KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. juuni 2016, Tallinn Kohtuasja number 1-16-3596
(16230200207)Kohtunik Urmas Reinola Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
- mai 2016 otsus F.V (F.V) süüdistuses KarS § 4231 järgi kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav F.V (ik: XXX, viibib Tallinna vanglas, Magasini 35, Tallinn, kodakondsus: määratlemata; haridus: keskharidus; emakeel: vene keel; ei tööta; karistatus: korduvalt karistatud väärteokorras, 4 kehtivat kriminaalkaristust: viimati Harju Maakohtu 27.08.2015 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9; KarS § 4231 järgi vangistus 5 kuud 12 päeva; vabanes Tallinna vanglast 11.11.2015; kahtlustatavana kinni peetud 06.03.2016, tõkend vahistamine 08.03.2016) Kirjalik menetlus Asja läbivaatamise viis RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava F.V apellatsioon Harju Maakohtu
- mai 2016 kohtuotsuse peale läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
- Harju Maakohtu
- mai 2016 kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati F.V süüdi KarS § 4231 järgi ja karistati vangistusega 5 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 06.03.2016 ja karistusaja alguseks 06.03.
- Menetluskuludena mõisteti F.V-lt riigituludesse sundraha 645 eurot ja advokaadi õigusabikulud summas 264 eurot, mis tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul igakuiste maksetena, igas kuus kuulub tasumisele 75,75 eurot. 1
- F.V tunnistati KarS § 423 järgi süüdi selles, et tema, olles varasemalt korduvalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on selle eest karistatud Harju Maakohtu 27.08.2015 otsusega KarS § 4231 järgi (teod vastavalt 10.01.2015 ja 31.05.2015), juhtis tahtlikult uuesti 13.01.2016 kella 03.40 ajal Tallinnas, mööda Sõjakooli teed, Tondi ja Marsi tänavate vahel suunaga Marsi tänava poole mootorsõidukit Mazda 6 reg.nr XXXXXX ja 06.03.2016 kella 18.05 ajal Tallinnas, Tulika tänaval mootorsõidukit Mazda Premacy reg.nr XXXXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud/ nõuet.
- Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav, kes palub kontrollida, kas temale esitatud süüdistus on kvalifitseeritud õigesti. Samuti palub jätta temalt välja mõistetud menetluskulud riigi kanda, kuna tal puuduvad rahalised vahendid nende tasumiseks. Vanglas ei suudeta talle tööd pakkuda ja peale elukaaslase surma jäi tema ülalpidamisele poeg. Võimaluse korral palub jätta riigi kanda kasvõi osa menetluskuludest või pikendada nende tasumise tähtaega, andes võimaluse asuda tasuma menetluskulusid 2 kuu möödudes alates vangistuset vabanemisest, mitte kohtuotsuse jõustumisest. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
- Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega, leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud, mistõttu tuleb F.V apellatsioon jätta läbi vaatamata. Käesolev kriminaalasi vaadati maakohtus läbi kokkuleppemenetluse korras, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud. Alates
- märtsist 2015 jõustunud KrMS-i redaktsiooni kohaselt on KrMS § 245 lg-t 1 võrreldes varasemaga täiendatud. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-7-16 selgitanud, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud ning prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses tekkivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises. Otsuses nr 3-1-1-25-09 on Riigikohus märkinud, et kohtulahendi tegemisel kokkuleppemenetluses tuleb kohtul juhinduda KrMS § 248 lg-st 1, mille kohaselt võib kohus põhimõtteliselt otsustada, kas tagastab kriminaalasja prokuratuurile (§ 248 lg 1 p-d 1-3), lõpetab kriminaalmenetluse (§ 248 lg 1 p 4) või mõistab süüdistatava süüdi ja kohaldab talle kokkuleppekohast karistust (§ 248 lg 1 p 5). Osundatud sätetest järeldub, et kohtu pädevuses on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n.ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kohtul puuduvad volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks. Kriminaaltoimikust nähtuvalt sõlmisid F.V, süüdistatava kaitsja M. Allikmäe ja abiprokurör L. Känd 26.04.2016 kokkuleppe kriminaalasjas nr 16230200207, milles märgitakse muuhulgas ka seda (p
- menetluskulud), et F.V tuleb tasuda kriminaalmenetluse kulud kogusummas 264 + 645 = 909 eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (kd I, lk 101-102). Süüdistatav on kokkuleppes allkirjaga kinnitanud, et temale on selgitatud kohustust tasuda süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha ja kohtueelse menetluse kulud. Kokkulepe on süüdistatavale tõlgitud vene keelde, ka kaitsja on kokkuleppe kinnitanud. Süüdistatav on omakäeliselt kokkuleppesse märkinud, et kaitsjat ta ei soovi. 2
(3)- mail 2016 kohtuistungi protokollist nähtub, et F.V on kohtuistungil avaldanud, et esitatud süüdistus ja sõlmitud kokkulepe on talle arusaadavad. Kokkuleppe sõlmis omal vabal tahtel ja jääb selle juurde (kd I, lk 114). Apelleeritud kohtuotsusega ongi F.V kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja karistatud ning temalt on kokkuleppes märgitud kriminaalmenetluse kulud välja mõistetud. Kohus on võimaldanud vastavalt kokkuleppele tasuda kriminaalmenetluse kulud ositi, ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest (KrMS § 180 lg 3). Tegemist on kriminaalmenetluse kulude tasumiseks ette nähtud maksimaalse tähtajaga, mida seadus võimaldab Apellatsioonis on süüdistatav taotlenud menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist või nende tasumiseks ettenähtud tähtaja pikendamist. Nagu juba eelpool nimetatud Riigikohtu lahendi (3-1-1-716) seisukohast järeldub, on osaliselt menetluskulude riigi kanda jätmine kokkuleppe esemesse kuuluv küsimus ning kohtul puudub pädevus selle üle kokkuleppe sõlmimise järgselt otsustada. F.V on kokkulepet sõlmides nõustunud temalt välja mõistetud menetluskulude suuruse ja tasumisega ning ei ole tõstatanud küsimust enda maksejõuetusest. Seega on kohtuotsus kooskõlas süüdistatava poolt eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada ning jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda, ei ole ringkonnakohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda ka KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohus otsuses nr 3-1-1-81-
- Nimelt on Riigikohus märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-s 2 märgitust, saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik sõlmitud kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.
- Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava F.V apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada apellandile. /allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Reinola kohtunik 3
(3)