“) § 68 punkti 6 ja 7 tähenduses. Taotluses viidatakse sellele, et puudutatud isikuga läbi viidud vestluse pinnalt saab järeldada, et tegemist ei ole usaldusväärse välismaalasega ning on põhjendatud alus arvata, et ta kujutab endast ohtu Eesti julgeolekule. Taotluses viidatakse seejuures ka Kaitsepolitseiameti vastavasisulisele seisukohale. PPA märgib taotluses samuti, et küsitluse käigus avaldas puudutatud isik, et soovib jääda Euroopa Liitu, millest saab järeldada, et isik võib asuda väljasaatmisest kõrvale hoidma ning end Schengeni liikmesriikide territooriumil varjama. PPA hinnangul ei oleks leebemad järelevalvemeetmed tõhusad, kuna puudutatud isik pole piisavalt usaldusväärne. 3. Puudutatud isik vaidles kohtuistungil taotlusele vastu, leides, et võib oodata enda väljasaatmist ka vabaduses viibides, kus tal on olemas ka elukoht. Puudutatud isik möönis, et tal ei ole rahalisi vahendeid, ent tal on sõbrad, kes saavad tagada talle vajaliku ülalpidamise. KOHTU PÕHJENDUSED 4. Leian, et PPA taotlus tuleb rahuldamata jätta, kuna puudutatud isiku kinnipidamise vajadus ei ole veenvalt põhjendatud.
näeb väljasaatmisele kuuluva isiku kinnipidamise ette erandliku meetmena, mis tähendab, et PPA ülesanne on konkreetsetele faktilistele asjaoludele tuginedes veenvalt põhjendada mõne seaduses ammendavalt sätestatud kinnipidamise aluse esitamist. Seejuures eeldavad need alused teatud hinnangute andmist ning eelkõige välismaalase edasise käitumise prognoosimist ning ka kõik varasemad asjaolud, millele PPA soovib tugineda, ei pea olema ümberlükkamatult tõendatud, küll aga ei saa välismaalase kinni pidamist põhjendada üksnes üldsõnalise viitega võimalikele isikust lähtuvatele ohtudele, mis isiku väidetavalt ebausaldusväärseks muudavad. Käesoleval juhul PPA taotlus aga just sellisest hinnangust lähtub. 5. Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isikul ei ole Eestis viibimiseks seaduslikku alust ja ta kuulub väljasaatmisele. Taotluses kajastatud asjaolude pinnalt on usutav, et puudutatud isiku saatmiseks tema kodakondsusriiki on vaja teha ettevalmistusi (nt. hankida lennupiletid), mis võtavad aega kauem kui 48 tundi.
-is on sätestatud piiratud hulk aluseid, mille esinemise korral on väljasaatmisele kuuluva isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine lubatav. PPA on taotluses tuginenud
punktile 1 koosmõjus
Teisisõnu leiab PPA, et puudutatud isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik, kuna tema puhul esineb põgenemise oht, mida kinnitab esiteks see, et puudutatud isik sisenes Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusajal (
p 7) ning teiseks see, et puudutatud isik on teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (
6. Käesoleval juhul
Formaalselt sisenes puudutatud isik viimati Eestisse tõepoolest sissesõidukeelu kehtivusajal ehk 28.07.2022 kell 20.40. Samas Eestisse selline sisenemine oli tingitud üksnes sellest, et pärast samal päeval toimunud Eestist lahkumist Narva piiripunkti kaudu ei võimaldanud Venemaa Föderatsiooni ametivõimud puudutatud isikul Venemaale siseneda. Selles olukorras ei olnud puudutatud isikul tegelikult muud võimalust kui Eestisse tagasi pöörduda. Ilmselgelt ei olnud uuesti Eestisse sisenemine tingitud puudutatud isiku enda tahtest, vaid Venemaa Föderatsiooni asutuste tegevusest. Kuigi formaalselt saab asuda seisukohale, et puudutatud isik lahkus Eestist ning sisenes Eestisse uuesti, siis sisulises mõttes jäi tema lahkumine (või väljasaatmine) pooleli temast sõltumatul põhjusel. Sellises olukorras ei saa väita, et esineb põgenemise oht
8 punkti 7, kuna selles sättes on silmas peetud välismaalast, kes on tahtlikult või vähemalt hooletusest eiranud tema suhtes kehtestatud sissesõidukeeldu ja kellest võib seetõttu järeldada, et ta ei suuda talle pandud kohustusi täita. 7. Mis puudutab
punkti 6, siis on PPA viidanud ühelt poolt puudutatud isiku ütlustele, milles viimane on avaldanud, et sooviks jääda Euroopasse ning teisalt Kaitsepolitseiameti hinnangule, et puudutad isik kujutab endast ohtu riigi julgeolekule. Esiteks nähtub nii 26.07.2022 küsitluse protokollist, et isiku käest küsiti, kas ta on valmis kodakondsusriiki lahkuma, mille peale puudutatud isik vastas: „Jah, aga hea meelega jääks Euroopasse“. Siinkohal tuleb silmas pidada, et need ütlused võeti puudutatud isikult samal päeval, mil talle oli teatavaks tehtud otsus tema viisa kehtetuks tunnistamise kohta (vt. taotlusele lisatud viisa kehtetuks tunnistamise teatis). See, et isik oli teinud plaani jääda Eestisse (Euroopasse) kogu algse viisa kehtivuse ajaks, ei ole üllatav, nagu ka mitte see, et ta 26.07.2022 avaldas, et eelistaks jääda Euroopasse. Puudutatud isik ei väitnud, et kavatseb väljasaatmisest kõrvale hoida. Nii selles protokollis kui ka 28.07.2022 küsitluse protokollist saab teha järelduse, et puudutatud isik sai aru, et peab lahkuma ning on sellega leppinud. Üksnes võimalus, et ta võis valetada või püüda PPA-le enda kavatsustes ekslikku muljet jätta – selline võimalus esineb alati iga inimese puhul – ei ole piisav väitmaks, et esineb
Järeldust, et puudutatud isik ei soovi Eestist lahkuda, ei saa teha 26.07.2022 küsitluse protokollis olevast järgmisest vastusest, kus puudutatud isik ütleb, et ta ei saa tagada enda lahkumist, kuna tal pole raha. Arvestades puudutatud isiku kodakondsusriigi kaugust, on ilmne, et raha puudumisel ei ole isikul võimalik sinna tagasi minna. Puuduvad andmed selle kohta, et puudutatud isik oleks rahaliste vahendite kohta valetanud. Niisiis ei nähtu esitatud protokollidest ühtki konkreetset asjaolu, mille pinnalt saaks järeldada, et puudutatud isik võib soovida ebaseaduslikult Eestisse või Schengeni alale jääda või enda väljasaatmist takistama asuda. Mis puudutab PPA taotluses välja toodut, et puudutatud isik ei teavitanud Eesti asutusi töökoha vahetamisest, siis mõistagi on tegemist tõsise rikkumisega, ent see ei saa olla piisav järeldamaks tema käitumisest, et ta ei soovi lahkumisettekirjutust täita. Kehtiv viibimisalus iseenesest oli puudutatud isikul olemas, kuigi ta ei täitnud nõuetekohaselt vastava viibimisalusega kaasnevaid kohustusi. 8. Mis puudutab viimaks PPA ja Kaitsepolitseiameti hinnangut puudutatud isiku usaldusväärsusele ja temast lähtuvatele võimalikele julgeolekuohtudele, siis näib mulle, et riigis ebaseaduslikult viibivalt 2 välismaalaselt vabaduse võtmiseks sedavõrd üldisest hinnangust, milles ei ole viidatud mitte ühelegi konkreetsele asjaolule, ei piisa.
ei näe isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise eraldi alusena ette isikust avalikule korrale või riigi julgeolekult lähtuva ohu esinemist. PPA selgitusest ja sellele lisatud Kaitsepolitseiameti kirjast saab järeldada, et eelkõige julgeolekuasutusel on mingisugune ilmselt mitte tõendi vormis olev teave puudutatud isiku varasema tegevuse või kontaktide vms kohta, mis õigustab järeldust, et tema edasine käitumine võib kätkeda mingisugust tõsist ohtu. Selliste asjaolude esinemisel on avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks seaduses ette nähtud erinevaid meetmeid, ent kahtlused, mille kinnitamiseks ei ole PPA-l esitada mitte ühtki tõendit ega isegi loogiliselt jälgitavat allikainfot, ei saa olla ainus või põhiline asjaolu, millele tugineda isikult vabaduse võtmisel.
§-s 68 loetletud põgenemisohule viitavad asjaolud on sisuliselt kõik sellised, mille puhul isiku varasema tegevusega seotud mingisugustest konkreetsetest asjaoludest saab järeldada, et isik ei ole usaldusväärne. Isiku kavatsusele Eestist mitte lahkuda võib viidata näiteks see, kui isik on sõnaselgelt mõista andnud, et ei kavatse ära minna, kui ta on püüdnud hävitada oma dokumente või varjata oma isikusamasust või astunud muid samme, et muuta faktiliselt enda tuvastamist või enda välja saatmise korraldamist raskemaks. Samuti võivad sellele viidata andmed isiku varasema illegaalse viibimise kohta teistes riikides. Ühtki sellist asjaolu PPA antud juhul taotluses puudutatud isiku kohta esile toonud ei ole. Üldine ja konkreetsetele asjaoludele mitte viitav hinnang – kuigi see võib olla üldjoontes õige – et isik ei ole usaldusväärne ja võib olla ohtlik, ei ole välismaalase kinnipidamiseks piisav. 9. Kokkuvõttes näib mulle, et käesoleva taotluse rahuldamise korral langeks isiku kinnipidamise põhjendamise lävend niivõrd madalale, et
-is sätestatud alused muutuksid sisutuks ning välismaalast saaks kinni pidada pelgalt argumendiga, et ta viibib Eestis seadusliku aluseta ja on sellepärast ebausaldusväärne. Ka julgeolekuasutuse üldsõnaline ohuhinnang ei ole piisav, kui vähemalt üldjoonteski ei ole jälgitav, millise teabe või asjaolude pinnalt selline hinnang kujunenud on. Käesoleva taotluse rahuldamine oleks seega vastuolus seaduse mõttega. Eeltoodu tõttu tuleb PPA taotlus rahuldamata jätta ning puudutatud isik tuleb kinnipidamisest 48 tunni möödumisel vabastada, kohaldades tema suhtes vajadusel tema välja saatmise tagamiseks muid järelevalvemeetmeid. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.