Obsah (6)

§ 200§ 209§ 64§ 65§ 25§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. aprillil 2016. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-2039 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi

§ 200

lg 2 p 4, 6, 7, 8, 10 järgi 3 aasta pikkuse vangistusega ja

§ 209

lg 2 p 1, 3 järgi 1 aasta pikkuse 1 vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõistis liitkaristuseks 3 aastat vangistust, millest arvestas maha eelvangistusaja 5 kuud 28 päeva, I.E kandmata karistus oli 2 aastat 6 kuud 2 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 alusel mõistis kohus I.E-le liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust, liites mõistetud karistusele osaliselt Harju Maakohtu 08.02.

1. a otsusega mõistetud 3 aastat 6 kuud 13 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti 08.02.
2. a. Viru Maakohtu 19.04.
3. a otsusega karistati I.E

§ 200lg 2 p 4, 7 ja § 121 järgi 3 aasta 6 kuu vangistusega.

Harju Maakohtu 08.02.2012. a otsusega karistati teda

§ 25

lg 2 - § 199 lg 2 p 4, 7 järgi 30 päeva vangistusega ning kohtuotsuste kogumis eelneva otsusega mõisteti

§ 65lg 2 alusel karistuseks 3 aastat 6 kuud ja 13 päeva vangistust.

Kinnipeetava karistusaeg algas 08.02.

1. a ja lõppeb 08.08.
2. a. Tartu Maakohus jättis 09.03.
3. a määrusega I.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. I.E avanes ennetähtaegse vabanemise võimalus uuesti 24.03.
4. a, s.o pärast ühe aasta möödumist sellest, kui jõustus Tartu Maakohtu 09.03.
5. a määrus tema vabastamata jätmise kohta. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldaja ettekande andmetel soovib I.E vabanemisel asuda elama oma ema ja kasuisa juurde XXXX. Vabanemisjärgselt puudub kinnipeetaval töökoht. Lähedased on nõus teda vabanemisel toetama nii materiaalselt kui ka moraalselt. Ema ja kasuisa käivad tööl. Kohtumenetluse poolte seisukohad Abiprokurör Meelis Juursoo esitas kirjaliku seisukoha. Arvestades I.E eelnevat kuritegelikku käitumist ja toimepandud kuritegude iseloomu ning tema isikuomadusi ja hoiakuid, palub prokurör jätta ennetähtaegse vabastamise taotlus rahuldamata. Kuritegude toimepanemise eesmärk on valdavalt olnud varalise kasu saamine. Soodusteguriks on kehv majanduslik olukord. Süüdimõistetu I.E avaldas, et tal on ükskõik kas kohus vabastab ta või mitte. Tal ei ole elu- ega töökohta ja ta ei tea, mida hakkab tegema. Kohtu seisukoht I.E kannab käesoleval ajal karistust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. I.E on temale mõistetud karistuse ajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku ning rohkem kui neli kuud. Seega on olemas

§ 76

lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. I.E on kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Varasemalt on teda karistatud varguste ja röövimiste eest. Praegu kannab ta liitkaristust kolme kohtuotsuse alusel peksmise, kahe röövimise ja varguse katse eest. Vabanemisel puudub I.E kindel elu- ja töökoht. Kui kriminaalhooldaja andmetel saab ta asuda elama oma ema ja kasuisa juurde, siis vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav emaga tülis ning ema ei soovi teda enda juurde elama võtta. Vabanemisel töökoha olemasolu on oluline, kuna kuriteod on toime pandud peamiselt varalise kasu saamise eesmärgil. Samuti on tema vastu nõudeid 3333 eurot, kuid vabanemisfondis on vaid X eurot. Olukorras, kus lähedased ei ole nõus I.E enam toetama, puudub tal esmavajaduste rahuldamiseks materiaalne kindlustatus, mistõttu on kõrgendatud oht, et vabanemisel asub ta uuesti varavastaseid kuritegusid toime panema. Seega ei ole I.E osas täidetud tingimisi enne tähtaega vabanemise olulised eeldused, mis aitaksid tal igapäevaselt vabaduses hakkama saada. Positiivne on asjaolu, et vangistuses läbis ta ajavahemikus 05.

1. – 07.06.
2. a riigikeele kursuse A1 tasemekoolituse ning ajavahemikus 26.
3. – 07.09.
4. a A2 tasemekoolituse. Ajavahemikus 25.
5. – 17.06.
6. a läbis ta sõltuvusprobleeme käsitleva sotsiaalprogrammi „Igapäevane valik“ ning alates 11.11.
7. a osaleb ta sotsiaalprogrammis „Õige Hetk“. Tartu Vangla määras I.E 30.06.
8. a käskkirjaga ajavahemikuks 13.
9. – 31.10.
10. a majandustööle abitööliseks. I.E on varasemalt karistatud nii tingimisi kui ka reaalse vangistusega. Vaatamata sellele on ta jätkanud uute kuritegude toimepanemist. 19.04.
11. a otsusega mõistis Viru Maakohus talle tingimisi karistuse, kuid kuna ta pani katseajal toime uue kuriteo, pööras kohus ärakandmata karistuse täitmisele, mõistes liitkaristuse Harju Maakohtu 08.02.
12. a otsusega. Ka kuriteod, mille eest karistas Viru Maakohtus teda 30.04.
13. a otsusega, pani I.E toime katseajal. Sealjuures pani ta uue röövimise toime juba kuu aega pärast tema karistamist eelmise röövimise eest. I.E ei ole suutnud ka rangetes kinnipidamistingimustes käituda korrektselt. Tal on kuus kehtivat distsiplinaarkaristust. Tartu Vangla karistas teda 29.04.
14. a käskkirjaga kartserisse paigutamisega 3 ööpäevaks 3-kuulise katseajaga, kuna ta omas jalutuskäigule minnes sigarette; 08.09.
15. a käskkirjaga noomitusega, kuna ta keeldus tööle minemast; 25.09.
16. a käskkirjaga noomitusega, kuna ta keeldus tööd tegemast; 16.11.
17. a käskkirjaga kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks ja 5 ööpäevaks 6-kuulise katseajaga; 11.12.
18. a käskkirjaga noomitusega, kuna ta ei ole esitanud helistamiste kohta täielikke andmeid ning 18.12.
19. a käskkirjaga noomitusega, kuna ta häiris jumalateenistust. Vangla iseloomustusest nähtuvalt peab I.E oma vajadustest tingitud õiguserikkumisi möödapääsmatuteks, ta ei mõtle alati tagajärgedele. Lisaks on ta nii alkoholikui ka opiaadisõltlane, kuid seda ei tunnista. Samas pani ta röövimised ja peksmise toime alkoholijoobes. 3 Tartu Vangla hindas I.E kõrgohtlikuks ühiskonnale ning uute kuritegude toimepanemise tõenäosuse kõrgeks. Korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 50% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 54%. I.E on vangistuses viibinud üle 4 aasta 2 kuu, ärakandmata karistus on alla 4 kuu kuu. Vaatamata sellele, et I.E on ära kandnud enamuse mõistetud karistusest, ei pea kohus põhjendatuks tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kohus võtab arvesse toimepandud kuritegusid, samuti süüdimõistetu käitumist vangistuse kestel ning vabanemisel igapäevaseks toimetulekuks olevate eelduste puudumist. I.E on varasemalt karistatud nii tingimisi kui ka reaalse vangistusega ning ta on viibinud kriminaalhooldusel, kuid kõik see ei ole mõjutanud teda uusi kuritegusid mitte toime panema. Röövimiste käigus on ta ähvardanud nii vägivalla kasutamisega kui ka tarvitanud vägivalda, tekitades kannatanutele füüsilist valu või tervisekahjustuse. Seega on ta varalise kasu saamiseks valmis tarvitama vägivalda. Ingeri Tamm kohtunik 4