tuvastamata koguses Bitcoine, mille arvelt tellis K. U. internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult XXX täpselt tuvastamata koguse LSD marke. D. I. ja M. M. mõeldud 50 LSD marki tellis K. U. I. S. nimele ja aadressile XXX. Pärast tellimuse vormistamist teatas K. U. D. I. ja M. M. aadressi, kuhu ta neile mõeldud paki tellis, mille järel käisid D. I. ja M. M. postkasti kontrollimas, kuid tellitud pakki kätte ei saanud, sest postiteenuse osutaja poolt Eestisse toimetatud pakk koos narkootilise ainega peeti Maksu- ja Tolliameti poolt Eesti Vabariigi territooriumil kinni XXX.a. I.V Aadressile XXX linn LSD tellimine Süüdistuse kohaselt H. H. tellis koos K. U. ühiselt ja kooskõlastatult XXX. a mai- või juunikuus täpselt tuvastamata ajal, kuid enne XXX. a internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult XXX J. T. nimele ja aadressile XXX 100 margiks perforeeritud paberitüki, mis 16
(26)olid immutatud LSD-ga. Postiteenuse osutaja poolt Eestisse toimetatud pakk koos narkootilise ainega peeti Maksu- ja Tolliameti poolt Eesti Vabariigi territooriumil kinni XXX. a. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kuivõrd D. I. ja M. M. mõeldud LSD-d sisaldanud postisaadetis aadressile XXX kohale ei saabunud, avaldasid D. I. ja M. M. soovi, et K. U. ja H. H. telliksid neile kompensatsioonipaki, mis kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt tähendab seda, et müüja saadab uue koguse narkootikume, kui ostja teatab, et tellitud pakk ei ole ettenähtud ajal saabunud. K. U. ja H. H. tellisid XXX 100 LSD-ga immutatud marki, kuid ka seda pakki kätte ei saadud, sest tellitud saadetis peeti Maksu- ja Tolliameti poolt XXX.a kinni. XXX.a postisaadetise läbivaatuse akt nr XXX ja fototabel (I kd, lk 48-54) kinnitab, et XXX saabus postisaadetis J. T. (T.) nimele aadressile XXX. Aktist nähtuvalt saatja andmed puudusid. Saadetises oli paber, mille vahel oli läbipaistev pakend. Läbipaistvas pakendis oli LSD markide sarnased margid – 100 tk. Saadetisest võeti välja läbipaistev pakend, milles LSD markide sarnased margid (pakend paigutatud markide kaitseks valguse eest paberi vahele), mis pakendati eraldi turvakotti XXX. XXX.a kauba üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr XXX (I kd, lk 55) anti üle XXX J. T. nimele ja aadressile XXX saabunud postisaadetis ja LSD markidele sarnased margid, mis pakendati eraldi turvakotti XXX ning kaup hoiustati Tallinnas Lõõtsa 8A. Rahvastikuregistri isikuandmete päringu väljatrükist J. T. kohta (I kd, lk 56) nähtub, et Eesti Rahvastikuregistris on registreeritud üks J. T. nimeline isik, kes on surnud. Rahvastikuregistri aadressi päringu väljatrüki (I kd, lk 57) kohaselt ei ole aadress XXX Eesti Rahvastikuregistris mitte kellegi elukohana registreeritud. Kaardirakenduse Google Maps väljatrükist (I kd, lk 58) nähtub XXX aadressil XXX asuv elamu, mis on kollase puitlaudisega kahekordne maja. Postkast asub maja vasakpoolses seinas kinnikaetud aknast vasakul pool. Rahvastikuregistri päringute ja kaardirakenduse väljatrükid kinnitavad seda, et LSD-d sisaldanud pakk on sama skeemi järgides taaskord tellitud endaga mitteseotud elamute aadressidele, kus välisel vaatlusel kedagi ei ela ning väljamõeldud isiku nimele. XXX.a ekspertiisiaktist nr XXX (I kd, lk 62-63) nähtub, et ekspertiisiks esitatud 100 ruuduks/margiks perforeeritud paberitükk massiga 1,65 g sisaldab lüsergiinhappe dietüülamiidi (lüsergiid, LSD LSD-25), mille protsendilist sisaldust EKEI ei määra. Seega XXX J. T. nimele ja aadressile XXX saabunud postisaadetis sisaldas LSD-d. M. M. sõnul arutas ta D., kui pakk ei olnud saabunud, siis on kindlasti pakk vahele jäänud. Ta rääkis D. kompensatsioonipakist. D. pidi H. ja K. laskma tellida kompensatsioonipaki (II kd, lk 72-77). D. I. kirjeldas, kuidas K. ütles talle, et ta võiks ise käia postkasti kontrollimas aadressil XXX. Ta läks koos M. kaks korda pakki vaatama, aga kuna pakki ei tulnud, siis olid nad kindlad, et H. ja K. valetavad ja sinna ei tule midagi. Ta ei saanud ei raha ega LSD marke. Nad tahtsid, et H. ja K. telliksid kompensatsioonipaki, aga kuni juulikuuni ei saanud nad midagi. K. ütles, et tellis kompensatsioonipaki (II kd, lk 26-36). 17
(26)K. U. kinnitas oma ütlustes, et 1.-3. juuni XXX.a pärast bitcoinide ostmist tellis ta kohe 100 LSD marki XXX aadressile. Ta tellis selle kiirsaadetisena. Pakk pidi kohale jõudma 3-5 tööpäevaga. Aga kuna saadetis ei jõudnud viienda tööpäeva lõpuks ja see saadetis oli mõeldud D., siis D. palus, et tema ja H. teeksid pakile reshipingut, aga siis ta pani aadressiks XXX. Kuna aadressile XXX pakk kohale ei tulnud ja ta läks H. tööle, siis nad ei viitsinud enam tellimisega tegeleda. See oli tema ja H. ühine mõte lõpetada tellimine, sest oli kahtlane, et kaks pakki kohale ei tulnud (II kd, lk 98-103). Reshipingut tegi ta üksi läbi oma arvuti. XXX leidis ta koos H. jalutades. XXX pakk on kompensatsioonipakk, sest kui XXX on head reitingud, siis müüja paneb reshipingu korral sama koguse teele, mis oli tellitud. XXX.a aadressiga XXX 100 LSD margi tellimisel pani ta kiire kohaletoimetamise. Kuna pakk ei tulnud õigeaegselt, siis tegi ta reshipingu ja aadressiks pani XXX. Reshipingut tehes müüja andis talle teada, et paneb sama koguse uuesti teele (II kd, lk 88-91). H. H. selgitas kohtus viimase kuriteosündmuse kohta, et XXX tellitud margid olid suhteliselt viimased, mis K. oli D. tellinud. Ta ei tea täpselt, palju telliti. Igatahes mingi osa oli K. ja mingi osa oli eraldi. K. kasutas enda raha ja I. kasutas enda raha. Ta ise sealt mingit kasu ei saanud. Kuigi H. H. eitas enda seotust aadressile XXX saabunud postisaadetisega, mis sisaldas 100 LSD marki, nähtub K. U. ütlustest, et tegemist oli kompensatsioonipakiga, mis saadetakse juhul, kui ostja teatab, et tellitud pakk ei ole ettenähtud ajal saabunud. K. U. väide, et see oli tema ja H. ühine mõte lõpetada LSD tellimine, sest nende jaoks oli kahtlane, et kaks pakki kohale ei tulnud, viitab üheselt sellele, et K. U. tegutses LSD tellimisel koos H. H.. Kohtu hinnangul annavad D. I. ütlused selgust sellele, kuidas saab aadressile XXX saabunud 100 LSD margiga pakk olla kompensatsioonipakk samal kuupäeval aadressile XXX saabunud pakile, milles oli 50 LSD marki. Kriminaalasjas antud ütlustest nähtub, et kompensatsioonipakk on üldjuhul poole väiksem algselt tellitud kogusest. D. I. ütlustest saab järeldada, et maikuus XXX.a telliti 270 LSD marki, millest 50 LSD marki olid mõeldud D. I. ja M. M.. Kohus nõustub prokuröri poolt viidatuga, et algselt tellitud postisaadetise kättetoimetamine võis viibida erinevatel, sh postiteenuse osutajast tingitud põhjustel, seega võisid erinevatel aegadel tellitud ja lähetatud pakid saabuda samal kuupäeval. Seda, et tellimust on võimalik osadeks jagada ja lasta erinevale aadressile saata, kinnitavad K. U. ütlused. Kõike eelnevalt analüüsitud tõendeid arvesse võttes loeb kohus tõendatuks, et H. H. ja K. U. tellisid XXX. a mai- või juunikuus täpselt tuvastamata ajal, kuid enne XXX.a internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult XXX J. T. nimele ja aadressile XXX 100 margiks perforeeritud paberitüki, mis olid immutatud LSD-ga. Postiteenuse osutaja poolt Eestisse toimetatud pakk koos narkootilise ainega peeti Maksu- ja Tolliameti poolt Eesti Vabariigi territooriumil kinni XXX.a. II KOHTU SEISUKOHT SÜÜTEOKOOSSEISU OSAS
§ 184
lg 2 p 1, 2 näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, kui see on toime pandud grupi poolt ja isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo. Süüdistuses heidetakse H. H. ette narkootilise aine ehk lüsergiinhappe dietüülamiidi (lüsergiid, LSD, LSD-25) käitlemist. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 2 lg 3 järgi on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, 18
(26)vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Sotsiaalministri 18. mai 2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 kohaselt on narkootilised ja psühhotroopsed ained käesoleva määruse lisas 1 (edaspidi lisa 1) kehtestatud nimekirjades loetletud ained, ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Eelnimetatud määruse lisa 1 kohaselt kuulub lüsergiinhappe dietüülamiid (lüsergiid, LSD, LSD-25) I nimekirja ning selle käitlemine on NPALS § 3 lg 1 järgi keelatud. NPALS § 2 p 21 järgi on sissevedu aine tolliprotseduuri vabasse ringlusse lubamine ehk import või ainete toimetamine Euroopa Liidu liikmesriigist või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist Eestisse. Narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik sissevedu on lõpuleviidud Eesti Vabariigi territooriumile jõudmisega, st riigipiiri ületamisega, olenemata riigist, kust kaupa Eestisse toimetatakse. Ka juhul, kui Maksu- ja Tolliamet peab postisaadetise Eestisse jõudes kinni, on tegemist lõpuleviidud süüteoga (RKKKo 1-19-2627). Riigikohus on lahendis 3-1-1-7-14 pidanud narkootilise aine käitlemiseks NPALS § 2 punkti 3 mõttes narkootilise aine posti teel tellimist ehk narkootilise aine toimetamist vahendliku täideviimise korras üle riigipiiri. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha valguses leiab kohus, et H. H. pani K. U. LSD posti teel tellimisega XXX Eestisse so üle riigipiiri vahendliku täideviimise korras narkootilise aine käitlemise. H. H. ei olnud ühtegi NPALS § 3 lõikes 1 nimetatud põhjust narkootilise aine käitlemiseks ega luba selleks tegevuseks. Kuigi kõiki postipakke H. H. ja K. U. kätte ei saanud, on kuritegu lõpule viidud keelatud aine Eestisse toimetamisega. Seega oli narkootilise aine käitlemine ebaseaduslik ning vastab
§-s 184 ettenähtud kuriteo koosseisule. Järgnevalt analüüsib kohus, kas süüdistatav käitles narkootilist ainet väikeses koguses või suures koguses. NPALS § 31 lg 3 sätestab, et narkootilise aine suureks koguseks loetakse aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks 10 isikule. XXX.a vastus teabenõudele (I kd, lk 86-88) kajastab narkootiliste ainete suurt kogust. EKEI kohtutoksikoloogia eksperdi vastuse kohaselt on lisatud tabelis ära toodud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete keskmised ühekordsed ja vähemalt kümnele inimesele narkootilist joovet tekitavad annused. Tabelist nähtuvalt on lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD) keskmine ühekordne kogus 1 mark ja keskmine kogus kümnele inimesele 10 marki. 19
(26)Seega suureks koguseks loetakse LSD puhul 10 ainega immutatud marki. H. H. toimetas grupis koos K. U. vahendlikult üle riigipiiri vähemalt 250 LSD-ga immutatud marki ning grupis koos K. U., D. I. ja M. M. veel vähemalt 100 LSD marki, s.o kokku 350 LSD marki. Eestisse toimetatud LSD markidest said H. H. ja K. U. enda valdusesse vähemalt 100 LSD marki, millest vähemalt 50 LSD marki müüsid tuvastamata isikutele. Seega H. H. ja K. U. käideldud LSD-st piisas vähemalt kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks, mistõttu käitles süüdistatav koos K. U. lüsergiinhappe dietüülamiidi suures koguses. Käesolevas jaos sätestatud kuriteo toime pannud isik on see, kes on selle eest varem süüdi mõistetud või isik, kes on mõne nimetatud tegudest varem toime pannud, kuid pole selle eest veel süüdi mõistetud. Koosseisu objektiivse külje täidab nii faktiline kui ka juriidiline retsidiiv (Sootak, J., Pikamäe, P.
(2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura. 610). H. H. on Tartu Maakohtu 22.01.2021.a otsusega nr 1-21-124 süüdi tunnistatud
§ 184lg 2 p 1 järgi.
Kohtuotsustega on tõendatud, et H. H. on varem narkootikumidega seotud süüteo eest kriminaalkorras karistatud. Riigikohus on 16.03.2015.a otsuses 3-1-1-10-15 selgitanud, et kaastäideviimise materiaalõiguslik määratlus sisaldub
§ 21
lg-s 2, mille esimese lause kohaselt järgneb vastutus kaastäideviimise eest siis, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb
§ 21
lg 2 esimest lauset sisustada teovalitsemise teooriast lähtudes kui funktsionaalset teovalitsemist. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Iga täideviija panus süüteo toimepanemisse peab olema oluline, mis tähendab, et isiku süüditunnistamiseks kaastäideviijana peab kohus sellist järeldust põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis on aluseks väitele, et konkreetne isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse (vt nt RKKK 3-1-1-18-08, p 14 koos edasiste viidetega). Käesolevas kriminaalasjas on läbivalt olnud vaidluskese selles, kas ja millisel viisil osales H. H. narkootilisi aineid sisaldanud postisaadetiste tellimisel ja edasisel käitlemisel. Kohus on veendunud, et K. U. ja H. H. tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult. Kriminaalasjas esitatud tõenditest nähtub, et K. U. ja H. H. tellisid LSD marke nii endale kui ka vaheltkasu saamise eesmärgil D. I. ja M. M.. K. U. ülesandeks oli tumeveebis LSD tellimuste vormistamine ning ülejäänud ülesanded olid tal H. H. omavahel ära jagatud. H. H. valis välja sobivad aadressid, kuhu keelatud aineid tellida ning paigaldas ühele aadressile ka postkasti. Süüdistatav võttis raha vastu D. I., seejärel ostis H. H. saadud raha eest krüptoraha automaadist bitcoine. Tellimuste eest tasuti H. H. kasutuses oleva krüptoraha rahakotiga ehk K. U. tellis hiljem selle arvelt tumeveebist narkootikume. H. H. oli ka suhtluses D. I., kellele süüdistatav andis teada, millal ja millist postkasti kontrollima minna. Süüdistatav ja K. U. avaldasid suhtlusrakenduses Snapchat müügikuulutused LSD müümise kohta. K. U. sõnul oli süüdistatav temaga kaasas, kui nad LSD-d müüsid. 20
(26)H. H. telefonist (I kd, lk 182) ja sülearvutist (I kd, lk 199-200) leiti vaatluse käigus tumeveebi sisenemist võimaldav veebibrauser XXX. Tuleb nõustuda prokuröriga selles, et kuigi süüdistatav ise tellimusi ei vormistanud, võimaldas tema seadmetes olev XXX brauser tumeveebi müügikeskkondades ringi vaadata ning K. U. ühises infoväljas olla, valides koos ostu sooritamiseks sobivaid müüjaid. Ka D. I. sai enda sõnul aru, et H. ja K. tegutsevad koos. D. I. ütluste kohaselt K. tellib ja H. vaatab kohad, kuhu tellida. Ta on ise näinud H. ja K. narkootiliste ainete pakkumisi Snapchatis. Põhiliselt on ära jaotatud, kes millise pildiga LSD marke tellib. H. ja K. tellivad kahepeale jalgrattaga LSD marke. H. pani tavaliselt suuremad pildid ülesse ja müügis võis korraga olla 200 marki. Kohtu hinnangul tegutsesid H. H. ja K. U. narkootilisi aineid käideldes ühiselt ja kooskõlastatult, nende tegevus oli kantud ühtsest tahtlusest ning süüdistatava panus kuriteo toimepanemisse oli oluline, seega tegutsesid nad grupis. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et H. H. täitis oma tegevusega
§ 184
lg 2 p 1, 2 sätestatud objektiivse koosseisu, so narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Süütekoosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega (Sootak, J., Pikamäe, P.
(2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura. 610). Kohtu hinnangul pani H. H. narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise toime kavatsetusega. Varem samasuguse kuriteo eest karistatud isikuna ning varasemalt narkootikume tarvitanud isikuna teadis süüdistatav H. H., et narkootilise aine käitlemine on seadusevastane. Sellest hoolimata toimetas H. H. grupis vahendlikult üle riigipiiri suures koguses LSD-d. Narkootilise aine Eestisse tellimise skeem oli eelnevalt põhjalikult läbi mõeldud. Pärast eelmise otsusega süüditunnistamist asus H. H. oma tegevust narkoainete käitlemisel veelgi rohkem konspireerima. Seekord H. H. enam ise tumeveebis tellimusi ei vormistanud, vaid selleks tegutses ta koos K. U., kelle ülesandeks oli tellimuste vormistamine. LSD telliti tumeveebist krüptoraha eest XXX linnas asuvate süüdistatavaga mitteseotud ja välise ilme järgi tühjana seisvate elamute aadressidele ning väljamõeldud isikute nimedele. LSD-d telliti vaheltkasu saamise eesmärgil ka kolmandatele isikutele, kes käisid ise postkaste kontrollimas. Sellise plaaniga üritas süüdistatav vähendada iseenda vahelejäämise riski. H. H. oli teadlik asjaolust, et teda on varem samalaadse kuriteo eest kriminaalkorras karistatud, seega pidi ta teadlik olema ka sellest, et varasem karistatus on koosseisuline vastutust raskendav asjaolu
§ 184lg 2 p 2 järgi.
Lisaks oli süüdistatav teadlik sellest, et ta paneb teo toime koos teise isikuga ehk grupis. Süüdistatav seadis endale eesmärgiks narkootilise aine vahendliku üle riigipiiri toimetamise, seega tegutses ta kavatsetult. Kohus ei tuvastanud H. H. õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. III KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS
§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 21
(26)
§ 184lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on H.
H. võimalik karistada kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. Karistusregistri väljavõtte (II kd, lk 113) kohaselt on H. H. üks kehtiv kriminaalkaristus. Tartu Maakohtu 22.01.2021.a otsusega nr 1-21-124 tunnistati H. H. süüdi
§ 184
lg 2 p 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvati H.
H. eelvangistuses viibitud aeg, so 2 päeva karistusaja hulka ja H. H. kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
§ 74lg 1, 2 alusel pidi H.
H. mõistetud vangistusest koheselt ära kandma 2 kuud vangistust ning 2 aastat 9 kuud ja 28 päeva vangistust jäeti tema suhtes
§ 74lg 1, 3 alusel tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui H.
H. ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab talle määratud kontrollnõudeid ja lisakohustusi. Kohtueelse ettekande kohaselt pöördus H. H. XXX valvearsti vastuvõtule esmakordselt XXX. aastal ning ta viibis XXX ravil. H. H. enda sõnul viibis ta ravil selleks, et XXX. H. H. sõnul tarbis ta tubakatooteid ja alkoholi esmakordselt XXX. Ka narkootikumide tarvitamist alustas ta XXX. Esmalt tarvitas kanepit nii üksinda kodus kui sõpradega väljas käies ja pidudel. XXX. aasta sügisel tarbis ka LSD-d. XXX.a – XXX.a on H. H. olnud seotud kümne politseis registreeritud XXX, XXX ja XXX. XXX.a – XXX.a politsei H. H. seotud teateid registreerinud ei ole. XXX lastekaitse spetsialisti hinnangul on H. H. XXX ning XXX, sellest tulenevalt on ta oma tegudest ja nende tagajärgedest teadlik. Alates XXX.a on H. H. kriminaalhooldusel, mh on teda kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootilisi ning psühhotroopseid aineid. Kohustuste täitmist on kriminaalhoolduse käigus kontrollitud neljal korral, rikkumist tuvastatud ei ole. Ettekande koostaja hinnangul on H. H. ohtlikkus ja kuriteorisk eelkõige seotud kuritegelike hoiakutega, sooviga teenida hõlptulu ja grupi mõjuga. Riigikohus on 21.06.2021.a otsuse nr 1-20-1108/94 punktides 17 ja 28 avaldanud, et narkootiliste ainete käitlemise korral on tarvis arvestada toimepandud kuriteo n-ö konkreetset sisemist ohtlikkust. Narkootilised ained on liigiti enda toimeomadustelt äärmiselt erinevad, mistõttu neid jaotatakse pehmeteks ja tugevateks (vt RKKKo nr 3-1-1-121-06, p 11). Karistuse mõistmisel tuleb silmas pidada, et toimepanija süü suurust mõjutab mh käideldud narkootilise aine liik (vt RKKKo nr 1-17-10162/351, p 41 ja RKKKo nr 1-18-2232/179, p-d 72 ja 76). Võimatu on eirata fakti, et narkootilised ja psühhotroopsed ained on toimetugevuselt, samuti sõltuvuspotentsiaali ja tarvitamisega kaasneva tervisekahju poolest väga erinevad.
§-s 184 sätestatud koosseisuga kaitstavaks õigushüveks on rahvatervis ja seega mõjutab süü suurust rahvatervise ohustamise määr, mis sõltub lisaks kogusele mh aine liigist, kvaliteedist ja puhtuseastmest. Järelikult varieerub ka selle potentsiaalse kahju suurus, mida ühe või teise aine käitlemine rahvatervisele kaasa toob. Seda silmas pidades ei saa toimepanija süü suurust vaagides käideldud aine liiki kõrvale jätta. On üldteada, et LSD on üks tugevaim hallutsinogeen ja psühhedeelikum. LSD tarvitamise terviseriskidena võivad hallutsinatsioonid ja kadunud reaalsustaju kaasa tuua õnnetusjuhtumeid ja uimasti toime lõpul tekkiv depressioon võib esile kutsuda enesetapumõtteid. Kuna sageli ei teata, et LSD mõju saabub 20-90 minuti möödudes, võetakse uus annus ning saadakse üledoos. Käideldud LSD-d võib pidada tugevaks narkootiliseks aineks ning selle kogus oli äärmiselt suur. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks kümnest LSD ainega immutatud margist, süüdistatav tellis koos K. U. kokku 350 LSD marki. Süü suuruse hindamisel tuleb võtta arvesse ka seda, et Eestisse toimetatud LSD markidest said H. H. ja K. U. enda valdusesse 22
(26)vähemalt 100 LSD marki, millest vähemalt 50 LSD marki müüsid tuvastamata isikutele. D. I. ja M. M. telliti veel vähemalt 100 LSD marki, millest Eestisse saabunud 50 LSD marki said nad kätte ning hiljem tuvastamata isikutele müüsid. Seega ohustatud isikute arv ei olnud õnneks niivõrd suur, kui see oleks olnud siis, kui kõik 350 tellitud LSD marki oleksid süüdistatavani jõudnud ja edasi müüdud. H. H. avaldas kohtus vastates küsimusele, milliseid järeldusi on ta esimesest kohtuasjast kui ka praegusest kohtuasjast teinud, et sellise asjaga on tegelikkuses suhteliselt mõttetu tegeleda, sest „sa raiskad ennast“. Kui ta tegeles sellega, siis ta tundis koguaeg, et ta on närvis, kuigi iseendale ta seda ei teadvustanud. See lihtsalt lõpuks põletab ennast läbi. Ta lasi ka koolis läbi ja põhimõtteliselt ei käinud seal. Prioriteedid läksid paigast ära. Viimase sõna käigus väitis süüdistatav, et ta võttis pärast XXX.a otsuse vastu, et ta ei tegele enam sellega, ta ei taha, et tema vanemad rohkem kannataksid. See lihtsalt ei ole väärt seda. Ta tahab minna psühholoogiat õppima, et tulevikus aidata narkootikumide vastu, sest see rikub elusid, perekondi, suhteid ja ühiskonda. Kohtu hinnangul on süüdistatava väited üsnagi vastuolulised. Esmalt rääkis H. H. sellest, et narkootikumidega tegelemine on lihtsalt mõttetu tegevus. Tema sõnadest ei saanud kuidagi järeldada seda, et ta oleks kahetsenud varasemalt toime pandud tegusid või et ta oleks aru saanud, kuidas tema käitumine on ohtlik eelkõige noorukite tervisele, kellele ta keelatud aineid müüs. Süüdistatav keskendus üksnes endale ja rääkis sellest, narkootikumide käitlemisega hävitas ta iseennast ja ta oli selle tagajärjel närviline, ei käinud koolis. Arvestades asjaolu, et süüdistatav pani uue süüteo toime katseajal ning otseselt midagi väära ta enda käitumises ei näe, on kohtu meelest H. H. tekkinud karistamatuse tunne. Viimase sõna käigus H. H. ärritus ning süüdistas prokuratuuri ja politseid ütlusi andnud isiku survestamises, väites, et prokuratuur ei ole isegi kaalunud seda, et ta ei ole süüdi. Viimaks väitis süüdistatav, et narkootikumid siiski rikuvad elusid ja ühiskonda ning ta soovib minna psühholoogiat õppima, et aidata tulevikus võidelda narkootikumide vastu. See ei tundu siiras, vaid on kohtu meelest kantud tahtest saada kergem karistus, kuivõrd kohus ei ole veendunud, et süüdistatav siiski oleks mõistnud enda tegevuse kahjulikke tagajärgi. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendava asjaoluna esineb
§ 58pst 1 tulenev omakasu motiiv.
Riigikohus selgitas 5. detsembri 2013.a otsuse nr 3-1-1-114-13 punktis 13, et omakasu motiivi arvestamine oleks
§-s 59 sätestatud karistust kergendava ja raskendava asjaolu korduva arvestamise keelu kohaselt välistatud juhul, kui seda oleks seaduses kirjeldatud süüteokoosseisu tunnusena. Käesoleval juhul kuriteo koosseis, milles süüdistatavad on süüdi tunnistatud, omakasu motiivi ei hõlma ning seega puuduvad takistused selle arvestamiseks karistuse mõistmisel. Omakasu motiivi arvestamine ei oleks välistatud ka juhul, kui süüdistus oleks esitatud narkootilise aine edasiandmises. Viimane ei ole samastatav tegutsemisega omakasu motiivil - narkootilise aine edasiandmine võib toimuda ka tasuta ega pruugi seega olla seotud varalise kasu saamisega. Omakasu motiiv iseloomustab toimepanija soovi saada mistahes ainelist kasu. Kohus arvestab karistust raskendava asjaoluna omakasu motiivi, kuna H. H. tegevuse eesmärgiks ja ajendiks oli varalise kasu saamine. Kohtueelsest ettekandest nähtuvalt sai süüdistatav enda XXX, suuremad asjad ostis XXX, tal puudus XXX (XXX.a suvel käis 23
(26)esmakordselt kolm nädala tööl XXX) ning ta õppis koolis. Seega puudus H. H. püsiv ja kindel sissetulek ning narkootiliste ainete käitlemise eesmärgiks oli hõlptulu teenimine. H. H. on varasemalt antud võimalus oma käitumist muuta ja loobuda narkootiliste ainete käitlemisest, kuid süüdistatav seda pärast eelmist kohtuotsust ei kasutanud, ta ei võtnud õppust varasemast karistusest, vaid jätkas kuritegelikku elu, seega on prokuröri seisukoht
§ 65lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise osas igati põhjendatud.
Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka sellega, et H. H. ei ole tegusid tunnistanud, ta on andnud ennastõigustavaid ütlusi, et pääseda vanglakaristusest, seega ei ole ta kuidagi mõistnud enda käitumise keelatust ja tagajärgi noorte tervisele, kellele LSD sai müüdud. Kuivõrd H. H. näol on tegemist XXX isikuga, peab kohus siiski otstarbekaks mõista temale karistus sanktsiooni alammäära lähedases määras. Eeltoodu alusel tuleb H. H. süüdi tunnistada
§ 184lg 2 p 1, 2 järgi ning mõista temale karistuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust.
Kuivõrd kriminaalasja arutamine toimus lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada H. H. mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 1 aasta ja 1 kuu vangistuse võrra ning mõista H. H. ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust.
§ 65lg 2 alusel suurendab kohus H.
H. mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.01.2021.a otsusega nr 1-21-124 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 2 aasta 9 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ning mõistab H. H. liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
§ 68lg 1 alusel tuleb H.
H. eelvangistuses viibitud aeg arvata karistusaja hulka ning lugeda H. H. karistuse kandmise aja algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 16.07.2021.a. IV KOHTU SEISUKOHT MENETLUSKULUDE OSAS KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 173 lg 2 ning KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 järgi on käesolevas kriminaalasjas menetluskuluks ekspertiisi tegemise kulud, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ning sundraha. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. H. H. menetluskuluks on joobe tuvastamise maksumus 35 eurot, ekspertiisi maksumus kokku 105 eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu kokku 2153,76 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, so 1635 eurot (kuutasu alammääraks alates 1. jaanuarist 2022.a on 654 eurot). Prokurör palus KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda kaitsja sõidukulu ja sõidule kulutatud ajakulu summas 389,04 eurot, millele lisanduvad kaitsja kulud kohtuistungil osalemisega seoses. 24
(26)Kuivõrd H. H. on XXX, kellel puudub sissetulek ning kes peab reaalset vangistust kandma asuma, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel süüdistatava kaitsja tasust 794,16 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, 3 alusel tuleb H. H. välja mõista menetluskulu 3134,60 eurot, millest joobe tuvastamise maksumus on 35 eurot, ekspertiisi maksumus 105 eurot, kaitsja tasu 1359,60 eurot ning sundraha 1635 eurot. Arvestades süüdistatava XXX, majanduslikku olukorda ja resotsialiseerumisväljavaateid, käib süüdistatavale menetluskulude korraga tasumine üle jõu. Seetõttu annab kohus H. H. võimaluse tasuda menetluskulud osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 kuu jooksul. V KOHTU SEISUKOHT ASITÕENDITE JA KONFISKEERIMISE OSAS
§ 191
kohaselt kohus konfiskeerib käesolevas jaos sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme.
§ 83
lg 4 sätestab, et vahend, aine või ese konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik luba puudub ning sama sätte lõike 5 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul võib vahendi, eseme või aine konfiskeerida, kui isik on toime pannud vähemalt õigusvastase teo. Kuna H. H. pani toime suures koguse narkootilise aine korduva ebaseadusliku käitlemise grupis, siis tuleb süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine, mille omamiseks tal vajalik luba puudub,
§ 191
,
§ 83lg 4, 5 alusel konfiskeerida.
Seega kohus konfiskeerib XXX.a ekspertiisiaktis nr XXX, XXX.a ekspertiisiaktis nr XXX ja XXX.a ekspertiisiaktis nr XXX nimetatud narkootilise aine. NPALS § 7 lg 3 kohaselt kuriteo- või väärteoasjas asitõendiks olev või konfiskeerimisele kuuluv narkootiline või psühhotroopne aine või selle lähteaine antakse üle riiklikule ekspertiisiasutusele. Kuna narkootiline aine asub Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis, siis tuleb narkootiline aine NPALS § 7 lg 3 alusel jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti, kus see kuulub KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.
§ 83
lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi süüteo toimepanemise vahend), kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale.
§ 83lg 1 alusel tuleb konfiskeerida ja Kr
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna Lõuna talituse asitõendite vahelaos, aadressil Sõpruse pst 4a, Tartu linn hoiul olevad: - XXX.a läbivaatusakti nr XXX alusel: ümbrik, A4 formaadis paberileht, paberist ümbrik, kilepakend, ekspertiisist tagastatud turvakott (ekspertiisiakt nr XXX), - XXX.a läbivaatusakti nr XXX alusel: turvaümbrik, kinnikeevitatud pakend, hõbedane fooliumpakend, ekspertiisist tagastatud turvakott (ekspertiisiakt XXX), - XXX.a läbivaatusakti nr XXX alusel: ümbrik, A4 formaadis paberileht, ekspertiisist tagastatud turvakott (ekspertiisiakt nr XXX), - XXX.a läbivaatusakti nr XXX alusel: ümbrik, A4 formaadis paberileht, ekspertiisist tagastatud turvakott (ekspertiisiakt nr XXX). 25
(26)Pärast kohtuotsuse jõustumist tuleb hävitada, so kustutada Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna kõvaketastelt H. H. mobiiltelefonis XXX olevate andmete koopiafail XXX ning H. H. sülearvuti XXX mäluseadmel olevate andmetel koopiafail XXX. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tuleb H. H. pärast kohtuotsuse jõustumist tagastada mobiiltelefon XXX. (allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik 26
(26)