4-20-2539/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-6434 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. detsembri 2015 määrus vahistamise elektroonilise valvega asendamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Raigo Vaariku (Raigo Vaarik, isikukood 38407285216) kaitsja advokaat Heiki Kuningas, määruskaebus RESOLUTSIOON
5. Viru Maakohtu
6. detsembri 2015 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel lugeda kaitsja tasu advokaat Heiki Kuninga poolt osutatud õigusabi eest 72 eurot, sealhulgas käibemaks 12 eurot, menetluskulude hulka. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
7. Viru Maakohtu 04.03.2015 määrusega kohaldati kahtlustatav Raigo Vaariku suhtes tõkendina vahistamist. Kohus tuvastas, et R. Vaarikut on põhjendatud kahtlustada KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning vahistamisalusena ilmneb uute kuritegude toimepanemise oht.
8. Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Voogma esitas 10.08.2015 Viru Maakohtule selles kriminaalasjas süüdistusakti.
9. Viru Maakohus andis 13.08.2015 määrusega R. Vaariku (ja lisaks temale veel 19 süüdistatavat) üldmenetluses kohtu alla. R. Vaarikule kohaldatud tõkendi vahistamine jättis kohus muutmata.
10. R. Vaarik esitas 07.12.2015 Viru Maakohtule taotluse tema suhtes valitud tõkendi vahistamine asendamiseks elektroonilise valvega. Esimese astme kohtu määruse sisu
11. Viru Maakohus 28.12.2015 määrusega jättis R. Vaariku taotluse rahuldamata. Oma seisukohta põhistas kohus järgmiselt. 5.1 Kõigepealt väljendas maakohus veendumust, et R. Vaarikule esitatud kuriteokahtlustus on põhjendatud ning samuti on endiselt täheldatav ka vahistamisalus, s.o uute kuritegude toimepanemise oht. Vahistamisalust silmas pidades märkis kohus täpsemalt, et arvestades kuriteo tehiolusid on R. Vaarik isik, kellele narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine on kujunenud eluviisiks ja kelle puhul võib ette näha, et ta jätkab vabaduses kuritegude sooritamist. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-108-09 viidanud seisukohale, et ainuüksi kuriteokahtlusega hõlmatavate kuritegude suur hulk ja süstemaatilisus saavad olla aluseks selliste kuritegude jätkumise prognoosimisele. Veel leidis maakohus, et elektrooniline valve ei tagaks süüdistatava seaduskuulekat käitumist ega välistaks tema uusi kuritegusid. 5.2 Edasi märkis kohus ära Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-9-12 väljendatud seisukoha, mille kohaselt tuleb kohtul hinnata, et vahistamisaluse kaal ei oleks aja jooksul vähenenud, vahistamisega ei kaasneks isiku põhiõiguste põhjendamatut riivet ning vahistamine jääks mõistliku aja piiresse sõltumata vahistamisaluse olemasolust. Lisaks tuleb arvestada, kui aktiivselt on riik kriminaalmenetlust toimetanud. Kohtu hinnangul ei ole R. Vaariku vahistamisaluse kaal käesolevaks ajaks sedavõrd vähenenud, et isiku põhiõiguste riive oleks muutunud ebaproportsionaalseks. R. Vaarik on vahi all viibinud alates 02.03.2015, s.o vähem kui 10 kuud. Süüdistatava tegusid ja karistuse raskust silmas pidades on tema vahi all pidamine jätkuvalt proportsionaalne. Nimelt ületab sanktsiooni miinimummäär R. Vaariku poolt vahi all viibitud aja mitmekordselt. Ka on riik kriminaalmenetlust toimetanud aktiivselt. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
12. Kohtumääruse vaidlustas advokaat H. Kuningas, taotledes selle tühistamist ja R. Vaarikule kohaldatud tõkendi asendamist elektroonilise valvega. Kaebuse argumendid on järgmised. 6.1 Kaitsja hinnangul on väär maakohtu seisukoht, nagu ei hoiaks elektrooniline valve ära R. Vaariku uusi kuritegusid. Tegemist on piisava meetmega, kuna see seab piirangud isiku liikumisele ja seega ka suhtlemisele. See asjaolu pärsib ka süüdistatava võimalusi narkootiliste ainete käitlemiseks, sealhulgas nende hankimiseks, müümiseks. Seega, kui süüdistataval olekski soov narkootilisi aineid käidelda, oleksid võimalused selleks piiratud. 6.2 Järgmiseks on kaitsja seisukohal, et R. Vaariku vahi all pidamise tähtaeg on ületanud mõistliku piiri ja vahistamisaluse kaal on vähenenud viisil, mis põhjendab süüdistatava suhtes kohaldatud raskema tõkendi asendamist elektroonilise valvega. Esmalt selgitab kaitsja, et R. Vaarik on kinni peetud 02.03.2015 ning vahistatud 04.03.
13. Eelistung on määratud 11.02.2016, kohtuistungi toimumise aeg ei ole teada. Samuti ei ole teada, millal jõustub kriminaalasjas tehtav kohtuotsus. Eelistungi toimumise ajaks on R. Vaarik vahi all olnud peaaegu ühe aasta. Kohtu alla andmise päevast on eelistungi ajaks möödunud kuus kuud. Edasi, refereerides Riigikohtu määruse nr 3-1-1-110-10 punkte 11-15, märgib kaitsja, et maakohtu lahendis on käsitletud vaid R. Vaarikule esitatud süüdistuse mahtu ja kvalifikatsiooni ning sellest johtuvalt on kohus pidanud vajalikuks isikut jätkuvalt vahi all hoida. R. Vaarik on avaldanud riiklikule süüdistajale soovi kokkuleppemenetluse läbirääkimiste alustamiseks. Selles suhtes ei ole seisukohta võetud. See viitab menetluses esinevale passiivsusele. Ainuüksi süüdistuses esitatud 2 2 kuriteo kirjeldus ja kvalifikatsioon ei kaalu üles süüdistatava õiguspärast ootust tema suhtes õiglase menetluse teostamisele. Eksisteerib olukord, kus menetlus võib kesta teadmata aja ning kus jõustunud kohtulahendit ja seega selgust enda tuleviku osas ei ole ette näha. Kui mõistliku aja jooksul ei ole võimalik süüdimõistva otsuseni jõuda, siis ei ole millegagi põhjendatud vahistamise kohaldamine. Riigikohus on nentinud, et aja möödudes vahistamisaluse kaal väheneb. R. Vaarik on senistest tuttavatest eemal olnud peaaegu aasta, puutumus narkootiliste ainetega puudub. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
14. Tartu Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et R. Vaariku suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine asendamine elektroonilise valvega ei ole põhjendatud. Edasikaebuse argumendid vaidlustatud kohtulahendi tühistamist kaasa ei too. Oma seisukoha põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt.
15. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt oht, et R. Vaarik võib vabaduses hakata toime panema uusi kuritegusid, ei ole möödunud, s.o vahistamisalus on endiselt täheldatav. Kuivõrd sellist hinnangut ei sea kahtluse alla ka kaitsja H. Kuningas, kolleegium käesolevas määruses vastavaid põhistusi ei esita. See ei ole vajalik ka põhjusel, et vaidlustatud kohtumääruse vastavad argumendid on asjakohased ja piisavad.
16. Edasi leiab apellatsioonikohus sarnaselt maakohtuga, et elektrooniline valve ei ole küllaldaseks vahendiks, mis aitaks ära hoida R. Vaariku uusi kuritegusid. Selline negatiivne ohuprognoos rajaneb esmalt teabel sellest, et süüdistatav on kuritegelikku käitumist jätkanud vaatamata varasematele korduvatele karistustele. Teiseks baseerub taoline ennustus asjaolul, et R. Vaarikut süüdistatakse narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises mitme kuu jooksul. Sealhulgas on ta süüdistuse kohaselt narkootilist ainet edasi andnud mitmetele isikutele ka enda elukohas. Ehk siis, eelmärgitut arvestades ning silmas pidades, et elektrooniline valve ei loo võimalusi süüdistatava tegevuse ja suhtlemise jälgimiseks, ei ole kaebepoole taotletav meede piisavaks vahendiks, mis hoiaks ära R. Vaariku uued kuriteod.
17. Ringkonnakohtu hinnangul on esimese astme kohus õigustatult leidnud sedagi, et R. Vaariku puhul puuduvad sellised asjaolud, mis tema vahi all pidamise välistaksid. Seda vaatamata tõdemusele, et vahi all viibib ta tõesti juba alates 02.03.
18. Nimelt peab siinkohal toonitama, et isiku pikk vahi all pidamine võib olla õigustatud, kui see johtub ka riigi parima tegutsemise korral arutatava kriminaalasja n-ö erilistest asjaoludest. Sellist seisukohta silmas pidades tuleb praegusel juhul tähele panna, et R. Vaarikut süüdistatakse paljuepisoodilise kuriteo toimepanemises isikute grupis, s.o kriminaalasjas on koguni 20 süüdistatavat. Kuivõrd käesolevaks ajaks on kriminaalmenetlus jõudnud juba kohtumenetluse staadiumi, s.o süüdistatavad on Viru Maakohtu 13.08.2015 määrusega kohtu alla antud, ei saa kuidagi järeldada, et kriminaalasjas oleksid aset leidnud põhjendamatud viivitused. Eelnev viib aga ühesele järeldusele selles, et praegusel juhul kaalub R. Vaariku vabaduspõhiõiguse üles avalik huvi tema vahi all pidamiseks. Viimaseks märgib apellatsioonikohus veel niipalju, et tänasel päeval on tõepoolest raske ette näha, millal kriminaalasjas jõutakse n-ö lõpliku lahendini. Ehk siis, ei saa välistada, et mingist hetkest peab tõdema süüdistatava vahi all pidamise tähtaja mõistliku piiri ületamist. Seismaks hea, et R. Vaariku põhiõiguste riive ei muutuks ebaproportsionaalseks, on nii isikul endal kui tema kaitsjal aga võimalik edasises menetluses mõistliku ajavahemiku järel esitada kohtule taotlus vahistuse põhjendatuse kontrollimiseks.
19. Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatava määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 3 3
20. Kaitsja advokaat H. Kuningas esitas koos määruskaebusega ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal Viru Maakohtu määruse analüüsimisele ja määruskaebuse koostamisele 3 pooltundi, mille eest ta soovib tasu 72 eurot (sealhulgas käibemaks 12 eurot). Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Märgitud kaitsjatasu tuleb KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel lugeda menetluskulude hulka. Mati Kartau 4 Maarika Kuusk 4 Aarne Sarjas