← Eesti

1-22-359/3

Obsah (7)§ 48911§ 50874§ 50872§ 50870§ 50871§ 48912§ 48913

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.veebruar 2022, Rakvere kohtumaja, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-22-359 Kohtunik Heli Väinaste Kriminaalasi Soome Vabariigi He

§ 48911

lg 1 p 1, § 50872 alusel tunnistada lubatavaks Roman Kušniri suhtes Soome Vabariigi Helsingi esimese astme kohtu poolt 09.10.2019 tehtud otsuse nr 2019/143708 täitmine Eesti Vabariigis. 2.

§ 50874

alusel pööratakse Roman Kušnirile mõistetud rahaline karistus summas 800 (kaheksasada) eurot Eesti Vabariigi tuludesse.

  1. Rahaline karistus tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele Swedbank – EE932200221023778606, SEB Pank – EE891010220034796011 või Luminor Bank – EE
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus: „1-22-359, Roman Kušnir, rahaline karistus“. Kui rahaline nõue ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus edastada Roman Kušnirile ja Maksu- ja Tolliametile. Jõustunud määrus edastada jõustumistempli ja kohtu pitsatiga kinnitatult Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumile. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul Viru Maakohtule, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 19.01.2022 saabus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale Justiitsministeeriumi kaudu

§ 50872

lg 1 p 1 kohaselt menetlemiseks Soome Vabariigi Õigusregistrikeskuse taotlus Roman Kušnirile Soome Vabariigi Helsingi esimese astme kohtu 09.10.2019 otsusega nr 2019/143708 mõistetud rahalise karistuse tunnustamiseks ja täitmiseks Eesti Vabariigis. Rahvastikuregistri kohaselt on Roman Kušniri elukohaks xxxx, seega on Viru Maakohtu Rakvere kohtumajal käesoleval juhul

§ 50872

lg 1 p-st 1 tulenevalt pädevus otsustada isiku suhtes tehtud otsuse tunnustamise ja täitmise üle. Euroopa Liidu nõukogu raamotsuse 2005/214/JSK, rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta, artikli 4 alusel väljaantavast tunnistusest nähtub, et Roman Kušniri karistati Soome Vabariigi Helsingi esimese astme kohtu 09.10.2019 otsusega Karistusseadustiku peatükk 28 § 1

(1)järgi varguse eest, sest tema 24.08.2019 Helsingis Soomes varastas kauplusest 517,60 euro väärtuses tooteid. Varastatud esemed saadi tagasi müügikõlbulikus olukorras. Tunnistusest nähtub, et Roman Kušnirile määrati otsusega karistuseks rahaline karistus summas 800 eurot. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega tuvastas, et süütegu, mille eest Roman Kušniri karistati ning mille eest mõistetud karistuse tunnustamist taotletakse, sisaldub

§ 50870toodud süütegude loetelus (p 7 – vargus).

Kohus ei tuvastanud

§ 50871toodud kohtuotsuse tunnustamist piiravaid ja välistavaid asjaolusid.

Soome Vabariigi Õigusregistrikeskus kinnitab, et tegemist on lõpliku otsusega ning tunnistuse väljastavale asutusele teadaolevalt ei ole täidesaatvas riigis sama isiku suhtes samade tegude eest otsust väljastatud, ja et sellist otsust, mis on väljastatud mis tahes muus riigis kui otsuse teinud riigis või täidesaatvas riigis, ei ole täidetud. Kinnitatakse, et asjaomasele isikule esitati 25.08.2019 isiklikult kohtukutse ning seega teavitati teda sellest, millal ja kus toimub kava kohaselt kohtulik arutelu, mille tulemusel asjaomane otsus tehti, ja teda teavitati sellest, et otsuse võib teha ka siis, kui isik ei ilmu kohtulikule arutelule. Isik ei ilmunud isiklikult kohtulikule arutelule, mille tulemusel otsus tehti. Lähtudes

§ 48911

lg 1 p 1, § 50872 asub kohus seisukohale, et Soome Vabariigi Helsingi esimese astme kohtu 09.10.2019 otsuse nr 2019/143708 täitmine tuleb tunnistada lubatavaks.

§ 48912

lg 1 sätestab, et kui kohus tunnistab välisriigi kohtuotsuse täitmise lubatavaks, määrab ta kindlaks Eestis täidetava karistuse. Liikmesriigis mõistetud karistust võrreldakse Eesti karistusseadustikus sama teo eest ettenähtud karistusega. Eesti Vabariigis kehtiva õiguse kohaselt tuleb Roman Kušniri tegu kvalifitseerida KarS § 199 lg 1 järgi, mis näeb ette karistuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. KarS § 199 lg 1 kohaselt võib varguse eest karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. Seega lähtudes miinimumpäevamäärast võib kohus KarS § 199 lg 1 alusel karistada isikut varguse eest 300-5000 euro suuruse rahalise 2 karistusega. Järelikult vastab Roman Kušnirile Soome Vabariigi Helsingi esimese astme kohtu poolt karistuseks mõistetud 800 eurot siseriiklikus õiguses sellise teo eest mõistetavale karistusele ega kuulu

§ 50872

lg 1 p 4 kohaselt vähendamisele.

§ 50874

kohaselt rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse täitmisest laekuv raha kantakse Eesti riigituludesse, kui Eesti ja taotlev riik ei ole teisiti kokku leppinud. Seega tuleb Roman Kušnirilt Soome Vabariigi Helsingi esimese astme kohtu 09.10.2019 otsusega nr 2019/143708 välja mõistetud rahaline karistus summas 800 eurot kanda Eesti riigi tuludesse.

§ 48913

kohaselt kui liikmesriigis mõistetud rahalist karistust või rahatrahvi ei ole võimalik täita, võib kohus selle taotleva riigi loal asendada KarS §-des 70 ja 72 sätestatud korras vangistuse, aresti või üldkasuliku tööga. Käesoleval juhul ei ole taotlev riik andnud luba kohaldada alternatiivseid meetmeid juhul, kui rahalise karistuse määramise otsust ei ole võimalik tervikuna või osaliselt täita. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.