Obsah (6)

§ 199§ 238§ 69§ 75§ 218§ 57

1-16-8204 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. veebruar 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-8204 Kohtukoosseis Eesistuja Andres Parmas, lii

§ 199

lg 2 p 9 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav K.B (isikukood XXX, XXX emakeel: vene keel, haridus: XXX , XXX, elukoht: XXX, kehtivaid kriminaalkaristusi 5 ja väärteokaristusi 11, alates

1. maist 2016 ja
2. juunist 2016 kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld Süüdistatav
3. novembri
4. a otsus Prokurör Põhja ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katrin Kabel Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil Kannatanu HK RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
5. novembri
6. a otsus muutmata ja süüdistatava K.B apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1 1-16-8204
7. K.B-le esitati süüdistus

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

K.B karistati Harju Maakohtu

1. augusti
2. a otsusega

§ 199lg 2 p 9 järgi vangistusega 11 kuud ja 27 päeva, mille kandmiselt ta vabanes 29.

jaanuaril

2. juunil 2016 ajavahemikus 16.30–17.30 Tallinnas aadressil XXX asuvas korteris võttis K.B ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja, s.o kannatanule HK-le kuuluva tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab A maksumusega 243 eurot.
3. Harju Maakohtu
4. novembri
5. a otsusega tunnistati K.B

§ 199

lg 2 p 9 järgi süüdi ja teda karistati ühe aasta kuue kuu pikkuse vangistusega.

§ 238

lg 2 alusel vähendati isikule mõistetavat karistust kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi üks aasta vangistust.

§ 69

alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, s.o 360 tundi üldkasulikku tööd, mille tegemise tähtajaks määrati üks aasta ja kuus kuud. Samuti kohustati süüdistatavat järgima üldkasuliku töö tegemise ajal

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 21 alusel keelati süüdistataval omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ilma arsti ettekirjutuseta.

§ 75lg 2 p 8 alusel kohustati K.B osalema sotsiaalprogrammis.

Maakohus rahuldas kannatanu HK tsiviilhagi ja mõistis K.B-lt tema kasuks välja 243 eurot. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel mõisteti K.B-lt menetluskuludena välja määratud kaitsja tasu summas 120 eurot ja sundraha summas 645 eurot, s.o kokku 765 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et menetluskulud tasutakse ositi kaheteistkümne kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt 63 eurot 75 senti.

1. Maakohus leidis, et K.B süü talle etteheidetud kuriteo toimepanemises on tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. 3.
2. Teo toimepanemist tõendavad kannatanu HK ütlused, mille kohaselt võttis K.B tahvelarvuti kannatanu korterist ilma tema loata. Järgmisel päeval arvuti kadumist avastades käis kannatanu läbi lähiümbruse pandimajad ja nägi XXX tänava pandimajas ka K.B koos ühe mehega. Seejärel lahkusid K.B ja kannatanu koos pandimajast ning sõitsid Vasara tänaval asuva kaupluse juurde, kus süüdistatav väljus autost ja lubas, et toob kohe tahvelarvuti kannatanule, kuid ei teinud seda. Teo toimepanemist kinnitavad XXX tänava pandimaja töötaja AT ütlused, mille kohaselt
3. juunil 2016 tuli pandimajja pikaaegne klient VP, kes soovis pantida musta värvi ilma laadijata tahvelarvutit. Temaga koos oli noor naine. VP selgitas, et arvuti andis talle naine, kellel endal ei ole dokumenti kaasas, mistõttu soovib VP seda enda nimel pantida. Arvuti kontrollimise ajal tuli pandimajja meesterahvas, kes pöördus tütarlapse poole vene keeles küsimusega, kus on temale kuuluv arvuti. Seepeale lahkusid ruumi tulnud meesterahvas ja VP-ga kaasas olnud tütarlaps pandimajast. Tunnistaja tagastas arvuti VP-le, kes lahkus koos arvutiga ruumist ja väljus pandimajast. Umbes poole tunni pärast tuli tütarlaps üksinda tagasi ja küsis, kas VP pantis arvuti ära. VP andis tunnistajana ütlusi selle kohta, et K.B tegi talle ettepaneku pantida musta värvi tahvelarvuti ja kinnitas, et sellest ei tule probleeme. Süüdistatav ise ei saanud tahvelarvutit pantida, sest tal ei olnud väidetavalt isikut tõendavat dokumenti. Tunnistaja oli nõus süüdistatavat aitama ja nad läksid koos pandimajja. Pandimajas asus töötaja juba pantimiseks vajalikke andmeid üles kirjutama, kui ruumi sisenes meesterahvas, kes vene keeles aktsendiga 2 1-16-8204 küsis K.B-lt, kus on tema arvuti. Seda kuulis ka pandimaja töötaja. Mees võttis K.B käest kinni ja tiris ta ruumist välja tänavale. Pärast seda andis töötaja tahvelarvuti tunnistajale tagasi, keeldudes selle vastuvõtmisest. Tunnistaja läks pandimaja koridori, kus jättis arvuti aknalauale ja lahkus pandimajast. K.B helistas tunnistajale samal päeval ja küsis arvuti kohta ning tunnistaja ütles talle, et jättis arvuti pandimajja ning ärgu rohkem helistagu. Kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas K.B , et võttis HK arvuti ja läks koos VP-ga (hüüdnimega P) pandimajja. Pandimajas kohtusid juhuslikult HK-ga hetkel, mil tahvelarvuti oli juba pandimaja töötaja käes kontrollimisel. HK küsis K.B-lt, kus on tema tahvelarvuti ja seda kuulis pealt ka pandimaja töötaja. K.B selgitas, et nad lahkusid kannatanuga koos pandimajast, läksid HK autosse ja rääkisid. K.B lubas arvutit tagastada ja nad läksid lahku. Tahvelarvuti jäi pandimajja ja see anti VP kätte. Pandimajja tagasi minnes ei olnud seal enam ei VP ega arvutit. Süüdistatav saatis VP -le sõnumi, et ta arvuti tagasi tooks, aga tunnistaja ei ole sõnumile vastanud ega arvutit tagasi toonud. 3.
4. Seega kinnitavad nii kannatanu kui ka K.B ütlused, et süüdistatav võttis HK-le kuuluva tahvelarvuti ehk võõra vallasasja ära omaniku loata, murdes sellega kannatanu valduse ja kehtestades enda valduse, millega on täidetud varguse objektiivne koosseis. Tahvelarvuti võttis K.B kannatanult ära
5. juunil 2016, püüdes seda pantida järgmisel päeval ehk
6. juunil
7. Kuigi pandimaja töötaja ütluste kohaselt toimus sündmus
8. juunil, kinnitavad hilisemat kuupäeva süüdistatava ja kannatanu ütlused. Seejuures kinnitab tahvelarvuti kuulumist HK-le arve nr 150251283, mille kohaselt HK ostis
9. detsembril 2015 tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab A 16GB Black (must) 243 euro eest. Juba esimesel ülekuulamisel andis kannatanu ütlusi temalt äravõetud tahvelarvuti täpse tootja, mudeli ja tunnuskoodi numbri, mis kattuvad täielikult arvel märgitud andmetega. 3.
10. Samuti on täidetud süstemaatilisuse tunnus

§ 199lg 2 p 9 mõttes.

Harju Maakohtu

1. augusti
2. a otsusest nähtub, et K.B tunnistati süüdi

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Praeguses asjas on tuvastatud, et süüdistatav pani 1. juunil 2016 toime uue varguse. Samuti saab järeldada, et varastamine on kujunenud K.B elustiiliks. K.B on viis kehtivat kriminaalkaristust ja viimasel kolmel korral karistati isikut just süstemaatilise varguse toimepanemise eest

§ 199lg 2 p 9 järgi.

Varasemalt mõistetud reaalne vangistus ei ole mõjutanud K.B loobuma varguste toimepanemisest. Süüdistataval ei olnud talle praeguses asjas etteheidetava teo toimepanemise ajal töö- ega elukohta ja varastatud tahvelarvutit soovis K.B pantida. Seega on alust arvata, et süüdistatav soovis varguse kaudu hankida endale elatist. 3.4. K.B pani varguse toime kavatsetult. Tema ütluste kohaselt pani ta tahvelarvuti spordikotti enda asjade juurde ilma, et seda oleks näinud kannatanu, kes avastas tahvelarvuti kadumise alles hiljem. Kuigi süüdistatav on ka varem seda arvutit kasutanud, siis sel korral ta kasutamiseks ega arvuti kaasa võtmiseks selle omanikult luba ei küsinud. Omaniku asjast ilmajätmise eesmärki väljendab selgelt asjaolu, et K.B läks võõrast tahvelarvutit pantima, kasutades selleks ka kolmanda isiku abi. Pantimist takistas kannatanu tegevus. 4.

§ 199

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik isikut karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. 3 1-16-8204 4.

1. Rahaline karistus on praegusel juhul välistatud eripreventiivsetel kaalutlustel. K.B on viiel korral karistatud kuriteo toimepanemise eest vangistusega, sealhulgas kolmel korral süstemaatilise varguse toimepanemise eest. Rahalise karistuse kohaldamine ei ole õigustatud olukorras, kus isikut on süstemaatiliselt toimepandud varguse eest varasemalt karistatud reaalselt kandmisele kuuluva vangistusega. Samuti ei oleks süüdistatav võimeline tasuma rahalist karistust, võttes arvesse, et ta ei tööta ja tal puuduvad ka muud sissetulekud. Karistusregistri andmete kohaselt on K.B kümme kehtivat väärteokaristust, mille eest määratud rahatrahvid on tasumata. 4.
2. Vangistuse mõistmisel arvestab kohus K.B süü suurust, mida mõjutab esmalt varastatu väärtus. Tahvelarvuti väärtuseks on 243 eurot. Sellises summas on kannatanu esitanud ka tsiviilhagi süüdistatava vastu.

§ 218

lg 4 ja § 44 lg 2 kohaselt on väheväärtuslik asi, mille väärtus ei ületa 200 eurot. Seega oli K.B tegevus suunatud asja vastu, mis ületab mõnevõrra seaduses sätestatud väheväärtusliku asja piiri. Seega varastatu väärtusest lähtuvalt on K.B süü väike. Samas pani isik teo toime süstemaatiliselt ja kavatsetusega, mis on tahtluse liikidest raskeim vorm. Karistust kergendava asjaoluna on käsitatav puhtsüdamlik kahetsus

§ 57lg 1 p 3 alt 2 mõttes.

Karistust raskendavaid asjaolusid K.B teos ei esine. Karistuse mõistmise lähtepunktiks tuleb võtta sanktsiooni keskmine määr, milleks on kaks aastat ja kuus kuud vangistust. Lisaks eeltoodule tuleb arvestada eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Harju Maakohtu 4. augusti 2015. a otsusega karistati K.B süstemaatilise varguse toimepanemise eest ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega, mida vähendati

§ 238lg 2 alusel ühe aastani.

Kohtupraktikas on omaks võetud seisukoht, mille kohaselt olukorras, kus isik hoolimata varasematest karistustest jätkab uute samalaadsete kuritegude toimepanemist, on tema eripreventiivne mõjutamine võimalik vaid siis, kui järgmisel korral karistatakse isikut vähemalt sama raske või rangema karistusega. Arvestades üldpreventiivseid kaalutlusi ja isiku süü suurust tuleb K.B seega karistada ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatakse mõistetavat karistust kolmandiku võrra, s.o lõplikuks karistuseks jääb ühe aasta pikkune vangistus. 4.3. Süüdistatav andis nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks. Võttes arvesse, et K.B-le ei ole varem antud võimalust üldkasuliku töö tegemiseks ja mõistetav karistus võimaldab vangistuse asendamist, leidis kohus, et üldkasuliku töö kohaldamine on põhjendatud. K.B tunnistas, et tal on sõltuvus narkootilistest ainetest, kuid talle võimaldatakse metadoonravi ja psühholoogilist nõustamist, mis aitab tal sõltuvusest vabaneda. Eeltoodud põhjustel asendati vangistus üldkasuliku tööga 360 tunni ulatuses, mida tuleb teha ühe aasta ja kuue kuu jooksul.

§ 69

lg 4 kohaselt peab süüdlane üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule. K.B ei tohi

§ 75

lg 2 p 21 alusel omada ega tarvitada narkootilisi ega psühhotroopseid aineid, ja peab

§ 75lg 2 p 8 alusel osalema sotsiaalprogrammis.

1. HK esitas K.B vastu tsiviilhagi summas 243 eurot. Kohtu hinnangul on hagi rahuldamine põhjendatud VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1050 lg 1 alusel täies ulatuses. Süüdistatav tekitas oma tegevusega, s.o asja äravõtmisega, kannatanule kahju. HK jäi oma arvutist ilma. Kannatanu peab endise olukorra taastamiseks ostma endale uue tahvelarvuti. 4 1-16-8204 Tahvelarvuti väärtus ei ole oluliselt vähenenud võrreldes selle soetamise ajaga. Süüdistatav ega tema kaitsja ei vaielnud vastu tekkinud kahju suurusele. APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
2. Süüdistatav K.B esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Süüdistatav taotleb üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamist kuue kuu võrra, s.o kahe aastani, tema tervisega seotud asjaolude tõttu. K.B selgitab, et puusaliigese probleemidest tulenevalt võib ta selle või järgmise aasta jooksul vajada kirurgilist operatsiooni, millega kaasneb ka pikk taastumisaeg. Süüdistatav palub pikendada üldkasuliku töö tegemiseks ette nähtud tähtaega tervislikel põhjustel. Kuna talle on plaanis ravi raames teha operatsioon, millest taastumine võib võtta aega mitu kuud, siis palubki ta üldkasuliku töö tegemise tähtaega pikendada ühele aastale. Kannatanu tsiviilhagiga ei ole süüdistatav nõus, märkides, et ta sai kuriteo eest juba niigi karistada ning kohus on hagi rahuldades ja kahjuhüvitist välja mõistes karistanud teda topelt ehk ebaõiglaselt. Seetõttu palub ta vabastada end kahju hüvitamise kohustusest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
3. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks ja apellatsiooni rahuldamiseks alust ei ole.
4. Apellatsioonis ei vaidlustata teo toimepanemise tõendatust ega mõistetud karistuse pikkust. Maakohus on käsitlenud K.B teo vastavust

§ 199lg 2 p 9 tunnustele.

Kriminaalasjas on tuvastatud, et süüdistatavat karistati Harju Maakohtu 4. augusti 2015. a otsusega

§ 199lg 2 p 9 järgi, s.o süstemaatiliselt varguste toimepanemise eest.

Kohtuotsusest nähtub, et süüdistatav varastas neljal korral sularaha ja tehnikat (mobiiltelefon ning sülearvuti) tuttava meesterahva ja oma isa käest. Seejärel viibis süüdistatav vanglas. Mõne kuu möödudes pärast vanglast vabanemist pani K.B jällegi toime varguse, võttes ära tuttavale HK-le kuuluva tahvelarvuti ja soovides seejärel oma tuttava abil varastatud asja pantida. Apellatsioonikohtu hinnangul on põhjendatud järeldus, et isiku jaoks on varguste toimepanemine muutunud enda ülalpidamise vahendiks. Kuigi kolleegiumi hinnangul ületab K.B-le mõistetud vangistuse pikkus kohtupraktikas sarnase teo eest tavapäraselt mõistetavat karistust, ei anna see siiski alust väljuda apellatsiooni piiridest. 9. Süüdistatav taotleb talle üldkasuliku töö tegemiseks määratud tähtaja, milleks on üks aasta ja kuus kuud, pikendamist kahe aastani. K.B põhjendab seda oma tervisliku seisundiga, s.o võimaliku kirurgilise operatsiooniga, millega kaasneb pikk taastumisperiood. Ringkonnakohus selgitab, et praegusel ajal ei anna selline oletuslik võimalus alust üldkasuliku töö tegemiseks määratud tähtaja pikendamiseks. Vastava vajaduse tekkimisel võib isik taotleda üldkasuliku töö tegemise tähtaja peatamist, teatades sellest kriminaalhooldajale. Kriminaalhooldusseaduse § 31 lg 5 kohaselt kriminaalhooldusaluse kohta, kellele on mõistetud või määratud üldkasulik töö, esitatakse kohtule või prokuratuurile erakorraline ettekanne tähtaja kulgemise peatamiseks kriminaalhooldusaluse haiguse tõttu. Samuti võib 5 1-16-8204 süüdimõistetu pöörduda tähtaja kulgemise peatamiseks vahetult täitmiskohtuniku poole.

§ 69

lg 3 teine lause näeb ette, et üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemist on võimalik peatada muu hulgas isiku haiguse tõttu. Tähtaja kulgemise peatamisel ja uue tähtaja määramisel tuleb kohtul arvestada üldkasuliku töö üldist tähtaega.

1. Seoses süüdistatava taotlusega vabastada teda tsiviilhagi tasumise kohustusest, märgib ringkonnakohus, et seadus ei võimalda sellise lahendi tegemist ehk tegemist on seadusvastase taotlusega. Kannatanule kahju hüvitamise kohustus ei ole rahaline karistus kui karistuslik meede, vaid tsiviilõiguslik järelm, mis kaasneb kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi rahuldamisega. Seega jääb süüdistatava apellatsioon ka selles osas rahuldamata.
2. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
3. novembri
4. a otsuse muutmata ja süüdistatava apellatsiooni rahuldamata. 6