1-08-12114/10

(07233001445)Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Olesja Tvoronovitš Kriminaalasi K.Z-i süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Anneli Pärt Süüdistatav K.Z Elukoht XXX, registreeritud aadressil XXX, isikukood XXX, ilma kodakondsuseta, kõrgharidus, emakeel – vene keel, ei tööta, töövõimetus 50%. Varasemad karistused: - 15.04.1999.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 161-1 järgi tingimisi vabaduskaotusega 1 aasta katseajaga 1 aasta; - 05.01.2005.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 141-1 lg 2 p 2, KarS § 209 lg 2 p 1 järgi KarS § 74 alusel tingimisi vangistusega 2 aastat katseajaga 3 aastat. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 06.08.2007.a. Kaitsja Vandeadvokaat Jekaterina Jevšina RESOLUTSIOON Tunnistada K.Z süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 60 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada K.Z rahalise karistusega 40 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 128 (ükssada kakskümmend kaheksa) eurot. 1 1-08-12114 Määrata K.Z-ile KarS § 66 lg 1,3 alusel rahalise karistuse summas 128 eurot tasumine ositi 10 (kümne) kuu jooksul 12 (kaksteist) euro 80 sendi kaupa igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus: „K.Z , kriminaalasja nr 1-08-12114, rahaline karistus“. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KarS § 74 lg 6 alusel jätta Narva Linnakohtu 05.01.2005.a kohtuotsuse alusel mõistetud karistus täitmisele pööramata ja käesoleva kriminaalasja esemeks oleva kuriteo eest mõistetav rahaline karistus viia täide iseseisvalt. K.Z-ile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kannatanu J S tsiviilhagi rahuldada ning mõista K.Z-ilt välja kannatanu J S jeva (sünd. XXX.a, elukoht XXX) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 10000 (kümme tuhat) krooni ehk 639 (kuussada kolmkümmend üheksa) eurot 12 senti. Jätta kannatanu G K (sünd. XXX.a, elukoht XXX) hagi K.Z-i vastu kuriteoga tekitatud kahju summas 5000 (viis tuhat) krooni ehk 319 (kolmsada üheksateist) eurot 56 senti hüvitamiseks läbi vaatamata. Kannatanul on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalides, hoida kriminaalasja juures. Rahuldada vandeadvokaat Jekaterina Jevšina taotlus ning mõista talle riigieelarvest kaitsjatasu K.Z-ile 21.12.2010.a kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 2100 (kaks tuhat ükssada) krooni ehk 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot 21 senti, millest käibemaks on 350 (kolmsada viiskümmend) krooni ehk 22,37 eurot. Mõista K.Z-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 03 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 495 (nelisada üheksakümmend viis) krooni 60 senti ehk 31 (kolmkümmend üks) eurot 67 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 123 (ükssada kakskümmend kolm) krooni 50 senti ehk 7 (seitse) eurot 89 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 21.12.2010.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 2100 (kaks tuhat ükssada) krooni ehk 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot 21 senti. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „K.Z, kriminaalasja nr 1-08-12114, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 1-08-12114 Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

1. jaanuarist 2011.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Kohus tuvastas K.Z süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud Narva Linnakohtu 05.01.2005 otsusega KrK § 141¹ lg 2 p 2 järgi, s.o. varem omastamise toime pannud isikuna, sai XXX asuvas korteris 2003.a. veebruaris /täpne kuupäev ei ole kindlaks tehtud/ G K ettemaksuna õigusteenuste osutamise eest sularaha summas 3500 krooni, seejärel samuti Narvas umbes kahe kuu möödudes (täpset kohta ja kuupäeva ei ole õnnestunud kindlaks teha) sai ta G K veel 1500 krooni sularaha õigusteenuste osutamise eest, kuid sellele järgnevalt kokkulepitud õigusteenust ei osutanud, saadud raha aga omastas. Samuti tema, 21.01.2008.a. XXX asuvas korteris sai J S kokkuleppel ettemaksuna viimase elukaaslasele V K õigusteenuste osutamise eest sularaha 10 000 krooni, mille saamise kohta andis J.S allkirja, sellele järgnevalt kokkulepitud õigusteenust ei osutanud, saadud raha aga omastas. K.Z-ile on esitatud süüdistus selles, et tema oma tahtlike tegudega pani toime valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise ehk KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil K.Z tunnistas oma süüd, andis vabatahtlikult nõusoleku lühimenetluse kohaldamiseks, ülekuulamist ei taotlenud. Kannatanu J S avaldas kohtus, et tema hagi moodustab 10000 krooni, K.Z-i tegevusega on tekitatud talle materiaalset kahju. Kannatanu G K ei ilmunud kohtuistungile. K.Z-i süü on tõendatud järgmiste tõenditega: Kannatanu G.K ülekuulamise protokollid (t.l. 2-3, 5-7, 61-64 ), protokollidest nähtub, et vastavalt kokkuleppele K.Z-iga, pidi tema koostama ja koguma kokku kõik dokumendid, mis olid vajalikud kohtule vara jaotamise küsimuses. Andis K.Z-ile raha summas 5000 krooni. K.Z teatas, et tema koos hindajaga vaatasid korteri üle ja hindasid jagamisele mineva korteri. Hindaja näitas hindamisdokumente. Peale seda K.Z-iga ei kohtunud. Tunnistaja Z.U ülekuulamise protokoll (t.l. 10-12), U teatas, et G.K tekkinud oma endise naisega probleemid vara jaotamises. U palus K.Z, et ta oleks kohtus G.K esindaja. G.K andis K.Z-ile üle raha summas 5000 krooni. Peale selle raha saamist kadus K.Z kuhugi ära. Tunnistaja V.P ülekuulamise protokoll (t.l. 14-16). V.P ütles, et 28.02.
2. a. G.K sõlmis 3 1-08-12114 K.Z-iga notariaalse lepingu selle kohta, et Viktor hakkab esindama G.K tsiviilkohtus. Kannatanu J.S ülekuulamise protokoll (t.l. 35-38), protokollist nähtub, et V K seaduslike huvide kaitsmiseks oli uurimise ajal sõlmitud advokaat K.Z-iga leping. K.Z selgitas, et lepib prokuröriga kokku lihtmenetluse kohaldamiseks. Raha summas 10000 krooni J.S andis K.Z-ile üle sulas 500 kroonistes kupüürides ning oma venna juuresolekul. K.Z tööd ei teinud. Tunnistaja V.V ülekuulamise protokoll (t.l. 81-84), protokollist nähtub, et V õe ja K.Z-i vahel toimus jutuajamine õemehe V K juriidilise abi ja advokaadi teenuse osutamise suhtes, ning õde leppis K.Z-iga kokku selles, et viimane hakkab kaitsma K huve. J.S andis K.Z-ile üle 10000 krooni. Vastastamisprotokoll K.Z-Z.U (t.l. 86-89), U teatas, et G.K on tekkinud oma endise naisega probleemid vara jagamises. U palus K.Z, et ta oleks kohtus G.K esindaja. G.K andis üle K.Z-ile raha summas 5000 krooni. Peale selle raha saamist kadus K.Z kuhugi ära. Vastastamisprotokoll V.K.Z-J.S (t.l. 92-95), J.S teatas, et V K seaduslike huvide kaitsmiseks oli uurimise ajal sõlmitud advokaat K.Z-iga leping. K.Z selgitas, et lepib prokuröriga kokku lihtmenetluse kohaldamiseks. Raha summas 10000 krooni J.S andis K.Z-ile üle sulas 500 kroonistes kupüürides ning oma venna juuresolekul. K.Z tööd ei teinud. Vastastamisprotokoll K.Z-i-V.V (t.l. 98-101), V.V teatas, et V õe ja K.Z-i vahel toimus jutuajamine õemehe V K juriidilise abi ja advokaadi teenuse osutamise suhtes, ning õde leppis K.Z-iga kokku selles, et viimane hakkab kaitsma K huve. J.S andis K.Z-ile üle 10000 krooni. Vastastamisprotokoll K.Z.K (t.l. 104-107), G.K teatas, et vastavalt kokkuleppele K.Z-iga, pidi tema koostama ja koguma kokku kõik dokumendid, mis olid vajalikud kohtule vara jagamise küsimuses. Andis K.Z-ile raha summas 5000 krooni. K.Z teatas, et tema koos hindajaga vaatasid korteri üle ja hindasid jagamisele mineva korteri. Hindaja näitas hindamisdokumente. Peale seda K.Z-iga ei kohtunud. Tunnistaja N.K ülekuulamise protokoll (t.l. 116-119), et 07.04.2003.a. teostas K XXX aadressil XXX asuva korteri hindamise. Korter hinnati ära seoses vara jagamisega kohtus. Hindamine toimus G.K palvel ning vahendajaks oli K.Z. Asitõendi vaatlusprotokoll (t.l. 112-113) - CD-plaat. Kahtlustatava K.Zi ülekuulamise protokollid (t.l. 19-21, 26-28, 49-53, 121-123), protokollidest nähtub, et V.K.Z sai 2003.a. G.K raha summas 5000 krooni, kuid hiljem lepingut /juriidilise abi osutamiseks tsiviilkohtus/ ei täitnud. Sellest rahast, mis G.K temale maksis, kulutas ta osa raha korteri hindajale maksmiseks. K.Z sai 2008.a. J.S raha summas 10000 kroon ja lepingut ei täitnud. Dokumentaalsed tõendid (t.l. 41, 43, 45)- volitus, allkiri, volikiri. Kohtuliku arutamise käigus jõudis kohus arvamusele, et kohtualune K.Z väljendas lühimenetluse kohaldamiseks loa andmisega oma vabatahtlikku nõusolekut. Uuritud tõendite alusel kohus jõudis arvamusele, et K.Z-i süü on tõendatud ja tema teod on KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud õigesti. Kannatanu G.K ütles, et vastavalt kokkuleppele K.Z-iga, pidi tema koostama ja koguma kokku kõik dokumendid, mis olid vajalikud kohtule vara jagamise küsimuses. Andis K.Z-ile raha summas 5000 krooni. K.Z teatas, et tema koos hindajaga vaatasid korteri üle ja hindasid jagamisele mineva korteri ära. Hindaja näitas hindamisdokumente. Peale seda K.Z-iga ei kohtunud. Kannatanu J.S ütles, et V K seaduslike huvide kaitsmiseks uurimise ajal oli sõlmitud advokaat K.Z-iga leping. K.Z selgitas, et lepib prokuröriga kokku lihtmenetluse 4 1-08-12114 kohaldamiseks. Raha summas 10000 krooni J.S andis K.Z-ile üle sulas 500 kroonistes kupüürides ning oma venna juuresolekul. K.Z tööd ei teinud. Kohtul puudub alus mitte usaldada G.K ja J.S ütlusi, kuna need on loogilised, järjepidevad, ning on tõendatud Z.U , V.P , V.V ja N.K ütlustega. K.Z tunnistas oma süüd, kuid sellest rahast, mis G.K temale maksis, kulutas ta osa raha korteri hindajale maksmiseks. Kannatanu G.K ülekuulamise protokollid (t.l. 5-7, 61-64), protokollidest nähtub, et K.Z teatas temale, et ta koos hindajaga vaatasid korteri üle ja hindasid jagamisele mineva korteri ära. Hindaja näitas G.K hindamisdokumente. Tunnistaja N.K ülekuulamise protokollist (t.l. 116-119) nähtub, et ta teostas 07.04.
3. a aadressil XXX asuva korteri hindamise. Korter hinnati ära seoses vara jagamisega kohtus. Hindamine toimus G.K palvel ning vahendajaks oli K.Z. K hagi ei saa kriminaalmenetluses läbi vaadata. Kuna hagi ei ole tõendatud summas 5000 krooni ehk 319 eurot 56 senti, jätab kohus kannatanu G K hagi K.Z-i vastu kuriteoga tekitatud kahju läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluses. Kohus rahuldab J.S poolt kohus esitatud hagi summas 10000 krooni ehk 639 eurot 12 senti, kuna hagi on tõendatud. Kannatanu esitas volituse, allkirja, volikirja. Karistust raskendavaid ning kergendavaid asjaolusid K.Z-i suhtes ei tuvastatud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, juhindudes KarS § 56, süüdistava süü astet, tema vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki. Peale selle võtab kohus arvesse süüdistatava iseloomu, nimelt seda, et K.Z on varem kohtu poolt karistatud. Ta ei ole pöördunud abi saamiseks Narva Haigla polikliiniku psühhiaatriakabinetti. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut kohus leiab, et K.Z-i suhtes ei ole otstarbekas kohaldada reaalset vangistust, vaid tuleb kohaldada KarS § 74 lg 6 sätet. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS §§ 233, 238, 311, 313,
4. Galina Jasnjuk Kohtunik 5