← Eesti

2-21-16066/22

Obsah (4)§ 334§ 115§ 103§ 127

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kädi Sacik-Korn Otsuse tegemise aeg ja koht 27.06.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-16066 Tsiviilasi OÜ Raadiku Ar

§ 334

lg 2 kohaselt ei vastuta ja mida ei olnud seal eluruumi kostja otsesesse valdusesse üleandmise hetkel, on järgmised koos kahjuga (E OÜ hinnapakkumise alusel), millele lisandub käibemaks 20%): - Rikutud esiku seinad (kahju summas 80.25 eurot;) esiku uksepaled (8.10 eurot), esiku põrandaliistud (72.00 eurot), garderoobi seinad (44.00 eurot), vannitoa ukseleht (52.00 eurot), elutoa seinad (86.25 eurot), elutoa lagi (80.10 eurot), tapeet elutoa seintel (90.00 eurot), elutoa põrandaliistud (61.87 eurot), köögi seinad (47.00 eurot), köögi lagi (21.00 eurot), tapeet köögi seintel (60.00 eurot), köögi põrandaliistud (17.95 eurot), köögi valamukapp (80.00 eurot), magamistoa seinad (80.50 eurot), magamistoa lagi (36.60 eurot), tapeet magamistoa seintel (168.00 eurot), magamistoa põrandaliistud (78.75 eurot), magamistoa ukseliistud (24.00 eurot), - Eemaldatud (puudu) WC prillaud (37.00 eurot), dušši kardin (27.20 eurot), köögi pliit (135.00 eurot), - Puhastustööd esikus (uks, lüliti, pistikupesad, põrand, fono; 39.50 eurot), garderoobis (lüliti, pistikupesa, vent.ava; 23.70 eurot), vannitoas (wc-pott, valamu, segisti, vent.ava; 39.50 eurot), elutoas (lüliti, pistikupesad, aken, radiaator, põrand; 47.40 eurot), köögis (lüliti, pistikupesad, valamu; 39.50 eurot), magamistoas (aken, radiaator, lüliti, pistikupesad; 23.70 eurot). - Garderoobi, elutoa, köögi prügi väljavedu ja utiliseerimine (45.00 eurot, 45.00 eurot 45.00 eurot) - Muud remonditööd magamistoas (põrandakatted radiaatorile, radiaatori kate korrastus; 47.40 eurot). Hinnapakkumise kohaselt on kostja poolt hüvitatavaks kahjuks 2 139,20 eurot km/ga. Tallinna linn loovutas oma nõudeid kostja vastu xxx paiknevate hoonete omanikule OÜ-le Raadiku Arendus. Hageja teavitas kostjat olemasolevast kahjunõudest 20.07.2021 e-posti teel ning andis kostjale tähtaja vabatahtlikuks täitmiseks või maksegraafiku sõlmimiseks kuni 20.08.2021. Kostja nõudekirjale ei reageerinud ega hüvitanud kahju. Hageja taotleb kostjalt kahjuhüvitise summas 2 139,92 euro väljamõistmist ja menetluskulude kostja kanda jätmist. 2

(4)Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja märkis vastuses, et ei olen õus hüvitama sellist summat. Korteris elas M H, kes kasutas vägivalda ja lõhkus korterit (tagus pidevalt ust, lõhkus toa, wc ukse ning kõik seinad, sh garderoobi, esiku. Kostja on teinud ka politseisse M Hi kohta suhtes väljakutseid. Kostja ei olnud vastuse nõus maksma ka hageja menetluskulusid. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Pooltel puudub vaidlus järgmiste asjaolude osas: • Tallinna linn ja kostja sõlmisid 08.03.2011 tähtajalise üürileping xxx tähtajaga 08.03.2012, mille järgselt anti eluruum aadressil xxx kostja valdusesse. • 14.01.2020 sõlmis Tallinna linna kostjaga uue eluruumi üürilepingu nr xxx, mille ütles Tallinna linn erakorraliselt 21.09.2020 üles, üürileping lõppes 05.11.
  1. • Tallinna linn sai eluruumi valduse tagasi 09.06.
  2. • üürilepingu üldtingimuste p 17 kohaselt: “Üürnik on tsiviilseadusandusega sätestatud korras kohustatud hüvitama kahju, mida ta ise, temaga koos elav isik või Üürniku või temaga koos elava isiku loal või kutsel Eluruumis või Elamus viibiv isik tekitab Eluruumile või Elamu muudele osadele, s.h tehnoseadmetele, heakorraobjektidele või haljastusele Elamu ümbruses“. • Tallinna linnale tagastatud eluruum oli puudustega, mis ei olnud tekkinud eluruumi tavapärasest kasutamisest. • Tallinna linnale on eluruumi kahjustamisest tekkinud kahju summas 2 139,92 eurot. • Tallinna linn loovutas kahju hüvitamise nõude kostja vastu 14.06.2021 hagejale. • Hageja nõudis kostjalt eluruumi kahjustamise eest 20.07.2021 kahju 2 139,92 eurot. • Kostja ei ole kahju hüvitanud. Hageja on esitanud lepingurikkumisest tuleneva kahju nõuda

§ 115lg 1 järgi.

Hageja võib

§ 115

lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 20.0.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-512, p 27): • kostja on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1); • kostja vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1), st rikkumine ei ole

§ 103

lg 1 järgi vabandatav; • hagejale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); • kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Vaidlust ei ole selles, et eluruumil oli kahjustused hageja poolt väljatoodud kahjusumma ulatuses ning kahjustused ei olnud tekkinud eluruumi tavapärase kasutamise käigus, mille eest vastutaks üürileandja

§ 334lg 2 alusel. Kostja väitel ei ole tema eluruumi kahjustuste tekitamises süüdi, sest eluruumi kahjustas M H, kes olevat eluruumi ka sisse kirjutatud (tlk 3

(4)91). Kohus loeb, et poolte esitatud vaidlustamata asjaolud täidavad kahjunõude eeldused ning kostja väidet tuleb hinnata vastuväitena, et kohustuse rikkumine oli vabandatav

§ 103

lg 1 tähenduses.

§ 103lg 1 tuleb kohaldada koos üürilepingu p-ga 17.

Üürilepingu p 17 kohaselt üürnik on tsiviilseadusandlusega sätestatud korras kohustatud hüvitama kahju, mida ta ise, temaga koos elav isik või Üürniku või temaga koos elava isiku loal või kutsel Eluruumis või elamus viibiv isik tekitab Eluruumile või elamu muudele osadele, sh. tehnoseadmetele, heakorraobjektidele või haljastusele Elamu ümbruses. Kohus leiab, et

§ 103

lg 1 ja lepingu p 17 tuleb mõista selliselt, et üürnik kannab kolmanda isiku tegude eest vastutust siis, kui üürniku ja kolmanda isiku eriliste suhete tõttu oli kolmandal isikul võimalik ruumidesse pääseda oluliselt hõlpsamini kui võõral isikul. Kohus leiab, et kostja vastuse alusel saab teha järelduse, et M H oli üürnikuga ehk kostjaga koos elav isik üürilepingu punkti 17 tähenduses. Seega ei saa kostja tugineda

§ 103lg 1 järgi kohustuse rikkumise vabandatavusele.

Kohus lisab, et lisaks eluruumi kahjustustele, oli eluruumist eemaldatud wc prilllaud, duššikardin ja köögipliit, mis ilmselgelt ei ole seostatav üldse M Hi tegevusega. Eluruumi rikkumistega, sh puuduoleva wc prilllaua, duššikardina ja köögipliidi ning prügi väljaveo ja utiliseerimisega tekitati hagejale kahju summas 2 139,92 eurot, mis koosneb rikutud seinte, esiku uksepalede, esiku põrandaliistude, garderoobi seinte, vannitoa ukselehe, elutoa seinte, elutoa lae, elutoa tapeedi, elutoa põrandaliistude, köögi seinte, köögi lae, köögi tapeedi, köögi põrandaliistude, köögi valamukapi, magamistoa seinte, magamistoa lae magamistoa tapeedi, magamistoa põrandaliistude ja magamistoa ukseliistude parandamisest/asendamisest, eemaldatud asjade asendamisest ja prügi äraveost ning utiliseerimisest. Remontööde kohta on teinud eluruumi üleandmise akti alusel hinnapakkumise E OÜ (lisa 13pöördel kuni 28). Kostja ei remontööde maksumust vaidlustanud. Kohus mõistab parandamiskulud kostjalt välja. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja menetluskulud käesolevas hagimenetluses on nõudelt tasutud riigilõiv summas 250 eurot. TsMS § 163 lg 1 ja § 174 lg 1 kohaselt kohus mõistab menetluskulud kostjalt välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Sacik-Korn Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.