Obsah (6)

§ 223§ 17§ 57§ 39§ 2§ 14

4-20-417 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2020, Tallinn Väärteoasja number 4-20-417 (2302,19,018164) Kohtunik Marina Nina

§ 223

lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot Menetlusalune isik V.J – isikukood: XXX; elukoht: xxxx; e-post: xxxx Kaitsja Ants Kuningas (L.P Konsultatsioonid OÜ) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri vanemväärteomenetleja Jaak Paju RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133-134, maakohus otsustas: 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 9. jaanuari 2020. a otsus väärteoasjas nr 2302,19,018164, millega V.J karistati

§ 223

lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot osaliselt, s.o menetlusalusele isikule mõistetud karistuse täitmise tähtaja osas. 1 4-20-417

1. Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata, et isikule mõistetud rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot, tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 8 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 50 eurot kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele Swedbank EE932200221023778606, SEB pank EE891010220034796011 või Luminor Bank EE701700017001577198, märkides ära kohustusliku viitenumbri
3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvi ositi tasumise tähtaegu, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
4. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
5. Menetlusaluse isiku kaitsja kaebus rahuldada osaliselt.
6. Jätta rahuldamata menetlusaluse isiku kaitsja taotlus hüvitada valitud kaitsjale makstud tasu.
7. Väärteoasja materjalide juures asuv CD plaat jätta väärteoasja materjalide juurde. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o
8. juunist
9. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Politsei- ja Piirivalveamet koostas
11. detsembril 2019 väärteoasjas nr 2302,19,018164 väärteoprotokolli, mille teokirjelduse kohaselt juhtis V.J
12. novembril 2019 kell 11.48 Tallinnas Rannamäe tee-Mere pst-Kanuti tn ristmikul, liikudes Viru ringi suunas, mootorsõidukit xxxx reg.nr xxxx ja reguleerimata ristmikul ei andnud teed LM 221 „Anna teed“ alusel sõidueesõigusega teel liikunud sõidukile xxxx ning sõitis talle otsa. Oma tegevusega põhjustas V.J varalise kahju R S ja Luminor Liising AS-le, mis on fikseeritud sündmuskoha vaatlusprotokollis, fototabelis. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (

) § 17 lg 1, § 57 lg 1 ja majandus- ja kommunikatsiooniministri

1. veebruari
2. a määruses sätestatud liiklusmärgi 221 „Anna teed“ nõudeid, pannes sellega toime

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi
2. jaanuari
3. a otsusega karistati V.J

§ 17

lg 1 ja § 57 lg 1 rikkumise eest

§ 223

lg 1 alusel, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.

§ 223

lg 1 alusel karistati menetlusalust isikut rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. 2 4-20-417 Menetlusaluse isiku kaitsja kaebus

1. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku V.J-ina kaitsja, milles taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 3.
2. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses on
3. novembril 2019 toimunud liiklusõnnetuse toimumiskohaks määratud erinevad asukohad. Väärteoprotokolli kohaselt on märgitud liiklusõnnetuse toimumise kohaks Mere pst 8a, aga väärteootsuses on toimumise kohaks märgitud Mere pst, Rannamäe tee ja Kanuti tn ristmik. Samuti nähtub väärteoprotokollist, et menetlusaluse isiku ühtlused puuduvad, aga väärteootsuses on märgitud, et väärteo toimepanemine on tõendatud menetlusaluse isiku enda ütlustega selle kohta, et tema juhtis mootorsõidukit registreerimismärgiga xxxx väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas. Eelnevast nähtub, et väärteoprotokolli teokirjeldus ja tõendite loetelu ei ühti väärteootsuses kajastuva teokirjelduse ja tõenditega. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tema suhtes
4. detsembril 2019 koostatud väärteoprotokolli 2302,19,018164 sisu ei võimalda kaebuse esitajat käsitada

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise toimepannud isikuna, mistõttu kuulub V.J-ina suhtes alustatud väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetamisele. 3.2. Kaebuse esitaja ei nõustu, et menetlusalune isik on rikkunud

§ 17

lg 1 ja § 57 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Tõenditest nähtub, et liiklusõnnetuse tegelikus toimumise kohas muutub tee suund korduvalt, seega tulenevalt

§ 57

lg-st 2 pidi sõiduauto xxxx juht andma teed kaebuse esitaja poolt juhitud sõiduautole xxxx.

§ 57

lg 2 sätestab nimelt, et kui peatee või sõidueesõigusega tee suund muutub, peab peateel või sõidueesõigusega teel sõitev juht andma teed samal teel paremalt lähenevale või seal asuvale sõiduki juhile. 3.3. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks kohtuvälise menetleja seisukoht ka seetõttu, et videosalvestiselt nähtub üheselt, kuidas sõiduauto xxx näitab peale valgusfoori juurest liikuma hakkamist ja trammitee ületamist vasakut suunatuld ning otsustab viimasel hetkel ümber ning keerab paremale Kanuti tänavale. Kanuti tänavale keerates näitab sõiduauto xxxx juht paremat suunatuld alles siis, kui ta on manöövri lõpetamisel ning asub risti ees kaebuse esitaja poolt juhitud sõiduautol xxxx.

§ 39

lg 1 kohaselt peab juht andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri või sõiduki peatumise alustamist. Sõiduauto xxxx juht ei andnud vähemalt kolm sekundit enne manöövri algust suunamärguannet ning ei veendunud sõidu jätkamise ohutuses. Kaebuse esitaja ei saanud seega ette näha sõiduauto xxxx ootamatut pööret paremale, kuna eelnevalt oli sisse lülitatud suunatuli vasakule. 3.4. Kohtuväline menetleja ei ole andnud hinnangut teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi tegevusele, millega on kohtuväline menetleja oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes. Sõiduauto xxxx juht on ise rikkunud

§-s 57 lg 2 ja

§-s 39 lg 1 sätestatud kohustusi. xxxx juht ei veendunud ohutuses. Kaitsja on seisukohal, et kui antud juhul sõiduauto xxxx juhi poolt toime pandud liiklusseaduse nõuete rikkumised ära mõelda, siis ei saa rääkida tagajärgedest liiklusõnnetuse näol. 3 4-20-417 3.

1. Samuti on kaebuse esitaja seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu karistuse määramise osas ühtegi põhjendust ega põhistust, kas ja miks tuleb menetlusalust isikut karistada ning millistele asjaoludele tuginedes tuleb menetlusalusele isikule määrata karistus just sellises määras, nagu seda on märgitud väärteootsuses. Kohtuväline menetleja ei ole kergendava asjaoluna arvestanud isegi seda, et kaebuse esitajal ei ole mitte ühtegi kehtivat väärteokaristust. Samuti on kohtuväline menetleja kergendava asjaoluna karistuse määramisel jätnud arvestamata kaebuse esitaja majandusliku ja perekondliku seisundi. Kaebuse esitaja on perekonna ülalpidaja, kelle ülalpidamisel on neli last. Menetlusaluse isiku olulistesse majandusraskustesse viimine ei tohi õigusriigis olla karistuse kohaldamise eesmärgiks ega tagajärjeks. 3.
2. Eeltoodust tulenevalt leiab kaebuse esitaja, et kohtuvälise menetleja poolt
3. jaanuari 2019 tuleb tühistada täies ulatuses VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ja alternatiivselt tühistada täies ulatuses VTMS § 150 alusel. Kui kohus tuvastab kaebuse esitaja käitumises väärteotunnused, palub kaebaja vähendada määratavat karistust ning võimaldada selle tasumine ositi KarS§ 66 sätteid kohaldades. Kaebaja palub kohtul kaaluda ka võimalust väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, kuna menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Samuti palub kaebuse esitaja hüvitada menetluskulud.
4. Kohtuistungil jäid menetlusalune isik ja tema kaitsja kaebuse juurde, paludes tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Samuti palus kaitsja hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale osutatud õigusabi eest makstud tasu. Kohtuväline menetleja leidis, et kaebus ei ole põhjendatud ja palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
6. Väärteoprotokollis sisalduva väärteokirjelduse kohaselt heidetakse V.J-ile ette seda, et ta juhtis mootorsõidukit reguleerimata ristmikul ja ei andnud teed LM 221 „Anna teed“ alusel sõidueesõigusega teel liikunud sõidukile, sõites sellele otsa. Sellise tegevusega põhjustas ta varalise kahju R S ja Luminor Liising AS-le. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 17lg-t 1, § 57 lg-t 1 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.

veebruari 2011. a määruses nr 12 sätestatud liiklusmärgi 221 „Anna teed“ nõudeid ja pani toime

§ 223lg 1 järgi sätestatud väärteo.

1. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et menetlusalune isik ja tema kaitsja on ekslikult väärteoprotokollina käsitlenud e-toimikust tehtud väljavõtet. Õiguslikku tähendust omab väärteomenetluse seadustiku mõistes väärteoprotokoll, milline asub väärteotoimikus ning mida on menetlusalusele isikule tutvustatud. Ka kohtuistungil kinnitas menetlusalune isik, et väärteoprotokollil on tema allkiri kättesaamise kohta. Kaebuses välja toodud vastuolusid väärteoprotokolli ja kohtuvälise menetleja otsuse vahel ei ole (toimepanemise koht). 4 4-20-417
2. Seoses menetlusaluse isiku ütluste usaldusväärsusega, märgib kohus järgmist. VTMS § 31 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses tõendamisel ja tõendite kogumisel kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse seadustikust tulenevaid erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 63 lg 1 kohaselt on süüdistatava ütlus tõend ja seda tuleb arvestada, kui tõend on usaldusväärne. Kohtupraktikas on tõdetud, et tõendi tunnistamine usaldusväärseks tähendab peamiselt kohtu veendumust, et see tõend kajastab uuritava süüteo tunnust ja et seda kajastust on võimalik menetluses ka taasesitada. Tõendi usaldusväärsuse küsimuse lahendamisel on kohtul võimalik muu hulgas hinnata, kas ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlustes on lahknevusi kannatanu ja tunnistaja ütlustega või teiste kogutud tõenditega ning kas ütlused on eluliselt usutavad. Kohtu hinnangul on V.J-i kohtuistungil antud ütlused usaldusväärsed. On mõistetav, et liiklusõnnetuse aset leidmise mõningates detailides on erinevusi kohtuvälises menetluses antud ütlustes võrreldes kohtuistungil antud ütlustega, kuid oma sisult on V.J piisavalt detailselt selgitanud liiklusõnnetuse aset leidmise asjaolusid. Kohtu hinnangul ei esine menetlusaluse isiku ütlustes vastuolusid või ebatäpsusi sel määral, mis tingiks nende pidamist ebausaldusväärseks. See aga ei väära kohtuvälise menetleja hinnangut, et V.J on toime pannud väärteo. 9.

§ 223

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Seega peab esmalt tuvastama, kas menetlusalune isik V.J sõiduki xxxx reg.nr xxxx juhina rikkus liiklusnõudeid.

1. Kohtule esitatud väärteotoimikus olevate tõendite alusel on tuvastatav, et väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas juhtis V.J mootorsõidukit xxxx, mis põrkas kokku sõiduautoga xxxx reg.nr xxxx, mida juhtis R.S. See on tuvastatav nii V.J-ina enda ütlustega kui ka sündmuskoha vaatlusprotokolliga (sündmuskoha vaatluse käigus koostatud liiklusõnnetuse akt). Ka on väärteoasja materjalide alusel tuvastatav, et menetlusalune isik V.J juhtis mootorsõidukit reguleerimata ristmikul/kõrvalteel, kus talle kehtis liiklusmärk 221 „Anna teed“. Liiklusõnnetuses osalenud teine sõiduauto xxxx liikus peateel. Nimetatu on tuvastatav nii sündmuskoha vaatlusprotokolliga, sh sündmuskoha vaatluse käigus koostatud liiklusõnnetuse aktiga, fototabeliga ja skeemiga.
2. Menetlusaluse isiku ja tema kaitsja põhiargument seisneb selles, et V.J ei rikkunud mootorsõiduki juhtimisel liiklusnõudeid, mistõttu kokkupõrge mootorsõidukoga xxxx ei ole talle omistatav. Kohus selle seisukohaga ei nõustu ja põhistab seda järgmiselt.
3. Kaebajale heidetakse ette liiklusõnnetuse põhjustamist.

§ 2

p-s 32 antud definitsiooni kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. 13. Menetlusalusele isikule heidetakse mootorsõiduki juhtimisel ette nii

§ 17

lg 1 kui ka

§ 57lg 1 ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.

veebruari 2011. a määruses nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ (edaspidi määrus) sätestatud märgi 221 „Anna teed“ nõuete rikkumist.

§ 17

lg 1 kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest.

§ 57

lg 1 näeb ette, et kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel 5 4-20-417 mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast. Määruse § 7 lg 3 kohaselt märk 221 „Anna teed“ kohustab juhti andma teed lõikuval teel, enne lõikuvat sõidurada sõiduraja kohale koos tahvliga 882 „Kehtivusrada” panduna lõikuval sõidurajal ja tahvli 834 „Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund” olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile. Peateele pandud märk tähistab ühtlasi peatee lõppu.

1. Praegusel juhul heidetaksegi menetlusalusele isikule ette seda, et tema kõrvalteel sõitva juhina ei andnud liiklusmärgi 221 „Anna teed“ alusel teed juhile, kes lähenes ristmikule või liikus sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata sõidusuunast.
2. Kohtu hinnangul on praeguses väärteoasjas tuvastatud menetlusaluse isiku ütlustega ja uuritud videosalvestistega, et menetlusalune isik sõidab Rannamäe tee – Mere pst – Kanuti tee ristmikul Viru ringi suunas ning liiklusõnnetuses osalenud sõiduk xxxx liigub Mere pst-l ning asub peateel. Seega on tuvastatud, et menetlusalune isik V.J liikus Rannamäe teel, seega sõidurajal, kus talle kehtis „Anna teed“ liiklusmärk. Seega lasus menetlusalusel isikul kohustus veenduda, et liikudes edasi mööda oma trajektoori otse Viru ringi poole ei takista see Mere pstl liikuvate sõiduki juhtide tegevust.
3. Kohtu hinnangul ei nähtu videosalvestisest ega ka menetlusaluse isiku enda kohtuistungil antud ütlustest, et V.J oleks veendunud manöövri ohutuses. Kohus nõustub, et videosalvestuselt nähtub, et sõiduautol xxxx näitab vilksamisi suunda vasakule, kuid tegemist on nii hetkelise vilgatusega, et selle põhjal tõsikindlat järeldust teha sõiduauto sõidutrajektoori osas ei ole võimalik. Seda enam, et videosalvestuselt nähtub, kuidas koheselt peale seda lülitub sõiduautol xxxx sisse parem suunatuli, mida V.J oleks pidanud samuti märkama ning arvestama. Kohus nõustub, et „Anna teed“ märk ei pane mootorsõiduki juhile peatumise kohustust, kuid paneb siiski juhile kohustuse tõsikindlalt veenduda oma manöövri ohutuses. Kohtuistungil uuritud videosalvestusest nähtub kohtu hinnangul, et menetlusalune isik läheneb ristmikule sõidukiirusega, mis ei võimalda tal õigeaegselt hinnata ega märgata peateel liikuva sõiduauto tegelikku liikumissuunda. Videosalvestuselt nähtub üheselt, et sõiduauto xxxx juht sõidab peateel oma sõidurajal ning ta ei ole jõudnud oma manöövrit lõpetada. Seejuures ei ole oluline kaebuses esitatud asjaolu, justkui muudaks tee, millel liikus xxxx, suunda, sest Rannamäe teel kehtib „Anna teed“ märk.
4. Vähem tähtsust ei oma asjaolu, et sõiduauto xxxx juht võis enda sõidurajal liikudes pöörata nii paremale Kanuti tänava suunas kui ka vasakule Viru ringi suunas. Eeldusel, et Viru ringi suunas pöörates oli teel mitu sõidurida, siis oli tal õigus valida nii vasakpoolne kui ka parempoolne sõidurida. Ka menetlusalune isik ei vaielnud sellele väitele kohtuistungil vastu, kuid leidis, et sellisel juhul ei oleks kokkupõrget toimunud. Nimetatu on aga ümberlükatud kohtuistungil uuritud videosalvestusega, sest isegi kui sõiduauto xxxx oleks pööranud Viru ringi poole, oleks kokkupõrge, arvestades sõiduautode trajektoori, sõidukiirust ning liiklussituatsiooni tervikuna, siiski toimunud. Eeltoodu kinnitab aga kohtu veendumust, et V.J ei veendunud oma manöövri ohutuses ja tal ei olnud liiklussituatsioonist täit ülevaadet. „Anna teed“ märk kohustab sõidukijuhti andma teed kõigile peateel liikuvatele sõidukitele ning veenduma oma manöövri ohutuses, kuid menetlusalune isik ei juhindunud tee andmisel liikluskorraldusvahendite nõuetest ega hinnanud selles konkreetses sündmuskohas kehtivaid liiklusreegleid – ja märke adekvaatselt.

§ 14

lg 2 kohaselt peab iga liikleja, liikluse 6 4-20-417 korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. 18. Erinevalt kaebuses märgitust ei ole kohtu hinnangul tegemist

§ 57lg-s 2 sätestatud olukorraga.

Viidatud sätte esimese lause kohaselt kui peatee või sõidueesõigusega tee suund muutub, peab peateel või sõidueesõigusega teel sõitev juht andma teed paremalt lähenevale või seal asuvale sõidukijuhile. Kõnesolevas asjas ei liikunud sõidukid samal teel, vaid xxxx oli peateel ja menetlusaluse isiku juhitud xxxx kõrvalteel.

1. Kohtu hinnangul on tuvastatud ka see, et liiklusõnnetuse/kokkupõrke tagajärjel põhjustati varaline kahju nii Luminor Liising AS-le (xxxx vigastused) kui ka R.Sle (xxxx vigastused). Varalise kahju tekkimist ja sõiduautodel tekkinud vigastusi kinnitavad sündmuskoha vaatlusprotokoll koos liiklusõnnetuse akti ja fototabeliga, millede kohaselt sõiduautol xxxx on vigastada saanud sõiduki parempoolne külg ning sõidukil xxxx vasakpoolne esinurk ja poritiib, esistange.
2. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et menetlusalune isik V.J rikkus oma tegevusega nii

§ 17

lg 1 kui ka

§ 57lg 1 ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.

veebruari 2011. a määruses nr 12 sätestatud märgi 221 „Anna teed“ nõudeid ja põhjustas sellega liiklusõnnetuse, millega kaasnes varaline kahju, s.o täitis

§ 223lg 1 objektiivse koosseisu.

Kohtu hinnangul rikkus V.J liiklusnõudeid ettevaatamatusest hooletuse vormis. V.J pani rikkumine vähemalt hooletusest, arvates alusetult, et teine sõidukijuht teeb enda sõidureal vasakpöörde ja seetõttu on menetlusaluse isiku manööver ohutu, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Samuti põhjustas menetlusalune isik tagajärje hooletusest. Isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 21. Riigikohtu praktika kohaselt peab

§ 223

lg 1 järgi esitatud süüdistuse puhul isikule hoolsuskohustusega kaasneva kahjuliku tagajärje omistamisel kaaluma ka teise liiklusõnnetuses osalenud isiku tegevust. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et liiklusõnnetuse põhjustamises on süüdi justkui sõiduauto xxxx juhi poolt toime pandud liiklusseaduse nõuete rikkumised ning et kui need ära mõelda, siis ei saa rääkida ka tagajärjest liiklusõnnetuse näol. Käesoleva väärteoasja kontekstis ja dokumentaalsete tõendite ning videosalvestuse pinnalt on võimalik väita, et sõiduauto xxxx juht ei ole rikkunud ühtegi kaebuses esitatud liiklusseaduse sätet. Sõiduauto xxxx juht ei ole oma hoolsuskohustust rikkunud, vaid on sõitnud peateel, oma sõidurajal ning vastavalt seaduses sätestatud liiklusnõuetele. Sõiduauto xxxx juhil oli õigus oma manööver lõpetada. Kohus ei pea põhjendatuks kaitsja seisukohta, mille kohaselt R.S rikkus oma tegevusega

§ 39

lg 1 nõuet, s.o juhi kohustust anda suunamärguanne vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri või sõiduki peatamise alustamist. Isegi kui jaatada, et xxxx juht andis suunamärguande 1 sekundilise hilinemisega, oli ikkagi menetlusaluse isiku kohustus veenduda „Anna teed“ märgi mõjualas oma manöövri ohutuses. Siingi on taaskord oluline välja tuua ka asjaolu, et sõiduauto juht võis enda sõidurajal liikudes pöörata nii paremale Kanuti tänava suunas kui ka vasakule Viru ringi suunas ning juhul, kui Viru ringi suunas pöörates oli teel mitu sõidurida, oli tal õigus valida nii vasakpoolne kui ka parempoolne sõidurida. Teisisõnu lasus menetlusalusel isikul igal juhul kohustus xxxx juhile teed anda. Tegemist ei ole ka

§ 57lg-s 2 nimetatud olukorraga.

7 4-20-417 Kokkuvõttes leiab kohus, et liiklusõnnetuse toimumises ei ole mänginud rolli xxxx juhi tegevus ning liiklusõnnetuse tagajärg ehk varalise kahju tekitamine on omistatav menetlusalusele isikule, nagu kohus selle eelnevalt tuvastanud on. Karistus 22.

§ 223

lg 1 näeb võimalik karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kuue kuuni. Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 400 eurot, s.o alla sanktsiooni keskmise määra (sanktsiooni esimeses kolmandikus). Kohus leiab, et V.J-ile karistuse mõistmisel ei ole kohtuväline menetleja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja mõistetud karistus vastab isiku süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse väärteotoimepanemise asjaolusid, sh sõidukitele tekitatud kahju ulatust. Samuti ei ole isik oma süüd tunnistanud ega avaldanud kahetsust. Samas on kohtu hinnangul tegu toime pandud ettevaatamatusest. V.J ei ole kehtivaid karistusi.

1. Kohus peab võimalikuks võtta arvesse isiku ütlusi raske majandusliku olukorra kohta (menetlusaluse isiku ülalpidamisel on 3 alaealist ja 1 täisealine, kuid õppiv laps) ja määrata, et isikule mõistetud rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 8 (kaheksa) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2. Väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 otstarbekuse kaalutlustel kohus põhjendatuks ei pea. Sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumisega seatakse ohtu teiste isikute tervis ja vara, mistõttu tuleb liikluses olla eriti tähelepanelik ja hoolikas. Kõnesolevas asjas põhjustatigi liiklusõnnetuse tagajärjel varaline kahju – ka teise liiklusõnnetuses osaleja sõidukile tekitati märkimisväärselt suured vigastused.
3. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2, tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi
4. jaanuari
5. a otsuse väärteoasjas nr 2302,19,018164, millega V.J karistati

§ 223

lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot osaliselt, s.o menetlusalusele isikule mõistetud karistuse täitmise tähtaja osas. Kohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega määrab, et isikule mõistetud rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot, tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 8 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 50 eurot kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele Swedbank EE932200221023778606, SEB pank EE891010220034796011 või Luminor Bank EE701700017001577198, märkides ära kohustusliku viitenumbri

1. Menetlusaluse isiku V.J-ina kaitsja kaebus tuleb rahuldada osaliselt.
2. Kaitsja esitas istungil taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Taotluse kohaselt moodustuvad kaebuse esitaja menetluskulud kaitsjale õigusabi eest makstavas tasus, tunnihinnaga 110 eurot/tund, millele arve esitamisel lisandub käibemaks. Taotluse kohaselt kuulus kaitsjal väärteoasja materjalide ja väärteotoimikuga tutvumisele 0,5 tundi, väärteotoimiku lisas esitatud video analüüsile 0,3 tundi, väärteokaebuse koostamisele 2,5 tundi ja
3. mai
4. a istungiks ettevalmistamisele 0,5 tundi. Enne
5. mai 2020 istungit oli õigusabikulu 3,8 tundi, koos käibemaksuga 501,60 eurot. 8 4-20-417
6. KrMS § 175 lg 1 järgi kuulub menetluskulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Riigikohtu praktika kohaselt on menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamise eelduseks taotluse ja kuludokumentide esitamine enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Teisisõnu tuleb kohtule esitada tõendeid selle kohta, et menetlusalusel isikul on tekkinud kohustus tasuda valitud kaitsjale tehtud õigusabitoimingute eest, vastasel juhul ei saa neid toiminguid puudutavas osas makstavat tasu käsitada menetluskuluna ja puudub alus nende osas tekkinud kulusid hüvitada (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. oktoobri
8. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-77-16, p 18.5). Praeguses asjas ei ole kohtule esitatud taotlusele lisatud tõendeid selle kohta, et menetlusalusel isikul on tekkinud kohustus valitud kaitsjale õigusabitoimingute eest maksta, mistõttu puudub alus riigilt nende katteks hüvitise väljamõistmiseks ja taotlus tuleb jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Marina Ninaste kohtunik 9