lg 2 p 1, 3 järgi, mille eest mõistetikaristuseks 5 kuud vangistust,
lg 2 p 7, 8, 9 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, ja
lg 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõisteti K.D-le liitkaristuseks 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka K.D kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 07.04.
lg 1 alusel loeti karistuse kandmise aja alguseks K.D kinnipidamise aeg, s.o 13.06.2014.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 13.06.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on K.D temale mõistetud karistusajast ära kandnud lt poole, vähema kuid mitte vähem kui 4 kuud. K.D on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (
Seega esinevad formaalsed alused K.D i tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.
lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et K.D tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna K.D ei soovi tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabaneda. Kohus leiab, et kuigi kinnipeetaval on
järgi õigus taotleda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist, ei ole tegemist kohustusega, st kinnipeetaval on õigus otsustada, kas ta soovib enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist või mitte. Sellesisulist seisukohta kinnitab ka see, et süüdimõistetutele mõistetud karistused kuuluvad ärakandmisele reeglina tervikuna ja üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad karistuste kandmiselt tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Oleg Vassiljev ei soovi tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabaneda, kuna tal puudub elukoht ja kavatsus tööle asuda. Kohtu hinnangul tuleb K.D i sellesisulist soovi ka 2 aktsepteerida. Seega, kuna K.D on avaldanud soovi vangistusest ennetähtaegselt mitte vabaneda, ei pea kohus vajalikuks hinnata ja käsitleda teisi
Raina Pärn Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.