← Eesti

2-22-2788/7

Obsah (10)§ 563§ 333§ 230§ 5§ 436§ 459§ 232§ 445§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 06.07.2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-2788 Tsiviilasi A V hagi D V ja I V vast

§ 563

). Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha kohaselt võetakse elatise määramisel aluseks kehtiv suhtluskord. Seega ei oma antud juhul õiguslikku tähendust kostjate esindajate seisukohad suhtluskorra tegelikust toimimisest ja selle mittetoimimise põhjustest. Nimetatud seisukohta tõendab ka kohtupraktika. Riigikohus on selgitanud, et juhindumine sellest, kui palju kostja tegelikult lapsega viibis, raskendab laste ülalpidamisega seotud vaidluste lahendamist ja pisendab vanemate kokkuleppel või kohtulahendiga kindlaks määratud suhtluskorra tähendust võimaldades vanemal suhtluskorrast ühepoolselt kõrvale kalduda ning selle kaudu omakorda mõjutada teisel vanemal rahaliste kohustuste tekkimist ja suurust (RKTKo

  1. mai 2021.a, nr 2-186491 p 14.1).
  2. Hageja ei nõustu kostjate esindajate seisukohtadega, et lastele ostetakse hageja poolt vaid maiustusi ja väikesi mänguasju ning hageja ei tee mingeid kulutusi laste vaba aja veetmisele ja meelelahutusele. Sellised väited on pahatahtlikud ja ei vasta tegelikkusele. Kostjate kõik vajadused on isaga koosveedetud ajal olnud alati rahuldatud. Vastuväide kohtu tegevusele
  3. Hageja ei nõustu 25.05.2022 kohtumääruses avaldatud kohtu seisukohaga tõendamiskoormuse jaotumisest vaidluses selle üle, et kui mitu ööpäeva keskmiselt viibivad kostjad hageja juures. Hageja esitab seetõttu vastuväite kohtu tegevusele

§ 333alusel.

Hageja esitas hagiavalduses väite, et lapsed viibivad tema juures vähemasti keskmiselt 7 ööpäeva ühes kuus ja esitas selle väite tõendamiseks Harju Maakohtu 07.01.2020 otsuse (jõustunud 07.01.2020, tsiviilasi 2-19-9418). Kostjate lepinguline esindaja võttis hagivastuses omaks, et keskmiselt 4 ööpäeva kuus, võttes arvesse vaid tavapärased nädalad ja jättes arvestamata koolivaheajad, jõulud, aastavahetuse ja suveperioodi. Ülejäänud osas kostjad hageja tõendatud väidet omaks ei võtnud. Seega vaidlustasid kostjad mitte ainult hageja väite, vaid ka hageja esitatud kirjaliku tõendi ja seda omapoolseid tõendeid esitamata. Seega on nüüd kostjate kohustuseks asjaolusid teisiti tõendada. Nimetatu on kooskõlas nii

§ 230

lg-s 1 sätestatuga, kui ka

§ 5lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatuga.

Lisaks on kohtupraktikas omaksvõetud seisukoht, mille kohaselt lähtutakse elatisvaidlustes kohtu poolt määratud suhtluskorrast. Ni näiteks ei nõustunud Tallinna Ringkonnakohus 31.03.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-116962 hagejaga (p 53), et ülalpidamiskohustuse täitmist tuvastades ei saa lähtuda kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskorrast, vaid juhinduda tuleb sellest, kui palju hageja kostja juures tegelikult viibis. Riigikohus on selgitanud, et juhindumine sellest, kui palju kostja tegelikult lapsega viibis, raskendab laste ülalpidamisega seotud vaidluste lahendamist ja pisendab vanemate kokkuleppel või kohtulahendiga kindlaks määratud suhtluskorra tähendust võimaldades vanemal suhtluskorrast ühepoolselt kõrvale kalduda ning selle kaudu omakorda mõjutada teisel vanemal rahaliste kohustuste tekkimist ja suurust (RKTKo 12. mai 2021. a, nr 2-186491 p 14.1). Juhul, kui Maakohus ei nõustu hageja vastuväitega, siis soovib hageja tõendada eelnimetatud vaidlusalust asjaolu tunnistajate ütlustega ja loobub oma nõusolekust kirjalikuks menetluseks. Hageja esitab taotluse tunnistajate ülekuulamiseks pärast kohtu 4

(11)poolt vastuväite lahendamist, kuid mitte hiljem, kui kohtu poolt määratud tähtaeg eelmenetluse lõppemiseks, s.o 15.06.2022.a. KOSTJATE VASTUS
  1. Kostjad märgivad, et ei tunnista hagi. Hageja ülesanne on esile tuua ja tõendada asjaolud, mis on aluseks elatise muutmisele. Kostjatele jäi arusaamatuks, millised asjaolud on elatise vähendamise aluseks. Kui võrrelda hageja varalist seisundit
  2. a ja
  3. a, saab järeldada, et varaline seisund ei ole muutunud. Seadus ei näe ette elatise vähendamist ainult sellel alusel, et seadus on muutunud.
  4. Hageja igakuine sissetulek võimaldab kostjatele elatist maksta, seejuures ei ole see hagejale ebamõistlikult koormav ning ei pane hagejat olukorda, kus tal ei oleks võimalik säilitada enda minimaalset elustandardit. Hageja töökoht on K OÜ (reg nr xxx) omanik, ainukene töötaja. Hagejale kuulub xxx (xxx bussipeatus) asuv Y kiosk, mis töötab igapäevaselt, samuti töötab hageja ka rakenduse BOLT FOOD kaudu. Äriregistrist nähtuvalt on
  5. a majandusaastaaruanne esitamata,
  6. a eest on esitatud, kuid tööjõukulud puuduvad. Müügitulu aastal 2019 on 11 326 eurot, mis tähendab, et keskmiselt on hageja päevane (s.o 12h eest) müügitulu 11326/365 = 31,03 eurot. Kõik see viidab, et tegelik tulu on lihtsalt deklareerimata.
  7. Laste kulutused on alati olnud kostja kanda. Hageja ei osta lastele mitte midagi peale kommide ja väikeste mänguasjade, sünnipäevadeks – vanemale poisile umbes 40-50 eurot ja väiksemale poisile mänguasja tema valikul. Riideid ja tarvikuid pole hageja kunagi ostnud. D telefonikulu maksab isa, sest tal on soodne pakett, kus lapse telefon on hinna sees. Meelelahutuse kulusid isal ei ole.
  8. Lapsed on käinud need kolm aastat isa juures ainult reede kell 17.00-st kuni laupäeval 17.00-ni. Suvel on lapsed käinud koos isaga umbes 3-4 korda suvilas, mida isa rendib koos oma sõpradega. Laste isa töötab iga päev, ka õhtuti ja nädalavahetustel, isegi öösel. Kui hageja võtab lapsi enda juurde, siis väiksem poiss istub temaga kioskis h õhtuni (umbes kella 22.00-22.30ni), suurem poiss aga üksinda kodus arvutis. Vaatamata
  9. a sõlmitud suhtluskorrale, lapsed käisid ja käivad ka nüüd isa juures oma soovi järgi üks kord nädalas. Varem isa oli sellega nõus, kuid nüüd nõuab graafiku täitmist. Lapsed aga ei ole sellega nõus ja tulevad laupäeval kell 18.00 koju tagasi. Kolmapäeviti ei käi. See on nende soov, sest nemad saavad ise aru, kus neil on kindlam ja parem olla. Hageja oma vastuses küll väidab, et veedab aega lastega 7 ööpäeva kuus, kuid samas hageja ei nõustu 25.05.2022 kohtumääruses avaldatud kohtu seisukohaga tõendamiskoormuse jaotumisest. Hagejal lasub tõendamiskoormis, et hageja veedab lastega 7 ööpäeva kuus (ööpäevas on 24 tundi). Hageja ei esitanud ühtegi tõendit, et lapsed veedavad keskmiselt isaga 7 ööpäeva.
  10. Vastavalt seadusele ja kohtupraktikale on eeldus, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär. Sellele viitab ka hageja. Vastavalt kohtupraktikale ei pea kostja oma kulusid tõendama elatise miinimummäära nõudmisel. Samuti antud asjas ei esine ühtegi alust vastavalt PKS § 102 elatise vähendamiseks ja lapse igakuise kulude analüüsimiseks ja kohtu äranägemisel vähendamiseks. 5
(11)Hageja ei ole tõendanud, et kostjate peale kuulub vähem vahendeid kui kostjad 15.09.2020 hagiavalduses välja tõid. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 18. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

  1. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  3. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 101 lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
  4. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas: a. Harju Maakohtu 08.10.2019 hagi õigeksvõtul põhineva otsusega tsiviilasjas nr 2-1912698 (jõustunud 11.11.2019; tlk 4-5) mõisteti hagejalt välja: i. kostja I kasuks igakuine elatis 270 eurot muutuva suurusena sõltuvalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummäärast kuus alates hagi esitamisest 20.06.2019 kuni kostja I täisealiseks saamiseni või õpingute lõppemiseni, kui ta täisealiseks saamisel jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni; ii. kostja II kasuks igakuine elatis 270 eurot muutuva suurusena sõltuvalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummäärast kuus alates hagi esitamisest 20.06.2019 kuni kostja II täisealiseks saamiseni või õpingute lõppemiseni, kui ta täisealiseks saamisel jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni; b. kõik kostjate eest makstavad riiklikud toetused laekuvad kostjate seaduslikule esindajale; 6

(11)c. Harju Maakohtu 07.01.2020 määrusega tsiviilasjas 2-19-9418 (jõustunud 07.01.2020; tlk 7-8) kinnitati hageja ja kostjate seadusliku esindaja vahel sõlmitud kompromiss seonduvalt hageja kostjate vahelise suhtluskorraga; d. kostjad veedavad hagejaga aega vähemalt 4 ööpäeva ühes kuus; e. kostjad elavad peamiselt ema juures ja on ema vahetul ülalpidamisel. 21. Laste isa taotleb esitatud hagiga vähendada Harju Maakohtu 08.10.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-12698 väljamõistetud elatist 113,83 euroni, milline kuulub indekseerimisele iga aasta 01. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega, lugedes pärast indekseerimist järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma ja millele lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, alates 10.03.2022 kuni kostjate täisealiseks saamiseni. 22. Kostjad vaidlevad hagile vastu ning leiavad, et see on tõendamata ning elatise vähendamiseks alus puudub. Kostjad märgivad, et (
  1. i)hageja varaline seisund on väljamõistetud elatise tasumiseks piisav ega ole vahepealsel ajal muutunud; (
  2. ii)elatise suuruse muutmise aluseks ei ole seadusemuudatus; (iii) hageja ei anna kostjatele ülalpidamist vahetult, vaid teeb vahel kingitusi ja tasub D telefoniarve; (
  3. iv)väär ja tõendamata on väide, et kostjad viibivad hageja juures keskmiselt 7 ööpäeva kalendrikuus; (
  4. v)hageja ülesanne on tõendada, et kostjate igakuised ülalpidamiskulud on väiksemad kui väljamõistetud elatis seda eeldab (elatis 292 eurot lapse kohta, st ühe lapse kulud peaks olema 584 eurot kuus). 23. PKS § 2172 lg 1 sätestab, et kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. PKS § 2172 lg 2 sätestab, et kui kohustatud vanem või laps ei nõustu lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Eeltoodust tuleneb, et ainuüksi PKS muudatused võivad anda aluse väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks.

§ 459

sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Hageja on hagi esitamisel tuginenud asjaolule, et elatise suuruse aluseks olev õiguslik olukord on oluliselt muutunud, laste kulud ei ole sedavõrd suured, et õigustaks väljamõistetud elatist, hageja annab kostjatele vahetult ülalpidamist ajal, mil nad suhtluskorra kohaselt kostja juures viibivad. 24. Kohus märgib, et hageja varaline seis ei oma tähtsust, kuivõrd hageja ei ole hagi esitamisel tuginenud asjaolule, et tema majanduslik seisnud ei võimalda kehtivas ulatuses elatist tasuda. Hageja on üksnes oma sissetulekute suuruse esile toonud ja märkinud, kui suur osa sellest kulub kostjate ülalpidamisele. Hageja ei ole vaidlustanud kostjate väidet, 7

(11)et hageja majanduslik seisund ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seetõttu ei ole kohus ka hageja varalise seisu kohta asjaolusid välja selgitanud ega tõendeid kogunud.
  1. Selleks, et otsustada, kas ja millisel määral elatist vähendada, tuleb välja selgitada kostjate igakuised kulud ning hinnata nende kohta käivaid tõendeid – seda eelkõige põhjusel, et kostjad soovivad, et hageja tasuks neile ka edaspidi elatist määras, mis ületab kehtivat miinimummäära. Valitseva kohtupraktika kohaselt tuleb sellises olukorras kostjatel oma kulud esile tuua ja neid tõendada. Alles siis on hagejal võimalik kulude suurus vaidlustada ja oma sellekohaseid väiteid tõendada. Kohus on 25.05.2022 määruses palunud kostjatel esile tuua ja tõendada oma kulud, kuid kostjad ei ole kohtunõuet täitnud. Seega on tõendamata kostjate väide, et nende kulud on suuremad kui kehtiv miinimummäär seda eeldab. Asjakohatud on kostjate etteheited ja viited, justkui on hageja tõendamiskoormis, et kostjate kulud on väiksemad (kui 584 eurot lapse kohta), kui kehtiv elatise suurus seda eeldab. Iseenesest kostjad ei eksi tõendamiskoormist puudutavas, kuid hageja ei saa oma tõendamiskoormist täita enne, kui kostjad vastavad kulud esile toonud on. Kostjate viited varasemale hagiavaldusele ja selle põhjal tehtud õigeksvõtul põhinevale kohtuotsusele ei ole asjakohased, kuivõrd varasemat hagiavaldust ei ole kohtule esitatud ning ka kohtuotsusest ei tulene kulude suurust.
  2. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus leiab, et lastele riikliku toetuse maksmise fakti tuleb arvesse võtta. Lapsetoetuse määr on 60 eurot lapse kohta ning pooled ei vaidle, et toetust makstakse kostjate emale. Nimetatud toetuse arvelt tuleb lapse kulud lugeda osaliselt kaetuks (vt allpool).
  3. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kostjad märgivad, et käivad hageja juures üks kord nädalas - reede kell 17.00-st kuni laupäeval 17.00-ni. Seega viibivad kostjad hageja juures keskmiselt 4 ööpäeva kuus. Hageja, tuginedes suhtluskorra kokkuleppele, väidab, et kostjad viibivad tema juures keskmiselt 7 ööpäeva ühes kuus. Kohus on 25.05.2022 määruses selgitanud, et hageja peab tõendama, et lapsed viibivad tema juures rohkem kui kostjad hagivastuses omaks võtsid. Sellega on kohus jaotanud tõendamiskoormise. Hageja on esitanud eeltooduga seonduvalt vastuväite kohtu tegevusele (

§ 333

) ja märkinud, et: (

  1. i)kostjad peavad tõendama, et lapsed ei viibi hagejaga 7 ööpäeva kalendrikuus; (
  2. ii)kohtupraktikas on aktsepteeritud viibimise tõendamine kehtiva suhtluskorraga. Kohus leiab, et hageja vastuväide kohtu tegevusele tuleb jätta rahuldamata (

§ 333lg 1 ja § 442 lg 5).

Kohus jääb 25.05.2022 määruses toodud selgituste juurde. Kostjatel ei ole võimalik negatiivset asjaolu (st et lapsed ei viibi hageja juures 7 ööpäeva) tõendada. Kuivõrd vahetu ülalpidamise konstruktsioon on olemuselt üksnes elatist tasuma kohustatud vanema vastuväide ja alus elatise vähendamiseks, siis tulenevalt võistleva hagimenetluse põhimõtetest ei pea kostjad hageja vastuväiteid tõendama asuma. Samuti ei ole kohane kohustada kostjaid tõendama väidet, et nad viibivad hageja juures keskmiselt 4 ööpäeva kalendrikuus – selles osas poolte vahel vaidlus ju puudub. See, kas mingi asjaolu on piisavalt ja kohaselt tõendatud, on kohtu hinnata. Hageja on oma väite tõendamiseks esitanud dokumentaalse tõendi – poolte vahel 8

(11)kehtiva suhtluskorra määruse. Kohus ei ole 25.05.2022 määruses asunud hageja tõendit hindama. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu (

§ 232lg 2), mistõttu on asjakohatud ka hageja viited tunnistajate ütlustele.

Vastuväite rahuldamata jätmisega ei anna kohus hinnangut hageja tõendile või selle piisavusele. Hagejal on eelmenetluse kestel võimalik ise otsustada taotluste, sh tunnistajataotluse, esitamine ning see ei ole sõltuvuses sellest, kuidas kohus hageja esitatud vastuväite kohtu tegevusele lahendab. Seega tuleb hageja 08.06.2022 vastuväide kohtu tegevusele jätta rahuldamata. Kohus nõustub hagejaga, et hageja ja laste vahel reguleerib suhtlemist kohtumäärus, mille osas ei ole kumbki lapsevanem algatanud kohtus lepitusmenetlust, mistõttu kuulub see määrus täitmisele (

§ 563

). Kohus nõustub hagejaga ka selles, et kohtupraktika kohaselt võetakse vahetu ülalpidamise ulatuse hindamisel aluseks kehtiv suhtluskord (RKTKo nr 2-18-6491, p 14.1). Suhtluskorra p-de 1.1 ja 1.2 kohaselt viibivad kostjad hageja juures kokku 7 päeva kuus (arvestusega, et ühes kuus on 4 nädalat; iga nädal kolmapäeva õhtu kuni neljapäeva hommik s.o 0,5 ööpäeva x 4 nädalat = 2 ööpäeva; üle nädala reede õhtu kuni laupäeva õhtu s.o 1 ööpäev x 2 nädalat = 2 ööpäeva; üle nädala reede õhtu kuni pühapäeva hommik s.o 1,5 ööpäeva x 2 nädalat = 3 ööpäeva). Lisanduvad tähtpäevad (suhtluskorra p-d 1.4-1.5) ja puhkused (suhtluskorra p-d 1.6 ja 1.8). Kuivõrd kohus on ülal juba leidnud, et hageja väide on tõendatud, ei analüüsi kohus suhtluskorra määrust ülejäänud osas ega tuvasta vahetut viibimist suuremas ulatuses kui hageja on esile toonud (elatise vähendamise aluseks olevate asjaolude esiletoomine on hageja ülesanne ning kohus ei otsi asjaolusid tõenditest, ületades sealjuures eelduslikult ja tõenäoliselt ka hagi piire). Asjaolu, et hageja teeb vahel kostjatele kingitusi ja tasub D telefoniarve, ei ole aluseks elatise täiendavaks vähendamiseks. Eelnimetatud kulutuste puhul ei ole tegemist laste vältimatult vajalike ja põhjendatud ülalpidamiskulude kandmisega. Seega on tõendatud, et kostjad viibivad kostja juures 7 ööpäeva kuus, mistõttu vähendab kohus elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (vt allpool). 28. Hageja taotleb elatise vähendamist alates 10.03.2022. Eeltoodu on kooskõlas

§ 459lg-ga 2.

Perioodil 01.01.2022 – 31.03.2022 oli elatise baasmäär 200 eurot ning sellele lisandus 3% keskmisest brutokuupalgast s.o 43,44 eurot, kokku 243,44 eurot. Nimetatud summast tuleb maha arvestada pool lapsetoetusest (30 eurot lapse kohta) ning seejärel on elatise suuruseks 213,44 eurot (243,44 - 30). Kuna lapsed viibivad hageja juures 7 ööpäeva kuus, siis viibimise proportsioon on (7 päeva * 100%)/15 päeva=46,67%, st kostjad elavad isa juures igakuisest kohustatud ajast 46,67%. Seetõttu väheneb elatis selle protsendi võrra (213,44 – (213,44 x 46,67%)). Kummagi hageja elatis perioodi 10.03.2022 – 31.03.2022 eest on 113,83 eurot kalendrikuus. Alates 01.04.2022 on elatise baasmäär 209,20 eurot ning sellele lisandus 3% keskmisest brutokuupalgast s.o 46,44 eurot, kokku 255,64 eurot. Nimetatud summast tuleb maha arvestada pool lapsetoetusest (30 eurot lapse kohta) ning seejärel on elatise suuruseks 225,64 eurot (255,64 - 30). Kuna lapsed viibivad hageja juures 7 ööpäeva kuus, siis viibimise proportsioon on (7 päeva * 100%)/15 päeva=46,67%, st kostjad elavad isa juures igakuisest kohustatud ajast 46,67%. Seetõttu väheneb elatis selle protsendi võrra (225,64 – (225,64 x 46,67%)). Kummagi hageja elatis alates 01.04.2022 – 31.03.2023 on 120,33 eurot kalendrikuus. 9

(11)Kuivõrd hageja on soovinud elatise vähendamist 113,83 euroni lapse kohta, kuid alates 01.04.2022 on väljamõistetava elatise suuruseks 120,33 eurot, ja hageja ei ole haginõuet täpsustanud, tuleb hagi rahuldada osaliselt.
  1. Varasemalt on elatis välja mõistetud kuni kostjate täisealiseks saamiseni või õpingute lõppemiseni, kui ta täisealiseks saamisel jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni. Kohtupraktikast ja seadusest tulenevalt ei ole see võimalik ega lubatav. PKS § 97 p 2 järgne täisealiseks saanud õppiva lapse elatisenõue on iseseisev nõue, mitte PKS § 97 p-s 1 sätestatud alaealise lapse elatisenõude jätk, mistõttu ei või kohus mõista alaealise lapse kasuks välja elatist kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni. (RKTKo nr 3-2-1119-15, p 13). Seega kuulub hageja nõue rahuldamisele ka nimetatud ulatuses, st kohus piirab kostjate elatisnõuet nende täisealiseks saamiseni. Pärast seda on täisealistel kostjatel võimalik soovi korral uue hagiga kohtu poole pöörduda ja nõuda hagejalt kulupõhist ülalpidamist õpingute jätkamise perioodiks, kuid mitte kauemaks kui 21-aastaseks saamiseni.
  2. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja vähendab kostjate kasuks väljamõistetud elatist, mõistes hagejalt: a. kostja I kasuks välja elatise alates 10.03.2022 kuni 31.03.2022 summas 113,83 eurot kalendrikuus; b. kostja I kasuks välja igakuise elatise alates 01.04.2022 kuni täisealiseks saamiseni summas 120,33 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest) - 46,67% saadud summast (lapse jagatud elukoht)), mis muutub iga aasta
  3. aprillil (esimest korda
  4. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. c. kostja II kasuks välja elatise alates 10.03.2022 kuni 31.03.2022 summas 113,83 eurot kalendrikuus; d. kostja II kasuks välja igakuise elatise alates 01.04.2022 kuni täisealiseks saamiseni summas 120,33 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest) - 46,67% saadud summast (lapse jagatud elukoht)), mis muutub iga aasta
  5. aprillil (esimest korda
  6. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kohus selgitab, et on resolutsiooni sõnastamisel lähtunud selguse huvides Riigikohtu lahendis nr 2-19-19160/42 antud selgitustest.
  7. Hageja on palunud määrata, et igakuulised elatissummad tuleb tasuda hagejate seadusliku esindaja J V arvelduskontole iga kuu
  8. kuupäevaks.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Varasemas kohtuotsuses ei ole sätestatud tasumise tähtpäeva. Kohus rahuldab vastava taotluse, kuivõrd see välistab ebaselgused elatise tasumise ja sissenõutavaks muutumise aja osas. Elatis tuleb tasuda laste ema 10

(11)arvelduskontole hiljemalt jooksva kuu
  1. kuupäevaks, st nt juulikuu elatis tuleb tasuda hiljemalt 15.07.2022 jne. Kostjad ei ole hageja taotlusele vastuväiteid esitanud.
  2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus 33.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 164

lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. 34. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.