1-12-7143/90

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. juulil 2016 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-7143 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Prokurör Maarja Talts Asja läbivaatamise kuupäev 25.07.2016 avalikul videokohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid M.H suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu M.H, isikukood XXX, viibib Viru Vanglas RESOLUTSIOON Kohus juhindudes KarS § 871 ja KrMS § 426¹, § 432, määras: Jätta Viru Vangla taotlus M.H kohaldamiseks rahuldamata. suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 09.06.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.H suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. M.H on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 01.04.2013 otsusega KarS § 422 lg 1 järgi ja karistatud KarS § 65 lg 2 kohaldamisega vangistusega 5 aastat. Viru Maakohtu 22.01.2015 määrusega vähendati M.H-le Harju Maakohtu 15.10.2010 otsusega mõistetud karistust ning KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti Viru Maakohtu 01.04.2013 otsusega uueks liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 12.02.2012 ja lõpp 12.08.
2. 1 Kinnipidamisasutuses M.H kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate õigusrikkumiste eest, nimelt vanglateenistuse ametnikuga ebaviisaka käitumise, ebatsensuursete väljendite kasutamise ja lühiajalisel väljasõidul teavitamiskohustuse täitmata jätmise eest. Kinnipeetav paigutati Avavanglaosakonnast kinnisesse vanglasse 10.03.2016 seoses kahe distsipliinirikkumise toime panemisega (suhtles ametnikega ebaviisakalt).Vabanemisel on olemas kindel elukoht aadressil xxx. Tegemist on 2-toalise keskküttega korteriga, mis kuulub tema vennale. Vend on nõus M.H elama asumisega temale kuuluval elamispinnal. Isik on omandanud xxx alusel xxx. Vangistuse jooksul on kinnipeetav alustanud põhihariduse omandamist
3. klassis kahel korral, kuid jättis kooli pooleli omal soovil; on töötanud koristajana; on alustanud „Viha juhtimine“ programmis osalemist, kuid jäi läbimata; osaleb programmis Õige Hetk; vestelnud vähemalt korra kvartalis psühholoogiga; osalenud Corrigo tugigrupis. Isik töötas avavanglas välikoristajana ning väljaspool vanglat xxx AS-is. Töötukassas oli ta aktiivne tööotsija. K-Raha andmetel on 12.04.2016 seisuga tasumata võlanõudeid 1033,77 euro ulatuses. Vabanemisfondis on xxx eurot. Vabanemisel töökoht puudub. Isikul on lähedastest kasuema, õde, tädi, vend ja 3 last, keda kasvatab kasuema. Mõned kuriteod (röövimine ja liiklussüütegu) on toime pandud alkoholijoobes. Meditsiiniosakonna poolt on isikul diagnoositud xxx ja xxx. Isiku puhul seisneb oht avalikkusele. Ta on ohtlik ametnikele ning vangidele. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isik ei saa enda tahtmist või kui tekib konfliktisituatsioon. Samuti juhul, kui isik on joobeseisundis. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 58%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 59%. Kinnipeetav ei soovi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Tulenevalt uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, toetab Viru Vangla kinnipeetava vabastamist karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt moodustavad kinnipeetava lähivõrgustiku kasuema, õde, tädi, vend ja 3 last. Lähedastega on isikul head suhted ja toetavad nad üksteist. Tal on olemas kindel elukoht oma venna juures. Vabanedes ei ole isikul kindlat töökohta. Kinnipeetav on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Isik on kriminaalhooldusel pannud toime uue kuriteo. Kriminaalhooldaja leiab, et arvestades isiku ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, tuleb M.H-le karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Prokurör oli seisukohal, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole võimalik, sest isikul puudub kindel elukoht. Elukoha omamine on aga käitumiskontrolli kohaldamise obligatoorseks tingimuseks. M.H selgitas kohtuistungil, et juba ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisel teatas ta kohtule ja vanglale, et tal puudub elukoht, kuhu peale võimalikku vabastamist minna. Ja olukord ei ole muutunud. xxx linnas olev korter, mida mainib vangla, kuulus vennale ja see on nüüd tema andmetel maha müüdud. Kuhu ta läheb elama peale vabanemist, ta ei tea. Kohtu põhjendused Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et M.H suhtes on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimatu. KrMS § 4261 teine lause sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus karistusseadustiku §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. KarS § 871 lg 1 kohaselt võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 2 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. KarS § 871 lg 2 kohaselt, kui isikut on karistatud karistusseadustiku
4. peatüki 1., 2.,
5. ja
6. jaos,
7. peatüki
8. jaos või
9. peatüki
10. ja
11. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. Viru Maakohtu 01.04.2013 kohtuotsusega nr. 1-12-7143 tunnistati M.H süüdi KarS § 422 lg 1 järgi ja karistati KarS § 65 lg 2 kohaldamisega vangistusega 5 aastat. Viru Maakohtu 22.01.2015 määrusega vähendati M.H-le Harju Maakohtu 15.10.2010 otsusega mõistetud karistust ning mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu 01.04.2013 otsusega uueks liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 12.02.2012 ja lõpp 12.08.
12. Karistusandmetest nähtub, et isik on viimase kohtuotsusega karistatud KarS § 422 lg 1 ettenähtud tahtliku kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 aastat. Enne käesolevat otsust oli isik süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 15.12.2010 otsusega KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ja karistatud vangistusega 3 aastat ning KarS § 121 järgi ja karistatud vangistusega 1 aasta ning KarS § 64 lg alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud, millest 1 aasta vangistust kuulus ärakandmisele kohe, ülejäänud karistus, 2 aastat 6 kuud vangistust jäeti tingimisi kohaldamata katseajaga 3 aastat. 1 Seega M.H on isik, kelle puhul on täidetud KarS § 87 lg 1 p 1 ja 2 sätestatud eeltingimused. Kinnipeetavale karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal. Samuti süüdimõistetu elutingimusi ja asjaolusid, kas isik võib toime panna uusi kuritegusid. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki M.H isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kinnipidamisasutuses töötanud koristajana ning väljaspool vanglat xxx AS-is. Õppimiseks ei avaldanud ta huvi. Osaleb programmis Õige Hetk; on vestelnud vähemalt korra kvartalis psühholoogiga; on osalenud Corrigo tugigrupis. Töötukassas oli ta aktiivne tööotsija. M.H on kriminaalkorras karistatud 8-l korral, tal on 5 kehtivat karistust ja käesoleval hetkel kannab vanglakaristust kolmandat korda. Varem on isikut karistatud röövimise, võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise, kehalise väärkohtlemise, korduva avaliku korra raske rikkumise eest. Isik on viibinud kriminaalhooldusel, kuid ei ole suutnud järgida käitumiskontrolli nõudeid ja on toime pannud uue kuriteo. Käesoleval hetkel kannab isik karistust sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumise eest. Süüdistuse kohaselt, olles alkoholijoobes ja omamata juhtimisõigust, juhtis M.H sõiduautot ning 3 sõitis Tallinna –Narva maanteel suure kiirusega otsa talle teed tõkestatud politseiautole, mille käigus tekitas raskeid kehavigastusi politseitöötajale. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on isikut väärteokorras karistatud 3-l korral: 2-l korral Liiklusseaduse alusel ja 1-l korral KarS § 276 alusel. Seega võib järeldada, et M.H puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Isik oli varasemalt kriminaalhooldusel, kuid see ei ole suutnud teda hoida uute kuritegude toimepanemisest. Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik on vangistuses püüdnud õppida, on osalenud Viha juhtimine“ programmis. Ta osaleb programmis Õige Hetk ning on vestelnud vähemalt korra kvartalis psühholoogiga, osalenud Corrigo tugigrupis. Alustas „Viha juhtimine“ programmis osalemist, mis jäi läbimata. Samuti töötas ta avavanglas välikoristajana ning väljaspool vanglat xxx AS-is. Vabanemisjärgne elukoht puudub. Isik väidab, et ta ei lähe elama vangla mainitud aadressile venna korterisse. Kuigi vangla iseloomustuses väidetakse, et vend on nõus võtma isiku enda juurde elama, ei kinnita seda asjaolu enam miski. Isik väidab, et korter on hoopis välja müüdud. Muid andmeid kohtule ei ole. Isegi kui arvestaks, et süüdimõistetuvend oleks nõus isikut enda juurde lubada, on süüdimõistetu meelestatud selliselt, et ta ei lähe sinna elama. Kohus on arvamusel, et sel juhul ei ole kriminaalhoolduse läbiviimine sellel aadressil võimalik. Kohus leiab, isiku suhtes on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimatu, kuna kõik formaalsed eeldused ei ole täidetud. Isik on küll korduvalt kriminaalkorras karistatud, ta on süüdi mõistetud vägivaldse kuriteo eest, mille eest mõisteti talle karistuseks rohkem kui 2 aastat vangistust. Isikul puudub kindel elukoht, mis on kontrollnõudena KarS § 75 lg 1 mõistes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üheks eelduseks. See asjaolu välistab karistusjärgse kontrolli kohaldamist ( Riigikohtu lahend 3-1-1-45-16, p 7). Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu M.H käitumiskontrolli kohaldamisega. / suhtes karistusjärgse / Inna Kirsipuu kohtunik 4