Kohus selgitab, et viivisemäära ei ole märgitud ka hagi resolutsioonis. Samas seda on võimalik tuletada hagiavalduse põhjendustest - pooled kohaldatavas viivisemääras eraldi kokku ei leppinud, saab hageja nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusejärgses määras. Seda seisukohta toetab ka hageja 30.06.2022.a taotluses olev selgitus - Hageja nõudis viivise tasumist seadusejärgses määras.
lg 2 järgi parandab kohus igal ajal otsuses ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu.
Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-7-13 p-s 38 märkinud, et seadusele ei vasta hageja arvestus mõista viivis välja mh tulevikku suunatuna (
kohaselt) määras 0,022% päevas, kuna VÕS § 113 lg 1 teise lause järgne viivisemäär on perioodiliselt muutuv. Seega kohus kindalt viivisemäära ei märgi ning määrab, et edasiulatuvat viivist tuleb välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Eelnimetatud normide koostoimes ja otsuse täidetavuse huvides parandab kohus 29.06.2022.a tagaseljaotsuse resolutsiooni punktis 2.5 esineva ilmse ebatäpsuse ning loeb eelnimetatud punkti õigeks alljärgnevalt: - „2.5. viivis resolutsiooni p-s 2.1 – 2.3 toodud põhinõuetelt (kokku 1721,79 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.06.2022.a kuni nende kohustuste kohase täitmiseni.“ 4. Kohus saadab
lg 3 alusel vigade parandamise määruse menetlusosalistele, kellele oli 29.06.2022.a tagaseljaotsus saadetud. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.