) § 423 lühimenetluses. Paul Pikma Abiprokurör Süüdistatav 1 , § 424 järgi L.P isikukood: XXX; kodakondsus: EV; emakeel: vene keel; elukoht: XXX, käesoleval hetkel viibib vahi all vanglas; haridus: kesk-eriharidus; töökoht: XXX OÜ, lukksepp; varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimati: - Harju Maakohtu 19.11.2014 otsusega 1-14-2014
Kahtlustatavana kinni peetud ning tõkend vahistamine kohaldatud alates 15.01.2015.a. Kaitsja Dmitri Školjar RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3 kohus o t s u s t a s: 1. Süüdi mõista L.P
, § 424 järgi ja karistada
2. Vähendada mõistetud liitkaristust 1/3 võrra. L.P tuleb ära kanda 1 (ühe) aasta ja 4 (nelja) kuu pikkune vangistus. 3.
lg 1 ja 3 alusel määrata, et L.P-le mõistetud vangistusest tuleb koheselt ära kanda 6 (kuue) kuu pikkune vangistus, mille kandmise alguseks lugeda
Vangistus pikkusega 10 (kümme) kuud jätta täitmisele 2 pööramata 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul, kui L.P ei pane selle aja kestel toime uut kuritegu ja täidab ja täidab talle katseajal määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. 4.
lg 1 alusel kohustada L.P järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid: - elab kohtu poolt määratud alalises elukohas: XXX; - ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5. Võttes aluseks
lg 2 p 21 kohus määrab, et L.P on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 6.
Raviga tuleb alustada hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul arvates L.P kinnipidamisasutusest vabanemist. 7.
lg 2 p 8 alusel määrata, et L.P on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema sotsiaalabiprogrammis. 8. Määrata L.P katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 9.
p 1 alusel arvestada L.P-le määratud 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 22.03.2016.a.
L.P juhtis tahtlikult 29.12.2015 kella 23:30 ajal Tallinnas J.Sütiste teel mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (joobeseisund klonasepaami, metadooni, fentanüüli ja 3-metüülfentanüüli tarvitamisest), rikkudes liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Seega L.P pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Kohtuistungil esitatud ja uuritud tõendid: - tunnistaja XXX ütlused (tlk.9-10); - tunnistaja XXX ütlused (tlk.20a-20c); - tunnistaja XXX ütlused (tlk.25); - süüdistatava XXX ütlused (tlk.26-29); - Maanteeameti vastus (tlk.53-54); - karistusregistri teatis ning kohtuotsused (tlk.34-44); - väärteoprotokoll (tlk.23); - kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tlk.3-4); - narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokoll nr 695/65 ja hinnang isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta (tlk.14-16); Prokuröri seisukoht ja taotlus: Prokuröri hinnangul on L.P-le süüksarvatud teod tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Isik on oma süüd tunnistanud ja kahetseb. Karistust raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. L.P on varem
1 Prokurör taotles L.P süüdi tunnistamist
, § 424 järgi ja tema karistamist
MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, s.o. L.P tuleb ära kanda 8 kuu pikkune vangistus.
lg 1 alusel arvata karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg (15.01.2016 - 23.03.2016); ülejäänud osavangistus jätta
Katseajaks määrata lisakohustus osaleda sotsiaalabi programmis. Kuivõrd isik on nõustunud sõltuvusraviga, siis tuleb määrata talle vastav lisakohustus - isikul tuleb alustada raviga mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Menetluskuludest jätta kaitsjatasu osaliselt riigi kanda: käesolev asi on kahel korral edastatud kohtule menetlemiseks kokkuleppemenetluses, kohus tagastas asjad prokuratuurile. Nimetatud toimingute ees süüdistatav riigi õigusabi tasu maksma ei pea. Süüdistatava seisukoht: L.P tunnistas kohtuistungil oma süüd kõikides episoodides ja nõustus asja lahendamisega lühimenetluse korras. L.P ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil, jäädes oma varasemate ütluste juurde. Isik märkis, et on varasemalt käinud võõrutusravil ja ta on nõus sinna uuesti minema. Süüdistatav leidis, et karistus, mis on märgitud varasemates kokkulepetes on tema mõjutamiseks piisav. Kaitsja seisukoht ja taotlus: Kaitsja leidis kohtuistungil, et süüdistus on põhjendatud, õigesti kvalifitseeritud ning tõendid lubatavad. Varasemalt on nad sõlminud prokuröriga kahel korral kokkulepped; kohus tagastas need, kuid tagastamise põhjuseks ei olnud kokkulepitud karistuse liik ja määr. Isiku süü suurus tänaseks muutunud ei ole. Arvestades isiku süü suurust ning karistust kergendavaid asjaolusid, on prokuröri poolt taotletud karistus kohane ning vastab kohtupraktikale. Menetluskulude osas on prokuröri taotlus - jätta kaitsjatasu osaliselt riigi kanda - põhjendatud. Ülejäänud osas ajatada menetluskulud 12 kuu peale. Kohtu seisukoht: KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Kohus ära kuulanud poolte seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid asub 1 seisukohale, et L.P süü on tõendatud ja tema teod on õigesti kvalifitseeritud
L.P-le esitatud süüdistus
20.12.2015 episood L.P poolt 20.12.2015 kella 13.40 ajal Tallinnas Sõle tänaval mootorsõiduki Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX juhtimine, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, on tõendatud süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega, tunnistaja ütlustega ja kirjalike tõenditega. Süüdistav on kohtueelses menetluses süü omaks võtnud ja tunnistanud, et ta juhtis 20.12.2015 kella 13:42 ajal sõiduautot Mercedes-Benz, r/n XXXjoobeseisundis. Juhtis sõidukit, kuna isal hakkas halb ning pidi ta viima koju. Juhtimisõiguse puudumises ta teadlik enne seda ei olnud. Kahetseb toimepandut (tlk.26-29). Tunnistaja Annely Sibula ütluste kohaselt (tlk.25) olles 20.12.2015.a autopatrullis koos patrullpolitseiniku Mairold Markiga, kui märkas kella 13:42 ajal Sõle tänaval 81 juures liikumas ebakindla sõidustiiliga sõiduautot Mercedes-Benz, r/n XXX. Sõidukile anti peatumismärguanne ning kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis L.P (ik XXX), kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte (tl 53-54) kohaselt puudus L.P 20.12.2015.a juhtimisõigus. L.P oli juhtimisõigus äravõetud 15.05.2009-14.05.2010. On jätnud 5 juhtimisõiguse taastamata. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii L.P poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et L.P juhtis 20.12.2015.a sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Selline tegevus on vaadeldav
L.P inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kohtu hinnangul on L.P käitumises tuvastatud kavatsetus, sest isik, kelle suhtes on varasemalt juhtimisõigus äravõetud ning kes on jätnud selle taastamata, peab teadma, et ta ei tohi mootorsõidukit juhtida. Kohtu hinnangul pani L.P toime õigusvastase teo, õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti on L.P näol tegemist täisealise, süüvõimelise isikuga. 29.12.2015 episood L.P poolt 29.12.2015 kella 23.30 ajal Tallinnas J.Sütiste teel mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXXjuhtimine, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, on tõendatud süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega, tunnistaja ütlustega ja kirjalike tõenditega. Süüdistav on kohtueelses menetluses süü omaks võtnud ja tunnistanud, et ta juhtis 29.12.2015 kella 23:00 ajal sõiduautot Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX. Seletuste kohaselt läks ta tanklasse sõidukit tankima ning kui hakkas sealt ära sõitma, siis märkas enda järgi sõitvat sisselülitatud vilkuritega politseiautot. Politsei ütles talle, et ta oli tanklast välja keerates kaldunud teise sõiduritta. Seletas politseile, et kaldus teise ritta seetõttu, kuna tee oli libe. Politsei otsustas teda kontrollida ning talt küsiti dokumente (tlk.26-29). Tunnistaja Karl-Ragnar Salu ütluste kohaselt (tlk.20a-20c) sai ta koos patrullpolitseinik Margus Soomega 29.12.2015.a kella 23:27 ajal väjakutse Sõpruse pst. ja Ehitajate tee ristmikule Olerexi bensiinijaama, kus pidi tankima sõidukit VW Passat, r/n XXX joobes isik. Jõudes sündmuskohale, said info, et sõiduk hakkas liikuma Sütiste tee 33 maja juurde. Kontrollimise tulemusel selgus, et antud sõidukit juhtis L.P (ik XXX), kelle toimetasid seoses narkojoobe kahtlusega Wismari haiglasse. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte (tlk.53-54) kohaselt puudus L.P 29.12.2015.a juhtimisõigus. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii L.P poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et L.P juhtis 29.12.2015.a sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Selline tegevus on vaadeldav
L.P inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kohtu hinnangul on L.P käitumises tuvastatud kavatsetus, sest isik, kelle suhtes on varasemalt juhtimisõigus äravõetud ning kes on jätnud selle taastamata, samuti oli ta eelnevalt, so 6 20.12.2015.a samalaadse teo eest tabatud, peab teadma, et tal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus. Kohtu hinnangul pani L.P toime õigusvastase teo, õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti on L.P näol tegemist täisealise, süüvõimelise isikuga. 15.01.2016 episood L.P poolt 15.01.2016 kella 01.25 ajal Tallinnas Sõle tänaval mootorsõiduki Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXXjuhtimine, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, on tõendatud süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega, tunnistaja ütlustega ja kirjalike tõenditega. Tunnistaja Eduard Klaasmägi ütluste kohaselt (tlk.9-10) täites 15.01.2016.a tööülesandeid, märkas kella 01:28 sõiduautot Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX, mis liikus Sõle 7 juures Paldiski maantee suunas ning keeras lõpuks Sõle 3 maja ette. Kui mootorsõiduk jäi seisma, siis kontrollisid sõidukijuhti ning selgus, et antud sõidukit juhtis L.P (ik XXX), kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kahtlustatava kinnipidamise protokollist (tlk.3-4) nähtub, et 15.01.2016.a peeti Tallinnas Sõle 3 juures kinni L.P (ik XXX). Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte (tlk.53-54) kohaselt puudus L.P 15.01.2016.a juhtimisõigus. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii L.P poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et L.P juhtis 15.01.2016.a sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Selline tegevus on vaadeldav
1 L.P
järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kohtu hinnangul on L.P käitumistes tuvastatud kavatsetus, sest isik, kelle suhtes on varasemalt juhtimisõigus äravõetud ning kes on jätnud selle taastamata, samuti olles eelnevalt samalaadseid rikkumisi toime pannud, peab teadma, et ta ei tohi mootorsõidukit juhtida. Kohtu hinnangul pani L.P toime õigusvastase teo, õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti on L.P näol tegemist täisealise, süüvõimelise isikuga. L.P-le esitatud süüdistus
L.P poolt 29.12.2015 kella 23:30 ajal Tallinnas J.Sütiste teel mootorsõiduki Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXXjuhtimine joobeseisundis, on tõendatud süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega, tunnistaja ütlustega ja teiste kirjalike tõenditega. Süüdistatav kohtueelses menetluses mootorsõiduki Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXXjuhtimist 29.12.2015.a joobeseisundis ei tunnistanud. Seletas, et fentanüüli ta ei tarvitanud, oli tarvitanud vaid metadooni ning klonasepaami, ja seda arsti ettekirjutusel. Kohtuistungil võttis süüdistatav süü täielikult omaks. Tunnistaja Karl-Ragnar Salu on andunud ütluseid (tlk.20a-20c) selle kohta, et olles 29.12.2015.a kella 23:27 ajal koos patrullpolitseinik Margus Soomega, said väjakutse Sõpruse pst. ja Ehitajate tee 7 ristmikule Olerexi bensiinijaama, kus pidi tankima sõidukit VW Passat, r/n XXX joobes isik. Jõudes sündmuskohale, said info, et sõiduk hakkas liikuma Sütiste tee 33 maja juurde. Kontrollimise tulemusel selgus, et antud sõidukit juhtis L.P (ik XXX), kelle kontrollimisel tuvastasid narkojoobe kahtluse, so silmade pupillid ei reageerinud valgusele ning olid ahenenud, kõne oli aeglane ning häiritud ning sõidukist väljumisel oli isiku kõnnak ebakindel. L.P tunnistas, et oli tarvitanud Rivotrili tablette ning metadooni. Toimetasid L.P narkojoobe kahtlusega Wismari haiglasse, kus tuvastati, et oli tarvitanud fentanüüli. Narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokollist, nr 695/65 ja hinnangust (tlk.14-16) nähtub, et 30.12.2015.a kella 00:10 ajal teostati L.P läbivaatus. Isikul tuvastati uimast ning pidurdatud käitumist, jutukust ning liigutuste kergeid häireid. Ekspertiisikäigus tuvastati L.P organismist narkootiliste või muu sarnase toimega aine (klonasepaam, metadoon, fentanüül, 3-metüülfentanüül) tarvitamise tunnuseid ning tuvastati isikul seega joove. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava L.P kohtuistungil süü omaksvõtuga, samuti tunnistaja XXX ütlustega ning narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokolliga ja hinnanguga tõendatud L.P poolt mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Seega L.P teos on
Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süütegu tahtlust. Süüteokoosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seega peab süüdlane teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. L.P on andnud ütlusi, et oli tarvitanud metadooni ning klonasepaami. L.P pidi teadma, et tal võib esineda seoses narkootiliste ainete tarvitamisega narkojoove. Seega L.P tegutses otsese tahtlusega. Kohtu hinnangul pani L.P toime õigusvastase teo, õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti on L.P näol tegemist täisealise, süüvõimelise isikuga. Karistus: Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni 3 aastane vangistus.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni 1 aastane vangistus.
lg 1 sätestab, et kui tegemist on ühe teoga, mis vastab mitmele kuriteokoosseisule, siis mõistetakse isikule üks karistus seaduse alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Riigikohtu praktika kohaselt on ühe teoga teoühtsuse mõttes tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokku kuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist (vt RKKK 3-1-1-4-04 p 8.3; 3-1-1-99-04 p 10.4; 3-1-1-1-08 p 5 ja 3-1-1-15-08 p 15). Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas esineb L.P käitumises
ja 424 kuritegude ideaalkonkurents, kuna kõik kuriteod on toime pandud ühe ja sama teoga – mootorsõiduki juhtimisega. 8 Kohus märgib, et kuigi L.P on eeluurimisel avaldanud kahetsust, ei loe kohus seda karistust kergendavaks asjaoluks, kuna kohtule ei tundu L.P kahetsus siiras. Vähetähtsaks asjaoluks 1 ei saa lugeda seda, et L.P on toime pannud
järgi 3 kuriteo episoodi ning ühe episoodi
Varasemalt on teda korduvalt
34-41 ning Harju Maakohtu otsuseid tlk. 42-44). Kohus märgib, et kui L.P tõepoolest siiaralt kahetseks oma tegu, siis ei paneks ta järjepidevalt toime üha uusi samalaadseid kuritegusid. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. L.P süü suuruse osas märgib kohus, et see on kohtu arvates keskmisest suurem. L.P juhtis korduvalt ilma juhtimisõiguseta mootorsõidukit, olles sealjuures ühel korral ka narkojoobes. Kohtu hinnangul ei ole L.P-le eelnevad
järgi mõistetud karistused mingisugust mõju avaldanud ega pannud teda seaduskuulekalt käituma. Käesolevas asjas on tõendatud, et L.P juhtis korduvalt juhtimisõiguseta mootorsõidukit ning sealjuures pani ka ühel korral toime samalaadse kuriteo, mille eest on teda juba eelnevalt 2-l korras karistatud. Kuivõrd L.P suhtes ei ole eelnevad karistused mõju avaldanud, siis ei saa käesoleval ajal rääkida tema suhtes ka kergemaliigilisest karistusest, so rahalisest karistusest. L.P on varem kriminaalkorras karistatud
Harju Maakohtu otsust nr 1-14-9061, tlk.42-43). Igor Šatõrkini karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada L.P edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus asub seisukohale, et L.P on sõiduki juhina liikluses ohtlik. Narkojoobes juht on liikluses üliohtlik nii iseendale kui kaasliiklejatele. Kohus leiab, et arvestades L.P poolt toime pandud kuritegu, varasemat karistatust, on käesoleval ajal põhjendatud tema suhtes reaalne vangistus ja seda üle keskmise määra. Kohus leiab, et kuigi iga järgnev karistus peab olema eelnevast raskem võib L.P-le mõista karistuseks reaalse vangistuse, mis tuleb pöörata üksnes osaliselt täitmisele. Vangistusest osaliselt täitmisele pööramine tingib asjaolu, et L.P soovis minna käitumiskontrolli ajal vabatahtlikult sõltuvusravile. Kohus märgib, et L.P suhtes ei ole hetkel otstarbekas teda pikaajaliselt ühiskonnast isoleerida, kuivõrd kohtu hinnangul on enam tõenäoline, et karistuse eesmärgid on kõige paremini täidetavad osalise vangistusega ning isiku hilisema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele, sh võivad L.P hoiakuid positiivsemalt kui täies ulatuses kohaldatav reaalne vangistus mõjutada võimalikud sotsiaalprogrammid, narkootikumide omamise ning tarvitamise keeld ning sõltuvusravile minek. Katseaja osas leiab kohus, et see peab olema maksimaalne seaduses sätestatud aeg: L.P on varem toime pannud liiklusalaseid rikkumisi, seega on isiku üle kontrolli- ja järelevalve vajadus kohtu arvates keskmisest kõrgem. Kohtu hinnangul peab L.P koheselt ära kandma 6 kuu pikkuse osavangistuse, kuivõrd eelmise otsuse alusel mõistetud 6 kuu pikkune vangistus isiku käitumist soovitud suunas ei mõjutanud, puudub kohtu arvates mõistlik põhjendus 6 kuu pikkusest perioodist allapoole jääva osavangistuse mõistmiseks. L.P-le kohaldatud tõkend, vahistamine, tuleb jätta muutmata. Eeltoodu alusel: 1. Süüdi mõista L.P
, § 424 järgi ja karistada
2. Vähendada mõistetud liitkaristust 1/3 võrra. L.P tuleb ära kanda 1 (ühe) aasta ja 4 9 (nelja) kuu pikkune vangistus. 3.
lg 1 ja 3 alusel määrata, et L.P-le mõistetud vangistusest tuleb koheselt ära kanda 6 (kuue) kuu pikkune vangistus, mille kandmise alguseks lugeda
Vangistus pikkusega 10 (kümme) kuud jätta täitmisele pööramata 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul, kui L.P ei pane selle aja kestel toime uut kuritegu ja täidab ja täidab talle katseajal määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 1 alusel kohustada L.P järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid: - elab kohtu poolt määratud alalises elukohas: XXX; - ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; -allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - msaab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5. Võttes aluseks
lg 2 p 21 kohus määrab, et L.P on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 6.
Raviga tuleb alustada hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul arvates L.P kinnipidamisasutusest vabanemist. 7.
lg 2 p 8 alusel määrata, et L.P on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema sotsiaalabiprogrammis. 8. Määrata L.P katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 9.
p 1 alusel arvestada L.P-le määratud 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 22.03.2016.a. 10. L.P suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine– jätta muutmata. Menetluskulud: Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 , 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas joobe tuvastamisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära ehk 645,00 eurot. L.P-le on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 312,00 EUR riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. L.P suhtes oli joobeseisundi tuvastamise kulu kogusummas 201,00 eurot, mis on rahuldatud. Kaitsja ning prokurör taotlesid kohtus osalist menetluskulude, so kaitsjatasu, osalist riigi kanda jätmist. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumis väljavaateid. Juhul, kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda, samas võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohtu hinnangul on osaline menetluskulude riigi kanda jätmine põhjendatud, arvestades menetluskulude suurust ning seda, et antud kriminaalasi on kohtu poolt tagastatud kahel korral, kokkuleppes märgitud karistuse liitmise osas. Kohtu hinnangul on otstarbekas varasemalt sõlmitud kokkulepete ajal esitatud kaitsjatasud, so 144,00 eurot, jätta riigi kanda. Lisaks märgib kohus, et kuigi kinnipidamisasutuses töötamine on vastavalt Vangistusseaduse § 43 tasustatud tegevus ning kinnipidamisasutuses loodud võimalused töötamiseks neile, kes seda soovivad, ei ole 10 antud asutuses igakuine töötasu nii suur, et süüdistatav suudaks tasuda nii suures ulatuses menetluskulusid. Samuti leiab kohus, et käesolevas asjas on põhjendatud menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust, ei ole süüdistataval võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Eeltoodu alusel tuleb L.P-lt välja mõista sundraha 645,00 eurot, kaitsjatasu 168,00 eurot ning joobeseisundi tuvastamise kulu kogusummas 201,00 eurot. Kaitsjatasu 144,00 eurot jätta riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulud 1014,00 eurot tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena, seega kuulub ühes kuus tasumisele 84,50 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena „L.P , 1-16-1657, menetluskulud“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.