lg 4 alusel määrata R.T-le katseaeg kuni 23.04.2010.a.
Kohustada R.T täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxxxxxxx Elva Tartu maakond, - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 1
lg 2 alusel määrata R.T-le katseajaks järgmised kohustused: - asuda tööle või võtta ennast tööturuametis arvele mitte hiljem kui 2 (kaks) nädala jooksul vabanemisest; - 2 (kaks) kuu jooksul alates vabanemisest pöörduda psühhiaatri vastvõtule ja alluda arsti poolt määratud ravile. Määrus R.T suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu kohtumääruse jõustumist. R.T karistuse kandmiselt peale käesoleva Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK R.T on Tartu Maakohtu 17.04.2006.a otsusega kriminaalasjas nr 1-00-9 süüdi tunnistatud KrK § 142 lg 2 p 3, 5 ja § 2073 lg 1 järgi ja karistuseks on
lg 1 alusel mõistetud 5 aastat vangistust.
alusel on loetud karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 3 päeva, lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on mõistetud 4 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 06.12.2006.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 26.04.2005.a ja lõpeb 23.04.2010.a.
oktoobriks 2007.a. 23.10.2007.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. R.T on varem kriminaalkorras karistamata. Kriminaalhooldaja ei toeta oma ettekandes R.T tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja märgib, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine oleks kuriteo raskust ja ära kantud karistuse osa arvestades ennatlik. Kinnipeetav eitab oma süüd kuriteos ja on jätkuvalt seisukohal, et sattus keerulisse situatsiooni mingite anomaaliate tõttu ega ole kutitegu toime pannud. Kinnipeetava poolt antud informatsioon on vastuoluline ja mitmel puhul ei vasta tõele. R.T selgitas kohtuistungil, et on teinud vangistuse ajal tasunud kõik rahalised nõuded. Tal olevat säilinud kontakt kauge sugulase xxxxxxxxxxxxxxxx, kes elab Lätis. Samuti on kontakt inimestega, kes seotud temaga ühiste firmade kaudu. xxxxxxxxx ongi abistanud teda vangistuse ajal rahaliste kohustuste täitmisel. Äriliselt seotud inimesed olevat huvitatud tema ennetähtaegsest vabastamisest ja kohesest tööle asumisest. Arvab, et suudab elada seaduskuulekalt, soovib asuda tööle. Prokurör ei toetanud vabastamist. Prokurör leidis, et kuna kinnipeetav ei ole siiani aru saanud enda süüst, oleks tema ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Prokuröri arvates pole põhjust arvata, et R.T oleks enda käitumist parandanud ja et võiks arvata, et ta enam uusi kuritegusid toime ei pane. 2
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. R.T on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. R.T on viibinud vangistuses alates 2005.a aprillist. Vangistuse ajal on ta osalenud erinevatel koolitustel. Küllaltki pika vangistusaja jooksul on tal olnud ainult üks distsiplinaarkaristus, mis on käesolevaks ajaks kustunud. Tal on olemas vabaduses toetav tugivõrgustik – head suhted on säilinud temaga äriliselt seotud isikute ja ka ühe kaugelt sugulasega. Rohkem tal lähedasi lihtsalt pole. Vabanedes on tal võimalus tööle asuda enda osalusega firmas. Kohtuistungil jäi mulje, et kinnipeetaval on olemas soov jätkata seaduskuuleka eluga. Sama nähtus ka kinnipeetava isiklikus toimikus olevast vangla iseloomustusest (t.l 57). Kohtunik leiab R.T ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine võiks anda tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Tema suhtes tuleb kohaldada katseaega tema poolt ärakandmata karistusaja pikkuses. Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, peab kohus vajalikuks määrata R.T-le lisaks
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks
lg 2 p 4 alusel täiendava kohustuse asuda tööle või võtta ennast tööturuametis arvele peale vabanemist mitte hiljem kui kahe nädala jooksul, mis peaks olema vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks. Vangla iseloomustusest ja R.T enda ütlustest taotluse lahendamise istungil nähtus, et süüdimõistetul on olnud korduvalt probleeme tervisega, mistõttu ta on viibinud psühhiaatriahaiglas uuringutel ja saanud ka ravi. Eeltoodu alusel peab kohus vajalikuks
lg 2 p 5 alusel määrata R.T-le lisakohustuse kahe kuu jooksul alates vabanemisest pöörduda psühhiaatri vastvõtule ja alluda arsti poolt määratavale ravile. Istungil avaldas R.T selleks ka endapoolset valmisolekut. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426, 432 . Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.