lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o. 800 eurot. Kohtuväline menetleja: Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp juhtivmenetleja E K. Menetlusalune isik: F.B; ik: XXX; elukoht: xxx; e-post: xxx RESOLUTSIOON 1. Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras Jätta F.B kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits 03.03.2020.a. otsusele nr 2316,20,000469 F.B karistamises
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o. 800 eurot rahuldamata. 1 2. Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits 03.03.2020.a. otsus nr 2316,20,000469 F.B karistamises
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o. 800 eurot muutmata ja tühistamata.
S § 56 lg 1 ja § 63 lg 1. Nimelt F.B juhtis 23.01.2020.a. kell 12:56 ajal Harjumaal Tallinna linnas Tartu mnt 52 juures suunaga J.Kunderi põik ja K. Türnpu poole mootorsõidukit Audi A4 reg.nr x X isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisialdus mitte väiksem kui 0.56 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,61 mg/l +/- 0,05 mg/l. Samuti F.B juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. F.B rikkus sellega
lg 3 ja § 90 lg 1 p 1,3 nõudeid ja pani sellega toime
lg 2 ja
Otsusele esitas menetlusalune isik alljärgneva kaebuse Menetlusalune isik palub tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits 03.03.2020.a. otsuse nr 2316,20,000469. Menetlusalune isik leiab, et temale karistuse määramise aluseks on PPA ametnike paljasõnaline väide, et tema juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Teda ei peatatud sõiduki juhtimisel, tegelikult t eda paluti väljuda parkivast ja seisva mootoriga autost. Menetlusalune isik leiab, et PPA ametnik ei ole arvestanud tema vastulausega. Samuti leiab menetluslaune isik, et politseiametnikud protokolli koostamisel suhtusid temasse väga ründavalt ja ei lasknud tal selgitusi anda. Menetlusalune isik soovib, et asi lahendatakse kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Samuti kohtuväline menetleja asub seisukohale, et alused kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks ning menetluse lõpetamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Menetlusalune isik on väärteoprotokollil lahtris ütlused omakäeliselt märkinud, et ta on sellega tutvunud ja lahendusega ei nõustu ning otsust soovib e-posti aadressile. Indikaatorvahendi 2 kasutamise protokolli pöördel on menetlusalune isik märkinud „nägu õhetab mul koguaeg“. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli reale kontrollile allutatud isiku selgitused ja taotlused on kaebaja oma käeliselt kirjutanud „Kontrolli andmeid ei näinud“ nimetatud protokollil ning tõendusliku alkomeetri väljatrükil on isiku allkiri. Mootorsõiduki juhtimise fakti kinnitavad tunnistaja X X ütlused, et ta oli 23.02.202.a kella 12:56 ajal täitmas töökohustusi koos X Xiga x, hoone juures, kui nägi kuidas Tartu mnt 52 juures liigub J. Kunderi põik poolt K. Türnpu poole mootorsõiduk Audi A4 Avant re. Nr x X, mis liikus ebakindla sõidustiiliga. Sõiduk keeras Tartu mnt 52 hoone ees olevasse parklasse ning alustas seal parkimist, millega juht hästi hakkama ei saanud, tunnistaja liikus sõiduki juurde, et juhiga, kes viibis sõidukis üksinda vestelda. Isikuks osutus F.B, kellel puudus juhtimisõigus, samuti oli tunda alkoholilõhna. Patrullsõidukis kontrollis O.X isiku alkoholisisaldust väljahingatavas õhus indikaatorvahendiga, mille näiduks oli 0,63 mg/l. Menetlusalusele isikule tuvastati tema õigusi ja kohustusi ning ta oli nõus puhuma tõenduslikku alkomeetrisse, mistõttu toimetati isik Kesklinna politseijaoskonda. Tõendusliku alkomeetri lõplikuks mõõtetulemuseks oli 0,56 mg/l. Tunnistaja on tutvunud oma õiguste ja kohustustega ning teda on hoiatatud ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest järgneb vastutus KarS § 318 ja § 320 järgi. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel tuginenud väärteoasjas kogutud tõenditele, sh tunnistaja S.X ütlustele ning liiklusregistri andmete väljatrükile. Kogutud tõendite usaldusväärsuses puudus kohtuvälisel menetlejal põhjust kahelda. Kogutud tõendite usaldusväärsust ei ole kahtluse alla seadnud ka menetlusalune isik maakohtule esitatud kaebuses. Isikuliste tõendiallikate usaldusväärsuse hindamisel arvestatakse Riigikohtu selgituste kohaselt (RKKK nr 3-1-1-25-15 p 8; nr 3-1-1-109-15 p 110 – 112; nr 3-1-1-100-15 p 16-17) järgmisi hindamiskriteeriume: ütluste järjepidevus ja vastuolude esinemine; ütluste detailsus ja selgus; ütluste eluline usutavus ehk see, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus; tajumise asjaolud ning ütluste andja isikuomadused ja tema seisund tajumise hetkel (isikust tulenevad võimalikud eripärad sh alkoholijoove, alaealisus, vaegkuulmine või nägemine). Samuti on Riigikohus 19.04.2004.a. lahendis nr 3-1-1-94-04 punktis 10 selgitanud, et süüküsimuse otsustamisel omab olulist tähtsust ka kohtualuse enese käitumine kogu menetluse vältel ja tema poolt valitud kaitsetaktika analüüs erineval ajal antud ütluste hindamise alusel. Menetlusalune isik kohtuvälise menetluse kestel sisulisi selgitusi õigusrikkumise toimepanemise asjaolude kohta andnud ei ole. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et antud juhul menetlusaluse isiku väitest, et tema poolt alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on paljasõnaline, on usaldusväärsemad tunnistaja S.X ütlused, mis riimuvad indikaatorvahendi kasutamise protokollis sisalduvate F.B ütlustega. Seega F.B kaitsetaktika on paljasõnaline ning tõenditele mitte tuginev, mis seal kahtluse alla kaebaja kaitsetaktika usaldusväärsuse. Seega kohtuväline menetleja leiab, et menetluses kogutud tõenditega kogumis on leidnud F.B poolt väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki Audi A4 reg.nr x X juhtimisõiguseta ning seisundis, kus alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0.56 mg/l ning juhtis sõidukit, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Kohtuväline menetleja leiab, et arvestades alkoholisisalduse määra menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus, pani ta süüteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Arvestades alkoholisisalduse määra menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus ning tema vanust ja sellest tulenevalt eeldatavalt piisavat elukogemust, pidi ta teadma alkoholi mõju inimorganismile ja keeldu sellise mõju all liikluses sõidukijuhina osaleda. F.B mootorsõiduki juhtimisõigus on peatunud alates 28.12.2011 ja teda on 03.02.2017 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, seega oli ta teadlik juhtimisõiguse puudumisest. Seega antud teo pani isik toime otsese tahtlusega. Menetlusalune isik omab varasemat karistust väärteo korras liiklusalase väärtegude toimepanemise eest ning ta eitab oma süüd talle etteheidetava väärteorikkumise toimepanemises, ei saa lugeda menetlusaluse isiku süüd väikseks. Kohtuväline menetleja juhib 3 tähelepanu, et mootorsõiduki juhtimine alkoholi lubatud piirmäära ületavas seisundis kujutab endast enamohtlikku väärteorikkumist, mille menetlemiseks esineb avalik menetlushuvi. Seega on vajalik kaebaja karistamine selleks, et mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. F.B teos kohtuväline menetleja karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 mõttes puuduvad. Kuna menetlusalune isik jätkab oma käitumisega liikluse ohustamist, ei ole varasem karistus mõjutanud teda süütegude toimepanemisest loobuma ja käituma seaduskuulekalt, siis kohtuvälise menetleja poolt kaebajale KarS § 63 lg 1 juhindudes
lg 2 alusel määratud rahatrahv 200 trahviühikut, s.o 800 eurot vastab tema teosüü suurusele ning arvestab ka muid karistuse määramisel olulisi asjaolusid, millised leidsid eelnevalt käsitlemist. Kuivõrd kaebaja poolt toime pandud tegu juhtimisõiguseta ja alkoholi lubatud piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimise puhul on tegemist raskete liiklusrikkumistega, mis kujutavad potentsiaalset ohtu nii teo toimepanija enda kui ka kaasliiklejate elule, tervisele ja varale. Arvestades, et kaebaja omab kehtivat väärteokaristust liiklusalase rikkumiste eest, leiab kohtuväline menetleja, et sanktsiooni keskmisest rangema karistusmäära kohaldamine on käesoleval juhul vägagi põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata. Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas Kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse antud kaebus kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse ja selle lisadega, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ja kohtule edastatud väärteotoimikuga, asub alljärgnevale seisukohale. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
lg 2 ja § 224 lg 2 ettenähtud süüteo toimepanemist, kuivõrd menetlusalune isik rikkus
lg 1 p 1, 3 ja § 69 lg 3 sätestatud keeldusid.
lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Vastusest selgitustaotlusele väärteoasjas ja Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt seisuga 23.01.2020.a. F.B juhtimisõigus puudus. F.B juhtimisõigus oli peatunud 28.11.2011.a. Seega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 sätestatud keeldu, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.
lg 1 p 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt
. Väärteoasjas leiduva sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt on menetlusalune isik kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt 03.02.2017
lg 2 p 3 alusel, st vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu. 4 Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et tal mootorsõiduki juhtimise õigus endiselt puudub kui ka sellest, et teda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuid sellele teadmisele vaatamata asus ta mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud teadlikult ja eesmärgipäraselt, s.o. kavatsetult ning menetlusalune isik rikkus
Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Samuti on tuvastatud, et menetlusalune isik juhtis sõidukit isikuna, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja isikuna, keda on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seega on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud ka, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Karistus on kohaldatud ettenähtud sanktsiooni piires. Menetlusaluse isiku süü suurust ei saa hinnata olematuks või väikeseks, kuivõrd menetlusalust isikut on ka eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud vastava kategooria juhtimisõiguse puudumise tõttu, mistõttu puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes.
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuni. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 23.01.2020.a. kell 13:30 F.B seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARAF – 0007, mis on taadeldud (taatlemistunnistuse nr TTRC – 19/00146). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,63 mg ja 0,61 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/- 0,05 menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,56 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja X X, kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse, kasutades taadeldud mõõtevahendit ning järgides seejuures mõõtemetoodikat.
lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatava õhu kohta mitte vähem kui 0,56 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta
5 Tunnistaja X X on andnud ütlusi, mille kohaselt olles 23.01.2020.a. kella 12:56 ajal täitmas töökohustusi koos X Xiga x hoone juures, mõõtis X X kiirusmõõturiga sõidukite kiirust. Tema samal ajal märkas patrullsõidukis, kuidas Tartu mnt 52 juures liigub J.Kunderi põik poolt K.Türnpu poole mootorsõiduk Audi A4 reg.nr x X, mis liikus ebakindla sõidustiiliga. Kell 12:56 keeras see sõiduk Tartu mnt 52 hoone ees olevasse parklasse ning alustas seal parkimist, kuid ei saanud sellega hästi hakkama. Ta läks koheselt sõidukijuhi juurde, kelleks osutus F.B ik XXX, kes esitas talle EV ID-kaardi ning küsimusele, kas tal on mootorsõiduki juhtimisõigus, vastas eitavalt. Samuti oli tunda alkoholi lõhna ja isiku nägu õhetas. Palus isikul mootorsõiduki mootori välja lülitada ja patrullsõidukisse tulla. Ka e-politsei andmebaasi kohaselt juhil puudus vastava kategooria juhtimisõigus. Patrullpolitseinik X X kontrollis indikaatorvahendiga F.B väljahingatavas õhus alkoholisisaldust, mille näiduks oli 0,63 mg/l. Kesklinna jaoskonnas teostas patrullpolitseinik X X tõendusliku alkomeetriga väljahingatavas õhus alkoholisisaldust, mille lõplikuks mõõtetulemuseks oli 0,56 mg/l. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuivõrd menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus tema sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt tuvastati alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,56 mg/l, siis on tegemist väärteoga
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud ka, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest
800 eurot. Arvestades, et
lg 2 kohaselt võib isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, siis on menetlusalusele isikule karistus määratud ettenähtud sanktsiooni keskmist määra mõningal määral ületavas määras. Lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0.56 mg väljahingatava õhu liitri kohta, mis on
lg -s 2 ettenähtud sanktsiooni keskmine määr, mistõttu süü suurust arvestades puudub alus ka väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Menetlusalune isik peeti sõiduki juhtimiselt kinni ning tema väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus 0,56 mg/l, mis on isikule selgelt tajutav joove. Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtutega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0.10 – 0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus, siis pidi menetlusalune isik kohtu arvates teadma 6 oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Kohus leiab, et menetlusalune isik oli teadlik oma juhile keelatud seisundist ja sellises seisundis sõiduki juhtimine saab olla toime pandud vaid tahtlikult. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on tuginenud väärteoasjas kogutud tõenditele, sh tunnistaja S.X ütlustele, tunnistaja ütluste õiguses puudub kohtul alus kahelda, kuivõrd tunnistajaid on hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest, samuti ei ole usutav, et isik, kes kaebajat ei tunne, annaks sündmuse kohta teadvalt süüstavaid valeütlusi, samuti väärteoasjas kogutud kirjalikele tõenditele. Kogutud tõendite usaldusväärsuses puudub kohtul põhjust kahelda. Menetlusalune isik kohtuvälise menetluse kestel sisulisi selgitusi õigusrikkumise toimepanemise asjaolude kohta andnud ei ole. Seega F.B kaitsetaktika on paljasõnaline ning tõenditele mitte tuginev, mis seab kahtluse alla kaebaja kaitsetaktika usaldusväärsuse. Kohus on seisukohal, et antud juhul menetlusaluse isiku väitest, et tema poolt alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on paljasõnaline, on usaldusväärsemad tunnistaja X X ütlused, mis riimuvad indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükiga. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 3 nõudeid ja pani toime
Karistuse määramine Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt. Vastavalt
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.
lg 2 toime pandud väärteo eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Kuna
lg 2 ja
S § 63 lg 1 kohaselt karistus
Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuseks rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses, so sanktsiooni keskmisest rangema karistusmäära. Hinnates F.B süü suurust talle
lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusalusel isikul tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0.56 mg/l kohta. Arvestades sellist näitu, võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on
Väärtegu oli toime pandud tahtlikult. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära ületavas seisundis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ise ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Väärteootsusest nähtuvalt ei ole kohtuväline menetleja tuvastanud kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ja neid ei tuvastanud ka kohus. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki, s.o eesmärki mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, tuleb karistuse määramisel hinnata isiku käitumist süüteole eelnevalt ja sellele järgnevalt, millest saab järeldada isiku üldist õiguskuulekust või selle puudumist. Seetõttu tuleb arvesse võtta ka süüteole eelnenud perioodil määratud karistusi ja tema käitumist liikluses üldises plaanis. Kui vaadata väärteoasjas leiduvaid karistusregistri andmeid, siis tuleb tunnistada, et kaebuse esitajat on varem karistatud liiklusalase väärteo toimepanemise eest, sh
lg 1,
S § 81 ettenähtud süüteo toimepanemise eest rahatrahviga 500 eurot, mis on täidetud 11.10.2019.a. (toime pandud 03.02.2017.a.) 7 tegemist on kehtiva karistusega. Seega eelnev karistus väärteo eest ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab liiklusalaste rikkumiste, sh samalaadse rikkumise toimepanemist. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki leiab kohus, et kuivõrd kaebuse esitajal on varasemast ajast kehtiv karistus liiklusseaduse nõuete rikkumise eest, siis võib karistuse määramist mõningal määral üle ettenähtud sanktsiooni keskmist määra pidada põhjendatuks. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seejuures on juhil kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida, mida menetlusalune isik aga ei teinud. Seejuures võib mootorsõiduki juhina liikluses osaleda vaid isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, mis kaebuse esitajal puudus. Seega leiab kohus, et kaebuse esitaja peab oma sõiduoskusi ja liiklusalaseid teadmisi tõestama selleks ettenähtud korras, mille järgselt võidakse talle omistada ka juhtimisõigus. Senikaua, kuni tal see õigus puudub, puudub tal ka õigus juhina liikluse osaleda. Seega kui liikluses peetakse kinni ja karistatakse isikuid, kes osalevad liikluses juhina selleks õigust omamata, tagatakse ka teiste liiklejate turvatunnet, millega tagatakse ka liikluskord. Antud juhul kaebuse esitaja teadis, et tal juhtimisõigus puudub nagu ka seda, et selline käitumine on karistatav, mistõttu juhina liikluses osaledes seadis ta ohtu nii ennast kui ka teisi liiklejaid, eirates seejuures teadlikult kõige elementaarsemat liiklusseaduses sätestatud keeldu ning pidi arvestama ka sellega, et keelu rikkumisele järgneb karistus. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Antud juhul kohtuväline menetleja on karistuse väärteo eest mõistnud vastavalt süü suurusele, s.o
lg 2 ettenähtud süüteo puhul mõningal määral üle sanktsioonimäära keskmist määra. Kohus loeb määratud karistuse proportsionaalseks süü suuruse ja eripreventiivse eesmärgiga. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus - või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtueelse menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Margot Mikler Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.