MS § 145, § 427 kohus määras: Jätta kriminaalhooldusametniku taotlus M.M pööramiseks rahuldamata. suhtes karistuse täitmisele Pikendada M.M ´le Pärnu Maakohtu 29.11.2016.a otsusega kohaldatud katseaega 4 (nelja) kuu võrra. Määrata M.M´le lisakohustus pöörduda psühhiaatri vastuvõtule. Määrus saata süüdimõistetule ning kriminaalhooldusametnikule. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama. 1 1-16-9358 Asjaolud ja menetluse käik 29.11.2016.a Pärnu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-16-9358 tunnistati kokkuleppemenetluse korras süüdi M.M
lg 1 p 1 järgi ning mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui M.M ei pane 12 kuuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
24.07.2017.a esitas kriminaalhooldusametnik Pärnu Maakohtule erakorralise ettekande M.M suhtes, milles teavitas kohut sellest, et kriminaalhooldusalune M.M ei täida
Erakorralisest ettekandest nähtuvalt käis M.M viimati kriminaalhooldusametniku vastuvõtul 12.04.
lg 1 kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas 2) ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukoha vahetamiseks. 21.08.2017.a kohtuistungile süüdlane ei ilmunud ning kohtule teatati, et M.M on haige. Kohus lükkas asjas arutamise edasi. Arstitõendit süüdlane ei esitanud. 25.08.2017.a kohtuistungile süüdlane ei ilmunud. Kriminaalhooldusametnikule helistas üks naisterahvas Paidesse lauatelefonile ja teatas, et M.M on halb olla ja ta ei tule täna kohtusse. Arstitõendit süüdlane ei esitanud. Kohus lükkas asja arutamise edasi ning määras kohaldada M.M suhtes sundtoomist 29.08.2017.a kohtuistungile. Menetlusosaliste seisukohad 29.08.2017.a kohtuistungil M.M kinnitas, et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes väljatoodu on õige. Ta tunnistas, et on kohustusi rikkunud, kuid palus karistust mitte täitmisele pöörata. M.M oli nõus jätkama kriminaalhooldust ja minema psühhiaatri vastuvõtule. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralise ettekande juurde, kuid tegi ettepanku pikendada katseaega 4 kuu võrra, kuna 4 kuud ei ole kriminaalhooldusalune kontrollnõudeid täitnud. Samuti pidas vajalikuks määrata kohustuseks asuda ravile. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega, leidis, et kriminaalhooldusametnik erakorraline ettekanne karistuse täitmisele pööramiseks tuleb jätta rahuldamata, kuid süüdimõistetule tuleb panna täiendav kohustus ja pikendada katseaega.
lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KrMS § 409 kinnitab, et jõustunud kohtuotsust ja –määrust on kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et M.M ei täitnud kohtuotsusega temale pandud kontrollnõudeid – ei elanud kohtu määratud alalises elukohas ei ilmuma kriminaalhooldusametnik määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ei küsinud kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks ja elukoha 3 1-16-9358 vahetamiseks, on põhjendatud kriminaalhooldusametniku poolt käesoleva ettekande esitamine. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et M.M on rikkunud kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. M.M ei ilmunud mitmeid kordi kriminaalhooldusametniku juurde vastuvõtule. Viimati käis M.M kriminaalhooldusametniku vastuvõtul 12.04.2017. Seega ei ole M.M täitnud registreerimiskohustust 4 kuu vältel. Lisaks ei olnud M.M kriminaalhooldusametnik kättesaadav ega ei elanud kindlaks määratud elukohas, ei taotlenud luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks ning ei taotlenud luba elukoha vahetamiseks. Kirjalikke seletusi ei ole kriminaalhooldusametnik saanud võtta, kuna M.M ei ilmu kriminaalhooldusesse registreerimisele. Kohus ei tuvastanud ühtegi mõjuvat põhjust, miks M.M poleks saanud järgida talle kohtuotsusega pandud kontrollnõudeid. Seega hoidub ta tahtlikult kõrvale talle pandud kohustuste täitmisest ning suhtunud oma karistuse kandmisse ükskõikselt. Erakorralisest ettekandest nähtub, et M.M on probleeme vaimse tervisega, isik on närviline ja kergesti ärrituv, võib muutuda vägivaldseks ning isik on lubanud pöörduda psühhiaatri poole abi saamiseks. Kohtuistungil M.M kinnitas, et ta vajab psühhiaatri abi, kuid ei ole siiani psühhiaatri vastuvõtule käinud ning nõus, et temale määratakse kohustus pöörduda psühhiaatri vastuvõtule.
lg 2 kohaselt on reaalse vangistuse kui kõige raskema karistuse kohaldamine võimalik alles siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergemat vahenditega. Seega on mõistetud vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud alles siis, kui puuduvad muud vahendid ja võimalused karistuse eesmärkide saavutamiseks. Kohus leiab, et nimetatud rikkumisele taotletav sanktsioon – pöörata ärakandmata karistus täitmisele, ei ole käesoleval juhul proportsionaalne ega otstarbekas, vaid piisab katseaja pikendamisest ja lisakohustuse määramisest. Kohus asub seisukohale, et lisakohustuse määramine psühhiaatri poole pöördumiseks ja katseaja pikendamine tuleb isikule kasuks ja on abiks tema suunamisel õiguskuulekale teele. Eeltoodust lähtudes kohus leiab, et M.M ´le Pärnu Maakohtu 29.11.2016.a otsusega kohaldatud katseaega tuleb pikendada 4 kuu võrra ning samuti tuleb määrata lisakohustus pöörduda psühhiaatri vastuvõtule. Anu Tammeniit Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.