Obsah (4)

§ 121§ 68§ 69§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. märts 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-2157 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaid

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 8.

jaanuarist kuni 10. jaanuarini 2015, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ning mõisteti J.M-ile lõplikult ärakandmisele 5 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati J.M-ile mõistetud vangistus 177 tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 10 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustati J.M-i üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid vastavalt

§ 75

lg-s 1 sätestatule, nimelt: elama aadressil XXX ; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p-de 2 ja 21 järgi kohustati J.M-i mitte tarvitama alkoholi ja mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohtuotsus jõustus

1. oktoobril
4. veebruaril 2016 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja J.M-i suhtes koostatud erakorraline ettekanne ettepanekuga pöörata talle mõistetud karistus

§ 69lg 6 alusel täitmisele.

Ettekande kohaselt rikkus J.M kohtu määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ja hoidus kõrvale üldkasuliku töö täitmisest. Karistusregistri andmetel on J.M-i PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullitalituse

1. oktoobri
2. a otsusega karistatud NPALS § 151 alusel. Samuti hoidub J.M üldkasuliku töö tegemisest kõrvale.
3. jaanuari
4. a seisuga oli J.M sooritanud kaks üldkasuliku töö tundi, tegemata tundide arv oli
5. Samuti ei ilmunud J.M
6. ja
7. novembril 2015,
8. detsembril 2015 ning
9. ja
10. jaanuaril 2016 registreerimistele.
11. Viru Maakohtu
12. veebruari
13. a määrusega kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne rahuldati ja J.M-ile Viru Maakohtu
14. aprilli
15. a otsusega mõistetud karistus pöörati täitmisele. 3.1 Kohus tuvastas, et J.M rikkus ilma mõjuva põhjuseta kohtu määratud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Ta ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta
16. ja
17. novembril 2015,
18. detsembril 2015 ning
19. ja
20. jaanuaril
21. Sellega rikkus J.M

§ 75lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust.

J.M rikkus ka kohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Karistusregistri andmetel on J.M-i PPA Ida prefektuuri

1. novembri
2. a otsusega väärteoasjas nr 233015006331 karistatud NPALS § 151 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o summas 200 eurot. Otsus jõustus
3. novembril
4. Seega rikkus ta

§ 75lg 2 p-s 21 toodud keeldu.

Samuti on J.M hoidunud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Ta on talle täitmiseks määratud 177 tunnist üldkasulikust tööst sooritanud erakorralise ettekande koostamise ajaks kaks tundi üldkasulikku tööd. Tegemata on 175 tundi üldkasulikku tööd. Seega on olemas alused karistuse täitmisele pööramiseks. 3.2 Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja J.M-i selgitusi, on kohus veendunud, et J.M hoidub tahtlikult ilma mõjuva põhjuseta käitumiskontrollist ja üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. Kriminaalhoolduse edasine teostamine J.M-i suhtes ei ole otstarbekas. Seega tuleb J.M-ile Viru Maakohtu

1. aprilli
2. a otsusega mõistetud karistus, s.o 5 kuud ja 27 päeva vangistust, pöörata täitmisele. Kuna J.M on jäänud täitmata 175 tundi üldkasulikku ning üks tund võrdub ühe päeva vangistusega, kuulub ärakandmisele 175 päeva ehk 5 viis kuud ja 25 päeva vangistust.
3. J.M esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist. J.M selgitab, et ei käinud kriminaalhooldaja juures ega üldkasulikku tööd tegemas, sest
4. jaanuaril 2016 ilmnesid tal terviseprobleemid. J.M on 60% töövõimetu. Tal on diagnoositud HIV ja C-hepatiit, mida võib tõendada pensioniamet. Alates
5. jaanuarist kuni
6. veebruarini 2016 ei ole ta arsti poole pöördunud, mistõttu ei saa ise tõendit esitada. J.M palub kohtul ülaltoodut arvestada ja suhtuda tema olukorda mõistvalt. Ta kinnitab, et teeb kõik endast oleneva, et selline asi enam ei korduks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning J.M-i määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. 6.

§ 69

lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, 2 pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. 7. Maakohus tuvastas, et J.M on talle määratud 177 tunnist üldkasulikust tööst sooritanud kaks tundi. Samuti on kriminaalhooldusalune korduvalt rikkunud registreerimiskohustust, jättes kokkulepitud aegadel kriminaalhooldusosakonda ilmumata, ning tarvitanud narkootilist ainet, eirates talle

§ 75lg 2 p 21 alusel kohaldatud keeldu.

Kohtuistungil tunnistas J.M erakorralises ettekandes kajastatud asjaolude tõelevastavust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, mille kohaselt mõjuvaid põhjuseid, mis üldkasuliku töö tegemata jätmist ja kontrollnõuete eiramist õigustaksid, ei esine. Määruskaebuses on J.M tuginenud sellele, et alates

1. jaanuarist 2016 tekkisid tal probleemid tervisega. See asjaolu ei selgita, miks jättis J.M
2. aasta novembris ja detsembris kolmel korral kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumata. Samuti ei ole J.M esitanud kriminaalhooldajale arstitõendeid, mis kinnitaksid tema väiteid, et ta ei olnud tervislikel põhjustel võimeline üldkasuliku töö tegemise ajakavast kinni pidama. Kui üldkasuliku töö tegemata jätmisele ja registreerimiskohutuse rikkumisele on J.M püüdnud vabandusi leida, siis millegagi ei ole õigustatav asjaolu, et 1 J.M-i on katseaja kestel karistatud NPALS § 15 alusel narkootilise aine tarvitamise eest. Kõike eeltoodut arvestades leiab kriminaalkolleegium, et J.M on suhtunud talle Viru Maakohtu
3. aprilli
4. a otsusega mõistetud karistuse kandmisesse ükskõikselt, jättes täitmata otsusest tulenevad kohustused. Seejuures ei ole isikule mõju avaldanud kriminaalhooldaja tehtud kirjalikud hoiatused.
5. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 3 Tiit Lõhmus