MS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON Jätta D.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, D.G-le ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 09.06.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 D.G on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 20.04.2015 otsusega
121 lg 2 p 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ja mõistis D.G-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendas kohus D.G-le mõistetud karistuse 177 tunni üldkasuliku tööga ning
lg 3 lausel määras üldkasuliku töö tegemise ajaks 10 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutas kohus D.G kriminaalhooldaja käitumiskontrollile kohustades teda täitma
lg 1 sätestatud nõudeid.
lg 2 p 2 ja 21 alusel kohustas kohus D.G üldkasuliku töö tegemise ajal mitte tarvitama alkoholi ja mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Viru Maakohtu 15.02.2016 määrusega pöörati D.G-le Viru Maakohtu 20.04.2015 otsusega mõistetud karistus täitmisele selle ärakandmata osas, s.o. 5 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 15.02.2016. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung D.G taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et ta tahab kriminaalhooduse alla ja siis võib sõita rehabilitatsiooni keskusesse. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust, ei ole võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega korrigeerida isiku käitumist õiguskuulekuse suunas. Prokurör viitab kinnipeetava kõrgohtlikkusele ja on seisukohal, et teiste inimeste turvalisuse tagamiseks tuleb D.G jätkata karistuse kandmist vanglas. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt
lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. D.G käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kokku 7-l korral (neist 4 on arhiveeritud), vanglas kannab karistust neljandat korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik 2 ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuritegude dünaamika on varieeruv: vargused, röövimine, piinamine, vägistamine, ametniku solvamine. Kuritegude soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjärgselt asuks kinnipeetav elama ühiselamusse, kus elas ka enne viimast vangistust, seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Kinnipeetava lähedaseks on üksnes xxxx elav isa, kuna noorem vend ja ema elavad juba pikemat aega xxxx-s. Isa sõnul peaks D.G oma karistuse ära kandma lõpuni vanglas. Kinnipeetaval puudub vabanemisel töökoht. Isikul on ka vähene haridus (8 klassi) ja puudub eriala, aga samuti puudub tal töötamise kogemus ja -harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline ja seda olukorras, kus kinnipeetav oli enne käesolevat vangistust töötuna arvel Töötukassas ja materiaalselt toetas teda isa. Töökoha puudumine halvendab kohtu hinnangul tema toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Ka ei saa märkimata jätta, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Kinnipeetaval on probleeme alkoholi tarvitamisega, kuigi sõltuvust diagnoositud pole. Alkoholijoobes olles võib D.G käituda agressiivselt ja võib kasutada vägivalda. Enamus kuritegusid on toimepandud joobes. Isik ise eitab probleemi. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud narkootikumide sõltuvus, mis võib osutuda uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Narkosõltuvust tunnistab, on valmis minema ravile Sillamäe Narkorehabilitasioonikeskusesse. Samas puudub kinnipeetaval vabaduses narkorehabilitatsiooni läbimiseks toetav sotsiaalvõrgustik. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, siis võib ta üritada leida kiireid lahendusi majandusliku olukorra parandamiseks ja sõltuvusainete soetamiseks. Isikul on maksmata nõudeid 8895 euro ulatuses, iseseisev majandusliku toimetuleku oskus on puudulik ning võlgade likvideerimisest kinnipeetav huvitatud ei ole. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 75% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 59%. Uue seksuaalja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 41-62%. Ohustatud on kogu ühiskond. Oht seisneb varguses, röövimises, piinamises, vägistamises, kehalises väärkohtlemises. Vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetav naudib riskeerivat, hoolimatut ja teisi ärakasutavat elustiili, ta ei mõtle oma tegude tagajärgedele, käitub hetkeemotsiooni ajel ning tema probleemide lahendamise oskus on puudulik. Kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid hoides kõrvale ÜKT tundide sooritamisest ning rikkus registreerimiskohustust ja alkoholi tarvitamise keeldu, seega varasem 3 tingimuslik karistus ei ole D.G-le mõju avaldanud. Kohtul puudub veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Kohus on seisukohal, et D.G puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalus vabanemisel (elukoha olemasolu) ja käitumine vangistuse ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.