) § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses. Abiprokurör Žanna Morozova Süüdistatav A.P isikukood: XXX; kodakondsus: EV; emakeel: vene keel; elukohtXXX; keskharidus; töökoht: puudub; varem kriminaalkorras karistatud: - 08.12.1987.a. Tallinna Mererajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 140 lg 2 p 1,2,3,4 järgi; - 05.06.1995.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 101 p 2, 141 lg 2 p 1, 2, 3, 139 lg 2 p 1, 2, 3, 202 järgi; - 28.09.2007.a. Tallinna Linnakohtu poolt
Harju Maakohus
lg2 p 4, 5 järgi vangistusega 2 kuud, vabanes pärast karistuse kandmist, karistus kustumata; - 08.03.2010.a. Harju Maakohus
Tõkend puudub. Kahtlustatavana kinni peetud alates 31.01.2016 kell 19.45 Kaitsja Karine Nersesjan RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 256-1, § 256-5 lg 1 p 2, lg 2, § 239250, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 kohus otsustas: 1) Süüdi mõista A.P
lg 2 p 2, 3 järgi ja karistada 1 (ühe) aasta ja 9 (üheksa) kuu pikkuse vangistusega. 2)
lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka A.P poolt eelvangistuses viibitud aeg 3 (kolm) päeva (31.01-02.02.2016a.). A.P peab ära kandma 1 (ühe) aasta 8 (kaheksa) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva pikkuse vangistuse. 3)
lg 1 ja lg 3 alusel jätta A.P-le mõistetud ja ärakandmisele kuuluv karistus täielikult täitmisele pööramata, kui A.P ei pane 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajal määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. 4) Võttes aluseks
elab kohtu poolt määratud alalises elukohas: XXX; 4.
lg 2 p 2 kohus määrab, et A.P käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. 6) Võttes aluseks
lg 2 p 8 kohus määrab, et A.P on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema sotsiaalabiprogrammis. 7) Määrata A.P katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 8)
p 1 alusel arvestada A.P-le määratud 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 02.02.2016.a. 9) Vabastada kinnipeetud A.P kohtusaalis. 10) Välja mõista A.P-lt sundraha 322,50 eurot, kaitsjatasu 120,00 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kokku 442,50 eurot tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele 2 EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena „ A.P , 1-16-799, menetluskulud“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 11) Asitõendid: - 2 CD plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures- jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Asjaolud: A.P süüdistatakse
lg 2 p 2, 3 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, nimelt füüsilise vägivalla kasutamises isiku suhtes, kellega on tema lähisuhtes. A.P isikuna, kes on varem toime pannud
p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning kriminaalkorras karistatud, 12.12.2015 kella 22.30 paiku aadressil Tallinn, XXXasuvas korteris lõi ta oma elukaaslase tütrele, XXX, ühe korra lahtise peopesaga vastu nägu, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Samuti tema, 16.12.2015 kella 22.45 paiku aadressil Tallinn, XXXasuvas korteris lõi ta täiest jõust oma elukaaslase tütrele, XXX, lahtise peopesaga vastu nägu, huulte piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Samuti tema 31.01.2016 kella 19 paiku aadressil Tallinn, XXX asuvas korteris haaras ta oma elukaaslase tütrel, XXX , kaelast kinni ja lõi peaga vastu seina, seejärel lõi talle mitu korda rusikatega vastu pead, aga pärast seda, kui kannatanu kukkus põrandale, lõi A.P talle mitu korda jalgadega vastu keha ja vastu kõhtu. 3 Seejärel võttis A.P väikse tabureti ja lõi sellega XXX , millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja mille tagajärjel tekkis kannatanul 31.01.2016 isiku läbivaatuse protokolli kohaselt vasaku käe küünarnukile marrastus. Oma tegevusega A.P pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o teise inimese tervise kahjustamise, valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, lähisuhtes ja korduvalt s.o
Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja abiprokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis abiprokuröri kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt: A.P karistamist
lg2 p2,3 järgi vangistusega 1 aasta 9 kuud.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema vahi all viibitud aeg alates kinnipidamisest , so 31.01.2016 – 02.02 .2016 , so 3 päeva . Seega jääb kandmata karistuseks 1 aasta 8 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel jätta karistus täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 2 ( kahe) aastase 6 ( kuue ) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks
lg 1 kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2, 8 alusel määrata, et A.P on kohustatud käitumiskontrolli ajal: - mitte tarvitama alkoholi; -osalema sotsiaalabiprogrammis. A.P allutada katseajaks Tallinna Vangla Harju maakonna kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Abiprokurör ja kaitsja jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. 4 Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et A.P poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooniga, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb A.P-le mõista kokkuleppe kohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrusega nr 139 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,54 eurot tunnis ja 430 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 645,00 eurot. A.P pani toime II astme kuriteod, seega tuleks temalt välja mõista sundraha 645,00 eurot. KrMS § 256-5 lg 2 kohaselt vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. A.P pani toime II astme kuriteo, kriminaalasi lahendati kiirmenetluses, seega tuleb temalt välja mõista sundraha 322,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu A.P-le oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi kokku 120,00 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleks A.P-lt välja mõista kaitsjatasu 120,00 eurot. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulud tasutakse ositi. Kohus leiab, et A.P võib menetluskulud ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Asitõendid: 2 CD-plaati kõnesalvestistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.