Obsah (5)

§ 200§ 64§ 68§ 65§ 76

Kriminaalasi nr 1-13-2039 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. märts 2015. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-2039 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi

§ 200

lg 2 p 4, 6, 7, 8, 10 järgi ning karistuseks on mõistetud 3 aastat vangistust;

209 lg 2 p 1, 3 järgi ning karistuseks on mõistetud 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning M.J-ile mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati M.J-i karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 21.05.201019.11.2010. a, s.o kokku 5 kuud 28 päeva. M.J-ile kuulus lõplikult kandmisele 2 aastat 6 kuud 2 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 08.02.2012.a otsusega mõistetud karistus 3 aastat 6 kuud 13 päeva vangistust. M.J-ile mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 08.02.

1. a ja lõppeb 08.08.
2. a. Vangla ei toeta M.J-i vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha M.J ingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör palub jätta M.J ennetähtaegselt vabastamata. Prokurör leiab, et Tartu Vangla neutraalne iseloomustus M.J-i kohta, järjepidev kuritegelik aktiivsus, toimepandud kuritegude iseloom ning ka M.J-i isikuomadused ei anna alust tema vabastamiseks. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu M.J selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära M.J-i , leiab, et M.J-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud.
4. M.J kannab käesoleval ajal karistust muuhulgas tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on M.J temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. M.J-i on karistatud vähemalt 2-aastase vangistusega ja tal on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused M.J-i tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.

1. M.J on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. M.J on toime pannud peamiselt varavastaseid kuritegusid, aga ka isikuvastaseid, ja talle on kuritegude 2 toimepanemise eest mõistetud eriliigilisi karistusi, sealhulgas mõistetud vangistus täitmisele pööratud. Varasemalt on M.J karistatud varguste, röövimiste ja kehalise väärkohtlemise eest. Käesoleval ajal kannab M.J karistust röövimise ja kelmuse toimepanemise eest. M.J-i varasemast elukäigust nähtuvalt on ta järjepidevalt jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. M.J-i selgituste kohaselt on ta kuriteod osaliselt toime pannud seetõttu, et oli alkoholijoobes, aga ka rumalusest ja põhjusel, et ta jäi töötuks. M.J-i varasemast elukäigust nähtuvalt on M.J-ile mõistetud eriliigilisi karistusi. M.J-ile on antud võimalus karistust kanda vabaduses (Viru Maakohtu 19.04.
2. a otsus), kuid sellele vaatamata ei ole M.J oma käitumisest vajalikke järeldusi teinud ja muutnud väljakujunenud tegutsemismustreid. Ka kõige raskemaliigilisema karistusega (reaalne vangistus) ei ole olnud võimalik M.J-i käitumist mõjutada, sest ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul järeldub M.J-i varasemast elukäigust, et tema käitumises on välja kujunenud kuritegelikud käitumismustrid ja seda juba noorukieas. Senised karistused ei ole mõjutanud M.J-i kujunenud harjumusi ja tegutsemist muutma. 3.
3. Vangistuse jooksul läbis M.J riigikeele õppe A1 ja A2 tasemel. Samuti läbis sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi 12 sammu ehk „Igapäevane valik“. M.J-i käitumist karistuse kandmise ajal ei saa pidada positiivseks ja seda ennekõike kehtivate distsiplinaarkaristuste tõttu. 11.03.
4. a määrati M.J-ile karistuseks 15 päeva kartserit kaaskinnipeetava suhtes vägivalla kasutamise eest. Kohtu hinnangul on tegemist raske rikkumisega esmalt seetõttu, et karistuse kandmise ajal on kinnipeetava õiguskuulekas käitumine eeldatav, aga ka põhjusel, et M.J on kuritegusid toime pannes järjepidevalt rakendanud vägivalda (karistatud kehalise väärkohtlemise ja röövimiste) eest. See, et M.J on agressiivselt käitunud kaaskinnipeetavatega karistust kandes, annab alust kahelda, et M.J on tõsikindlaid muutusi enda käitumises tegema. Kohtu seisukohta ei muuda ka M.J-i enda selgitused selle kohta, et erilist vägivalda ei olnud, vaid üksteise tõukamine ja karistada said mõlemad. Lisaks eelnimetatud distsiplinaarkaristusele on M.J-ile määratud distsiplinaarkaristus ka 23.09.
5. a vanglateenistuse ametniku korralduste eiramise eest. Kohtu hinnangul on ka nimetatud rikkumine raske, kuivõrd ametnike korralduste eiramine teadmises, et korraldusi ei lubatud eirata, näitab M.J-i negatiivset suhtumist reeglite järgmisse. Kohus leiab, et kinnipeetav, kes soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt peaks ennekõike karistuse kandmise ajal positiivse käitumisega näitama, et ta on valmis kehtivatest reeglitest ja normidest kinni pidama ning neid järgima. Kohus, võttes arvesse M.J-i varasemat elukäiku ja käitumist karistuse kandmise ajal, ei ole veendunud, et M.J on valmis vabaduses oma käitumist suunama vastavalt ettenähtud reeglitele. 3.
6. Vangla esitatud materjalidest nähtub, et M.J soovib vabanemisjärgselt elama asuda ema juurde aadressilxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Lähedasteks peab M.J oma ema, kasuisa, venda ja vanaema. Vabaduses soovib taastada suhted varasema elukaaslasega. Arvestades kriminaalset minevikku, koosneb tutvuskond peamiselt kriminaalse taustaga isikutest, kellega väidetavalt suhelda ei plaani. Sõnades on M.J avaldanud soovi elada seaduskuulekalt ja on leidnud, et viimane aeg on alustada korralikku elu. Vabanemisjärgselt on M.J võimalik tööle asuda oma venna sõpradele kuuluvasse ettevõttesse OÜ Matwur, kus tema töökohustuseks on majade fassaadide soojustamine ja värvimine. Kohus leiab, et M.J-i vabanemisjärgsed elutingimused on head. M.J on vabanemise korral toetavad lähedased. M.J on vabanemise korral kindel töökoht ja seega ka regulaarne sissetulek. Kuivõrd varasemalt on M.J-i poolt kuritegude toimepanemise põhjuseks olnud ka majanduslik kasu saamine, on kohtu arvates tööle asumine 3 kahtlemata vajalik. Siinjuures peab kohus aga oluliseks sedagi, et M.J on suures ulatuses tasumata võlanõudeid – 3512 eurot.
7. Kohus on seisukohal, et M.J-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. M.J-i on korduvalt samalaadsete kuritegude eest karistatud ja ükski varasem karistus ei ole muutnud M.J-i käitumist ja tegutsemisviisi. M.J-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda kohtu arvates ka tema käitumine karistuse kandmise ajal. Kohus peab positiivseks, et M.J soovib edasist elu elada õiguskuulekalt ja teha oma käitumises suured korrektiivid, kuid sellele vaatamata tuleb M.J jätkata karistuse kandmist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus M.J-i tingimisi enne tähtaega vabastamata. Raina Pärn Kohtunik 4