4-20-2232/8

4-20-2232 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2020,Tallinn Väärteoasja number 4-20-2232 (2316,20,002120) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu A.R, ik: XXX, töökoht: xxxOÜ, elukoht: xxx Inna Toater, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON 1
2. A.R süüdi tunnistada NPALS § 15 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks arest 10 (kümme) päeva.
3. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata aresti kandmine ositi ning järjest kantava aresti kestus peab olema vähemalt 2 (kaks) päeva.
4. Mõistetud ja ositi kandmisele kuuluv arest 10 päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 26.07.
5. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning kogu ära kandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 21.05.
6. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. 1 Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 12.04.2020 koostatud väärteoprotokollist nr AB1502238 nähtuvalt peeti 12.04.2020 kell 09:11 Kari 3, Tallinn Harjumaa kinni A.R , kes oli eelnevalt tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid metüleendioksümetamfetamiin, kokaiin, metamfetamiin, tetrahüdrokannabinool, amfetamiin ilma arsti ettekirjutuseta, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on rikkunud NPALS § 3 lg 1 keeldu ja toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav, tunnistab end süüdi. Oma teada tarvitas amfetamiini ja kanepit. On varem karistatud samalaadse väärteo eest väärteokorras, samuti on karistatud joobes juhtimise eest. Rohkem ei ole tarvitanud. Kui karistatakse arestiga, siis taotleb karistuse kandmise määramist ositi. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalune isik on varem karistatud, jätkab süütegude toimepanemist. Seetõttu tuleks karistada arestiga 10 päeva. Ei ole vastu kui kohus määrab karistuse kandmise ositi. Kohus, kuulanud menetlusaluse isiku selgitusi, kontrollinud indikaatorvahendi kasutamise protokolli, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Kasutatud indikaatorvahendiga DrugControl Urine Cup Secure 1 saadi positiivne näit metüleendioksümetamfetamiinile, kokaiinile, metamfetamiinile, tetrahüdrokannabinoolile ja amfetamiinile. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt on menetlusaluse isiku seisund tuvastatud Korrakaitseseaduse § 41 lg 1, 5, 6, 7 sätestatud korras. Menetlusalune isik on ka ise tunnistanud narkootilise aine tarvitamist. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kantud andmed ja selle pöördel kirjeldatud joobeseisundile viitavad tunnused viitavad üheselt sellele, et menetlusalune isik on tarvitanud indikaatorvahendi protokollis märgitud narkootilist või psühhotroopset ainet. Metüleendioksümetamfetamiin, metamfetamiin, tetrahüdrokannabinool ja amfetamiin kuuluvad NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja ja kokaiin II nimekirja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust eelmärgitud ainete, s.o metüleendioksümetamfetamiini, metamfetamiini, tetrahüdrokannabinooli, amfetamiini ja kokaiini kasutamiseks. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, s.h tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootiliste ainete, s.o metüleendioksümetamfetamiini, metamfetamiini, tetrahüdrokannabinooli, amfetamiini ja kokaiini tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku süüd tunnistavaid ütlusi, samuti menetlusaluse isiku karistusandmeid, millede kohaselt on menetlusalust isikut samalaadse väärteo toimepanemise eest
7. aasta jooksul juba ühel korral karistatud, samuti on teda karistatud KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, kuivõrd juhtis sõidukit narkojoobe seisundis, leiab kohus, et süütegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et A.R oli tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid arsti ettekirjutuseta ja selliste ainete käitlemine, s.h tarvitamine 2 on NPALS § 3 lg 1 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, seega pani toime NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo. Karistuse mõistmine NPALS § 151 lg 1 kohaselt karistatakse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Kuivõrd NPALS § 151 lg 1 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust, s.o rahatrahvi. Isiku ankeetandmete kohaselt ta töötab ning seega peaks isikul olema igakuine sissetulek. Samas nähtub karistusregistri andmetest, et menetlusalust isikut on juba eelnevalt samalaadse väärteo eest rahatrahviga karistatud ning kuu enne käesolevas väärteoasjas menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist karistatud ka KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest. Väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahvi on isik tasunud ning kuritegude kogumi eest mõistetud vangistus on jäetud tingimisi kohaldamata ja menetlusalune isik on allutatud käitumiskontrollile. Sellest järeldab kohus, et eelnevad karistused ei ole soovitud mõju avaldanud ja isik jätkab endiselt keelatud ainete tarvitamist. Seega on rahatrahv kui tulemuseta jäänud karistusliik ennast ammendanud ja isiku suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises ning isikut ei ole varasemalt arestiga karistatud, siis leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib aresti määrata alla sanktsiooni keskmise määra. Selline karistus on kohtu arvates proportsionaalne nii isiku süüga kui ka süüdlase isikuga ning arvestab võimalusega, et keskmise määra lähedases määras karistus sunnib isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuivõrd menetlusalune isik töötab ja taotles karistuse kandmise määramist ositi, leiab kohus, et esitatud taotluse võib rahuldada, võimaldamaks menetlusalusel isikul karistust kanda tööst vabal ajal. Sellisel juhul ei põhjusta karistuse kandmine menetlusalusel isikul töö kaotust ja võimaldab saada elatusvahendeid. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3