, § 121-§ 25 lg 2, § 266 lg 2 p 2 ja § 118 lg 1 p 3 Menetluse liik Kriminaalasja nr. lühimenetlus 13230106812 RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista B.Z
episoodis ja karistada vangistusega 6 kuud. B.Z õigeks mõista
episoodis. Süüdi mõista B.Z
Süüdi mõista B.Z
Süüdi mõista B.Z
lg 1 p 3 järgi ja karistada vangistusega 6 aastat.
lg 1 alusel suurendada mõistetavatest üksikkaristustest raskeimat ja mõista B.Z-ile liitkaristuseks 6 aastat ja 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest, s.o 01.06.2013.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Tsiviilhagid Välja mõista B.Z-ilt XXXkasuks varaline kahju 178.94 eurot ja mittevaraline kahju 5000 eurot (summad kanda pangakontole nr XXXXXXXXXX SEB). Välja mõista B.Z-ilt XXXkasuks varaline kahju 20.02 eurot ja mittevaraline kahju 4000 eurot (summad kanda pangakontole nr XXXXXXXXXX Swedbank ). Kriminaalmenetluse kulud. Välja mõista B. Z-ilt riigituludesse: 1) KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha - 887.50 eurot 2) KrMS § 175 lg 1 p. 4 alusel kohtueelses menetluses määratud kaitsjale makstud tasu 205.20 eurot 3) KrMS § 175 lg 1 p. 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud – 0.45 eurot 4) KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel isiku ambulatoorsete kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside kulud kokku 1243.13 eurot ja infotehnoloogia ekspertiisi kulu 1608 eurot, kokku 2851.13 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata B.Z kriminaalmenetluse kulude kogusummas 3944.28 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul, igas kuus tasuda 328,69 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda EE89 1010220034796011 SEB, nr. EE932200221023778606 Swedbank, nr. EE403300333416110002 Danske Bank või nr. EE701700017001577198 Nordea Pank, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele märkida kriminaalasja kohtunumber 1-1310515 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Asitõendid 1) Kuus CD-plaati (asuvad kriminaalasja juures), kaitsja poolt esitatud CD-plaat (asub toimiku VI köite tagakaane küljes), kaks fotot ATV-st (asuvad toimikus VI kd. lk. 19 ümbrikus) ja volikiri XXXnimelt B.Z-i kasuks (asub toimikus IV kd lk.111-112) – KrMS § 126 lg 3 p. 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde; 2) Kaks DVD-plaati XXX 09.10.2012.a. videoülekuulamise salvestisega ja DVD-plaat pealkirjaga XXX(asuvad kriminaalasja juures) - KrMS § 126 lg 3 p. 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde; 3) 05.06.2013.a sõiduautost Land Cruiser reg.nr XXX teostatud läbiotsimisel ära võetud kaks kirja (asuvad pakendatuna kriminaalasja juures) KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada B.Z-ile ; 4) 05.06.2013.a. Harju maakonnas XXX teostatud läbiotsimisel ära võetud kaart, isiklikud kirjad ja kaks EMT liitumislepingut B.Z-i nimele - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada B.Z-ile . 5) 05.06.2013.a. Tallinnas XXX 16 asuvas korteris teostatud läbiotsimisel ära võetud Nordea panga leping XXXnimele ja vara üleandmise-vastuvõtmise akt ja XXXpoolt kirjutatud 9leheküljeline kiri (asuvad pakendatuna kriminaalasja juures) - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel anda üle XXX. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav. Vahistatud 2 süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale motiveeritud kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus B.Z-i süüdistatakse selles, et tema, 06.05.2012 kella 13:00 paiku, viibides Harjumaal XXX, viskas tahtlikult üle aia kõrvalasuva XXX talu hoovi XXX talu omaniku XXX suunas 5-cm suuruse läbimõõduga kivi, mis möödus XXX peast umbes sentimeetri kauguselt, kuna kannatanu jõudis oma pea kõrvale tõmmata. Seega B.Z , visates tahtlikult teise inimese suunas kivi tema kehalise väärkohtlemise eesmärgil, milline tegu jäi lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna kannatanu jõudis pea eest ära tõmmata, pani toime
Samuti B.Z-i süüdistatakse selles, et viibides 13.05.2013 kella 23:00 paiku Harjumaal XXXterritooriumil, ähvardas XXXt ja XXXära tappa ning sellega lõpetada nende igasugused tegevused. XXX ja XXXvõtsid ähvardust reaalselt ning kartsid ähvarduse täideviimist, kuna B.Z oli eelnevalt korduvalt käitunud agressiivselt ja ründavalt. Samuti B.Z , 01.06.2013 kella 12:00-13:00 vahelisel ajal, pärast seda kui oli talle kuuluva ATV-ga sõitnud omaniku tahte vastaselt XXXvallas XXX külas asuva XXX talu territooriumile, ähvardas XXX ja XXX , öeldes „viin asja lõpule ja tapan ära“. Arvestades ähvardusele eeelnenud tegevust, mille käigus B.Z XXX talu hoovi sisse sõites põhjustas XXX füüsilist valu ja kehavigastusi, oli kannatanutel alust karta ähvarduse täideviimist ning nad jooksid tuppa ja kutsusid välja politsei. Seega pani B.Z toime tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, so
Samuti B.Z-i süüdistatakse selles, et tema 01.06.2013 kella 12:00-13:00 vahelisel ajal tungis ebaseaduslikult valdaja XXX tahte vastaselt Harjumaal XXXvallas XXX külas asuva XXX talu territooriumile; sõites talle kuuluva ATV-ga läbi aiavärava, mida XXXsamal ajal lükkas koomale. ATV-ga pooleldi suletud väravast sissesõidu tulemusena läks värav hooga vastu XXXt, kellele sellise tegevusega oli põhjustatud valu ja kehavigastused- hematoomid vasakul küünarvarrel, vasaku küünarliigese hulgimarrastused, vasaku põlveliigese hulgimarrastused ja vasaku reie peal muljumisjäljed. Lisaks üritas B. Z ATV-ga XXX otsa sõita, kuid XXX õnnestus kõrvale hüpata. Seega pani B.Z toime omavolilise sissetungi s.o valdaja tahte vastaselt võõrale piirdega alale ebaseadusliku tungimise, mis oli toime pandud vägivallaga, s.o.
Samuti B.Z süüdistatakse selles, et tema alates
Kohtu põhjendused 06.05.2012.a episood B.Z ei tunnistanud end süüdi talle esitatud süüdistuses. Ta eitas kiviga viskamist, öeldes, et viskas käbiga abihoone katusele. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel leidis tuvastamist, et süüdistatav ja kannatanu elavad ühes külas, nende kinnistud on kõrvuti ning nende omavahelised suhted on pingelised ja konfliktsed. Seda kinnitavad nii süüdistatava, kui ka kannatanu XXX, tunnistajate XXX , XXXja XXX ütlused ning kohtuistungil kaitsja poolt esitatud CD-plaat B.Z-i enda poolt tehtud helisalvestusega. Hinnates kannatanu ja süüdistatava ütlusi, leidis kohus, et usaldusväärsemad on kannatanu ütlused. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava ütlused piiratud nähtavuse osas usutavad. Kriminaaltoimiku materjalide põhjal on XXX talus 05.06.2013.a. toimunud läbiotsimine, mille käigus tehtud fototabelid tõendavad, et kahe krundi vahele on küll ehitatud kõrge müür, kuid müür ei ole B.Z-i ja XXXkogu krundi ulatuses, vaid ühes lõigus ja edasi on madal hekk ja selle ees võrkaed. Seega ei olnud nähtavus halb. Samuti ei haaku käbiga viskamine teiste kriminaaltoimikus olevate tõenditega. 5 Kannatanu XXXütluste kohaselt tegi ta 06.05.2012.a. kella 13.00 paiku oma krundil tööd, raadio mängis, kuid mitte kõvasti. Ta läks vaatama, mida naaber karjub. B. Z oli aia ääres, käskis tal raadio kinni panna. Ootamatult viskas B.Z tema suunas kivi, mis liikus peast mõni sentimeeter mööda, kuna ta jõudis pea eemale tõmmata. Tegemist oli 5 cm läbimõõduga maakiviga. Ta ei märganud, et B. Z oleks maast võtnud kivi, seega pidi tal kivi juba eelnevalt käes olema. Kannatanu ütlusi kinnitavad tunnistaja XXXütlused selles, et abikaasa helistas talle tööle 2012.a. soojal ajal ja ütles, et B.Z loobib kividega ja üks läks napilt peast mööda. Miks peab kannatanu oma abikaasale valetama? Samuti tunnistaja XXXütlused haakuvad asitõendina vaadeldud hädaabikõnega, mille kohaselt helistas kell 13.01 XXXja teatas, et naaber loobib kividega, peaaegu oleks pihta saanud. Kõnes ei laskunud üksikasjadesse. Kohtu hinnangul see, kas visati üks kivi või mitu kivi ei ole oluline vastuolu. Kannatanule jäi meelde üks kivi, mis pidi tema pead tabama, kivitabamus jäi saabumata üksnes seetõttu, et ta tõmbas pea kõrvale. XXXon üle kuulatud 06.05.2012.a. toimunud sündmuse osas umbes aasta hiljem. Seega ei pruukinud tal kogu sündmus enam täpselt meeles olla, tal oli meeles ainult ühe kivi viskamine B.Z-i poolt. Tunnistajana üle kuulatud politseiametniku XXXütlused ei ole kohtu hinnangul asjakohased. Tema ütlused kinnitavad ainult naabritevahelist halba läbisaamist. Tunnistaja on andnud veel ütlusi selles, et kõikide sündmuste korral, kui tema on politseiametnikuna käinud nii B.Z-i kui ka XXX vestlemas, on B.Z kõiki sündmusi eitanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et B.Z-i poolt kõige eitamine on kahtlusi tekitav. Juhul kui on üks sündmus, mida isik eitab, siis ei ole põhjust kahelda tema ütlustes, aga kui neid on mitu ja korduvalt, siis on see kahtlusi äratav. Seega kohus ei pea ka seetõttu süüdistatava ütlusi käbiga viskamises ja piiratud nähtavuse osas usutavateks. Nõustuda ei saa kaitsja seisukohaga, et kannatanu ja tunnistaja XXXütlused ei ole objektiivsed. Kohus peab eluliselt usutavaks asjaolu, et abikaasad teatavad telefoni teel endaga juhtunust ja ei pea usutavaks, et abikaasad teineteisele valetavad. Samuti on kriminaaltoimikus asitõendina vaadeldud kõnet hädaabikeskusesse, kus räägitakse kividest, aga mitte käbidest või käbist. Kohus on eelnevalt põhjendanud, et kannatanu ei pruukinud aasta hiljem toimunud ülekuulamisel enam nii detailselt neid sündmusi mäletada. Arvestades kõiki ülaltoodud asjaolusid, märgib kohus kokkuvõtvalt, et kannatanu ütlused on usutavad ja veenvad, mida aga ei saa öelda süüdistatava ütluste kohta. Viimaseid peab kohus eluliselt mitteusutavateks, ennastõigustavateks ja suunatuteks vabaneda süüdistusest. Hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab kohus, et süüdistatava poolt XXXsuhtes toimepandud tegu vastab
Tervise kahjustamiseks
mõttes on iga tegu, mis võib põhjustada kehalise tervisekahjustuse, kusjuures tervisekahjustuse kui tagajärje tegelikul saabumisel ei ole selle kuriteo objektiivse koosseisu täitmise aspektist tähtsust - teo kvalifitseerimiseks
järgi peab see tegu olema oma iseloomult selline, mis suudab kehalise tervisekahjustuse tekitada. Olukorras, kus kannatanu tervis pole reaalselt kahjustunud, saab tervise kahjustamisest kui lõpuleviidud teost
mõttes rääkida üksnes juhul, kui tervise kahjustamisele suunatud tegu on toimunud, kuid selle teo tervist kahjustav potentsiaal pole objektiivsetel põhjustel realiseerunud. Juhul aga, kui tegu, millega üritatakse teise isiku tervist kahjustada, jääb süüdistatavast sõltumatutel põhjustel lõpule viimata, saab rääkida üksnes tervise kahjustamise katsest. Käesolevas kriminaalasjas viskas B.Z kiviga XXXpea suunas ja üksnes asjaolu tõttu, et kannatanu suutis pea eest ära tõmmata, ei tabanud kivi pead. Kuritegu on kvalifitseeritud õigesti
Subjektiivsetelt tunnustelt on kuritegu toime pandud kavatsetult. Olles ärritatud kannatanu krundil olevast raadio mängimise helist, tuli süüdistatav aia äärde ja viskas kivi kannatanu pea suunas ning ainult seetõttu, et kannatanu tõmbas pea eemale, ei tabanud kivi tema pead. 6 01.06.2013.a. episood Prokurör tegi süüdistuskõnes täpsustuse süüdistusaktis olevale tekstile selles osas, mis puudutab omavolilist sissetungi. Täpsustus seisnes selles, et kui süüdistusakti kohaselt tekitas XXXtervisekahjustused värav, mis ATV-ga väravast sissesõidu tulemusena läks hooga vastu XXX, siis täpsustuse kohaselt riivas sissesõidu tulemusena B. Z ATV-ga XXX. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et 01.06.2013.a. tekitati XXXkehavigastused. Need on tõendatud isiku vaatlusprotokolliga ja lisatud fototabelitega, mille kohaselt XXXoli vasakul küünarvarrel kaks hematoomi, vasakul küünarliigesel marrastused ja vasakul põlveliigesel marrastused. Kiirabikaart tõendab XXXsamuti vigastuste olemasolu. Vaidlust ei ole ka selles, et sel päeval sõitis B. Z ATV-ga XXXvärava juurde. Käesolevas asjas on vaidlus selles, kas B.Z tungis ATV-ga omavoliliselt XXXterritooriumile ja kuidas tekitati vigastused kannatanule, kas ATV-ga otsasõiduga või väravalöögist. B.Z ei tunnistanud end süüdi omavolilises sissetungimises, mis on toime pandud vägivallaga. Ta esitas omapoolse versiooni selle kohta, kuidas XXXvigastused sai. B.Z tunnistas, et ta pidi sõitma ATV-de kokkutulekule Pillapallu, kuid naabrid Vilbiksid tegid lõket ja sellest tulenev suits häiris tema talus töötavat töömeest. Ta jäi naabrite tee otsas korraks masinat sättima, kui naabrimees XXX näitas talle oma sissesõidu tee otsas kahte keskmist näppu mõlema käega. Ta keeras naabrite sissesõidu teele ja sõitis kuni nende aia väravani. XXX tõmbas parasjagu kinni värava vasakut poolt, kui ta sõitis hooga väravani ja ATV väljaulatuv esiosa läks vastu väravat. Kuna XXX tõmbas jõuga väravat kinni, paiskus värav vastu tema jalga ja kätt. XXXkisas ja karjus, sõimas ja jooksis naabrite juurde. Tema aga liikus ATV-ga tagurpidi naabrite sissesõiduni välja ja sõitis minema. Kohus leiab, et süüdistatava süü on tõendatud kannatanu XXX, tunnistajate XXX, XXXütlustega, asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldud kõnega häirekeskusesse ja isiku läbivaatuse protokolliga ja kiirabikaardiga. Kannatanu on andnud B.Z-ist erinevaid ütlusi omavolilise sissetungimise kohta. XXXütlustest nähtub, et B.Z suundus ATV-ga sõites nende väravate suunas ja jäi värava taha seisma. Kaljo karjus ja soovis saada selgitust lõkke asjus. Kuna kannatanu ei soovinud B. Z-iga laskuda vaidlusesse, tahtis ta värava kinni panna, lootuses, et seepeale B.Z lahkub. Oma tegevusega tahtis ta anda B.Z-ile mõista, et ta ei soovi temaga suhelda ega teda oma territooriumile. Sel momendil, kui ta oli sulgemas värava rauast aasa, mis kinnitab värava kahte poolt, lisas B.Z oma ATV-le gaasi ja sõitis hooga temale kuuluva XXX talu väravate poole, sõitis vastu väravat, mis paiskus lahti ja B.Z sõitis ATV-ga osaliselt väravatest läbi talle faktiliselt otsa. Ta sai viimasel hetkel eest ära hüpata, kuid siiski sai ta B.Z-i poolt juhitud ATV-lt löögi vasaku käe ja vasaku jala pihta ja sai vigastusi. Kannatanu ütlused haakuvad tunnistaja XXXütlustega, kes kinnitas, et ta palus ise abikaasal panna värav kinni, kui kuulis B.Z-i ATV-ga nende maja poole sõitmas, et naaber ei saaks luba küsimata aeda tulla. B. Z aga sõitis oma ATV-ga kahe väravapoole vahelt nende aeda sisse, nii et tema ATV tagumised rattad jäid krundi piirile, ATV esiosa ja B.Z ise olid nende hoovis sees. Aeda sisse sõites aiaväravad liikusid ja B. Z sõitis tema abikaasale täiesti teadlikult otsa. Intsidendi ajal viibis ta umbes 10 meetri kaugusel väravatest. Tunnistaja ütlustest nähtub veel, et kui ta jooksis väravale lähemale, nägi ta, kuidas B.Z tagurdas aiast välja ja jäi ühe meetri kaugusele väravast välja poole. B.Z-i poolt aiast välja tagurdamist on näinud ka tunnistaja Heido Rebane, kelle ütlustest nähtub, et ta liikus enda krundil oleva kõrvalhoone juurest elumaja külje peale. Kui ta maja nurga tagant välja astus, nägi, kuidas XXX hoovi sisenevad väravad olid laiali lahti, XXX hoidis kinni oma vasakust käest ja B. Z, istudes oma ATV istmel, tagurdas välja XXX hoovist. 7 B.Z-i poolt juhitav ATV oli poole kereni sees XXX territooriumil, ATV tagumised rattad olid XXX territooriumilt väljas. Kaljo tagurdas oma ATV täielikult XXX territooriumilt välja ja jäi seisma. XXX karjus:“Idioot, sa sõitsid mul käe puruks.“ Seega kannatanu ja tunnistajate ütlused tõendavad B.Z-i poolt valdaja tahte vastaselt võõrale territooriumile sisenemist ja sellega kaasnevat vägivalla tarvitamist. Tunnistaja XXXnägi ka XXXolevaid vigastusi, kui XXXtuli tema juurde. Kohus leiab, et tunnistaja XXXütlusi ei saa ignoreerida. Kaitsja küll kahtles tunnistaja ütlustes selles osas, kas sellise vahemaa 60-70 meetri pealt ja tingimustes, kus sissesõiduteed ääristavad tihedad puud ja põõsad, on võimalik täpselt näha, kui palju ATV on üle mõttelise väravajoone. Kohus leiab, et kaitsja väide on paljasõnaline. Kohtueelses menetluses ei ole kaitsja esitanud taotlust tunnistaja ütluste ja olustikuga seostamise läbiviimise kohta. Samuti kui uurijal, kannatanul või tunnistaja G. Vilbiksil oleks olnud soovi XXXpoolt antavaid ütlusi kallutada, oleks tunnistaja oma väite kindlustamiseks näinud ka B.Z-i poolt ATV-ga sisenemist XXX territooriumile. Tunnistaja nägi aga ainult ATV-ga välja tagurdamist. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja XXXütlustes. Seda enam, et B.Z-i enda ütluste kohaselt on XXX värava ja XXX krundi vahemaaks ainult 10-20 meetrit. Tunnistaja XXXoma ütlustes nimetab oma maja nurgast kuni XXX väravani vahemaaks 60-70 meetrit, kuid lisab, et on selge vaade, mis toimub XXX sissesõidu aia juures. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ega tunnistaja XXXütlustes ka seetõttu, et kunagi ei või teada, mis tõendeid eeluurimisel uuritakse. Samuti kannatanut ja tunnistajaid hoiatatakse ka valeütluste andmise eest. Seega kui kannatanu ja tunnistajad võivadki milleski kokku leppida, siis ei saa nad olla kunagi kindlad sellest, et nende nn valesid ütlusi ei tuvastata. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kannatanu ja tunnistajate ütlused on usaldusväärsed. B.Z-i poolt sisenemist XXX territooriumile tõendab ka häirekeskuse numbrile 110 laekunud kõne, mis on vormistatud asitõendi vaatlusprotokollina ja sellelt nähtub, et 01.06.2013.a. kell 12:24:35 laekus kõne telefoninumbrilt XXX. Kõnest nähtub, et häirekeskusesse helistas XXXja teatas, et naaber, kellega on keerulised suhted, sõitis oma ATVga nende hoovi läbi väravate, lõhkus väravat ja tekitas ka abikaasale vigastusi. Sündmuskoha vaatluse protokoll koos skeemi ja fototabelitega tõendab, et XXX territoorium on ümbritsetud traatvõrgust aiaga. Aial on kahepoolsed metallväravad (võrguga). Protokollist ja fototabelitest nähtuvalt on XXX talu hoovi sissesõidul väljapool väravate mõttelist joont maas oleval killustikul mootorsõiduki jäljed. Skeemi kohaselt jäljed laiusega 23-24 cm, jälgede vahelaius on 70 cm, kiirendamisega või pidurdamisega tekitatud jäljed on 1m ja 30 cm pikkused, jäljed algavad väravate mõttelisest joonest 2m ja 54cm kauguselt. Väravate mõttelisest joonest maja pool on 30cm kaugusel 40cm pikkune, 23-24 cm laiune üksik mootorsõiduki kiirendamise või pidurdamise jälg. Kohus asub seisukohale, et sündmuskohal tuvastatud jäljed tõendina ei oma tõenduslikku tähendust. B.Z on kohtuistungil ütelnud oma ATV rehvi laiuseks umbes 15 cm ja kahe rehvi vaheliseks laiuseks alla kahe meetri. Seega ei saa kohus olla kindel, kas väravate juures maapinnal olevad jäljed on ikka jäetud B. Z-i ATV poolt. Fototabelitelt on näha, et politseivärvides sõiduk on XXX aeda sisenenud. Sündmus leidis aset ajavahemikul kella 12:00 kuni 13:00. Sündmuskoha vaatlusprotokolli koostamist on alustatud kell 14:40. Kohtul puudub info, kui palju vahepeal sõideti antud teel. Samuti ei ole kohtueelsel uurimisel vaadeldud B. Z-ile kuuluvat ATV-d ega võrreldud ATV poolt jäetavaid jälgi sündmuskohalt leitud jälgedega. Kohus ei pea usutavaks süüdistatava ütlusi selles, et ta ei tunginud oma ATV-ga kannatanu krundi territooriumile, vaid ATV eesolev väljaulatuv osa läks vastu väravat ja värava löögist sai kannatanu endale vigastused. Kaitsja esitas alles üldmenetluse eelistungil pildid väidetavalt B.Z-ile kuuluvast ATV-st. Fotodelt on näha, et tõepoolest antud ATV eesosas on väljaulatuv osa, kuid kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, kas nimetatud ATV kuulub 8 ikka B. Z-ile. Samuti ei ole kohtule teada, millal ATV-le n.n konks ette pandi. Kohtulikul eeluurimisel ei ole B.Z rääkinud sõnagi sellest, et sõitis konksuga vastu väravat. Kohtuistungil põhjendas ta mitterääkimist asjaoluga, et „ju siis polnud meeles“. „Uurijale oli rääkinud, et kas tema sõitis vastu aeda või XXX lükkas selle tema ATV vastu.“ Lisaks ei ole ATV konksu maininud oma ütlustes ei kannatanu ega ka tunnistajad XXXega XXX. Lisaks ei ole usutav ka B.Z-i ATV-ga sõitmise eesmärk, sest Pillapallu ta ei jõudnud. Seda tõendab tunnistaja XXXütlused, mille kohaselt oli Kaljole üllatuseks, et ta oli kodus ning võis kõike pealt näha. Kaljo märkas teda ja lahkus oma krundile. Seega B.Z lahkus tagasi enda krundile, mitte Pillapallu ATV-de kokkutulekule.
lg 2 p 2 kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu moodustab valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseaduslik tungimine, mis on toime pandud vägivallaga. Valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine kui võõra valduse rikkumine on eelduslikult alati ebaseaduslik. Kohus leiab, et kuriteo kvalifikatsioon on õige, kuna luba XXXvalla XXX küla XXX talu territooriumile sisenemiseks B.Z ei olnud. Veelgi enam sulges XXXspetsiaalselt värava B. Z-i nähes, et B.Z mõistaks üheselt, et ei soovi süüdistatava sisenemist oma territooriumile. B. Z sõitis ATV-ga poolenisti, s.o esimeste ratastega väravast sisse ja tagumised rattad jäid krundi piirile või sellest natuke väljapoole, võõrale territooriumile. Traditsiooniliselt peetakse sissetungimiseks sisenemist viisil, mis ei ole ette nähtud õiguspäraseks sisenemiseks. B.Z sõitis võõrale territooriumile läbi suletud aiaväravate, sõitis otsa XXXle, millise tegevusega põhjustas ta XXXvigastused. Vägivallaga sisenemisega on tegemist siis, kui pannakse toime mõni
jao 2.jaotises nimetatud süüteokoosseisule vastav tegu. Antud juhul põhjustas B. Z kannatanule otsa sõites kehavigastused ja füüsilist valu, s.o
Subjektiivse külje osas tegutses B. Z XXXle kuuluvale piirdega alale omavoliliselt sisse sõites kavatsetult. B. Z, elades pikka aega XXX külas, oli teadlik, et nimetatud territoorium kuulub XXX . Veelgi enam, XXXsulges B.Z-i nähes ka värava, andes sellega talle üheselt mõista soovimatust lasta B.Z enda territooriumile. B.Z andis ATV-le gaasi ja sisenes ilmselgelt valdaja tahte vastaselt XXX kuuluvale territooriumile. XXXvigastuste tekitamise osas tegutses B.Z vähemalt kaudse tahtlusega. Ta nägi XXX seespool aeda värava taga väravat sulgemas ja ATV-ga hooga vastu väravat sõites pidas ta võimalikuks, et värav paiskub lahti, ta sõidab väravast läbi ja võib ATV-ga XXX vigastada, kuna ei saanud olla kindel selles, kas viimane jõuab ATV eest kõrvale hüpata või ei jõua. Seega möönas ta, et võib sellise tegevusega XXX vigastada. Eeltoodu alusel on B. Z pannud vägivallaga toime võõrale piirdega alale ebaseadusliku tungimise, milline on kvalifitseeritav
13.05.2013 episood B.Z eitas XXX ja XXX ähvardamist. Süüdistatav andis kohtuistungil ütlusi, et 13.05.2013.a. ei ole ta ähvardanud XXX tapmisega. Ta nägi teise korruse aknast, et XXX piilus nende hoovi peale ja siis ta hõikas, mis sa passid või mis sa piilud. Ta ei ähvardanud XXX sellel õhtul. Kannatanu XXXmäletab 13.05.2013.a. sündmusi erinevalt süüdistatavast. Ta on andnud ütlusi, et oli oma talu hoovis kahe krundi vahelise ala lähedal koos abikaasaga. Ootamatult tuli aia juurde oma talu hoovi poolt B.Z, kes hakkas karjuma ebatsensuurseid sõnu ja süüdistama tema järgi luuramises. Selline ebaõiglane käitumine tekitas kannatanus viha ja tekkis sõnavahetus. Selle peale kannatanu ütluste kohaselt ähvardaski B.Z ta ära tappa ning lõpetada tema tegevused. Kannatanu tunnistas, et teda haaras paanika, nähes B.Z-i nägu: 9 viha täis ja hullunud silmi. Kuna B.Z oli teda varasemalt füüsiliselt rünnanud, siis võttis kannatanu neid sõnu tõsiselt. Kannatanu XXXkinnitas abikaasa ütlusi selles, et B. Z-i ja tema abikaasa vahel toimus vestlus, mille käigus naaber süüdistas enda järele piilumises. Kui XXXsoovis teada meestevahelise karjumise põhjust, siis ühines B.Z-iga veel tema abikaasa Olga B.Z-i. B.Z mõlemad solvasid neid. Selle peale tegi ta ettepaneku lahkuda, lootuses, et naabrid rahunevad. Kui nad abikaasaga eemaldusid, hüüdis B. Z, et „nagunii ma löön teid maha“. Kannatanud läksid mõlemad tuppa, sest hakkasid kartma oma elu pärast. XXXpõhjendas oma kartust asjaoluga, et B. Z oli väga ärritunud ja neil on naabritega halvad suhted. Ta oli väga ärritunud ja ei suutnud terve öö magada. Kuivõrd XXX helistas endisele konstaablile, siis pidas ka tema neid ähvardusi reaalseks. Seega mõlemad kannatanud kuulsid B.Z-i ähvardamist neid ära tappa.
objektiivse koosseisu täitmiseks on oluline, mida tunneb ähvardamise ajal kannatanu ning millistele asjaoludele tuginedes ta temale suunatud ohtu tajub. Kohus leiab, et käesolevas episoodis oli tegemist veenva ähvardusega, kuna naabritevahelised suhted olid halvad ja ka eelnevalt oli B. Z kasutanud XXXsuhtes vägivalda, mis on kajastatud käesoleva kohtulahendi esimeses episoodis. Subjektiivse tunnusena esineb süüdistatava tegevuses kavatsetus. Süüdistatav soovis kannatanuid ähvardada. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et B.Z-i käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Süüdistus 01.06.2013.a. ähvardamises. Süüdistuse kohaselt toimus 01.06.2013.a. XXX talu territooriumil B. Z-i poolt XXX ja XXX Vilbiksi ähvardamine sõnadega „viin asja lõpule ja tapan ära“. Süüdistuse aluseks on olnud eelkõige XXX ütlused, mille kohaselt oli B.Z eelnevalt oma ATV-ga talle läbi väravate peaegu otsa sõitnud. Kuna ta jõudis siiski kõrvale hüpata, nii et ATV üksnes riivas teda, hüüdis B.Z talle ähvardavalt, et tapab ta nagunii ära. XXXütlusi aga ei kinnita teised kriminaalasjas kogutud tõendid. XXXabikaasa XXXütlustest ei nähtu, et B. Z oleks tema meest koheselt peale ATV-ga aeda sõitmist ähvardanud, kuigi oleks kindlasti pidanud seda kuulma, olles neist vaid 10 meetri kaugusel. XXXütlustest tulenevalt hüüdis B.Z küll tema abikaasale tapmisähvarduse, kuid seda siis, kui oli ATV-ga juba aiast välja tagurdanud ja XXX toa poole minemas. Peale aiast väljasõitmist tapmisega ähvardamisest ei ole oma ülekuulamisel rääkinud aga V.Vilbiks. Seega on V. ja G. Vilbikste ütlustes vastuolud osas, mis puudutavad tapmisähvarduste väljendamise aega ja kohta. B.Z-i poolt XXX tapmisega ähvardamist oleks pidanud kuulma ka naaber Heido Rebane, kes jälgis toimuvat oma hoovist. Tunnistaja kuulis selgelt XXXsõnu „Idioot, sa sõitsid mul käe puruks“ ja B. Z-i vastukarjumist „Ise oled idioot, tule välja, vaatame mis mees sa oled“. Samuti on XXXandnud ütlusi, et kuulis XXXhelistamist häirekeskusesse, mis üldjuhul ei toimu karjudes, kuid B. Z-i-poolseid ähvardusi XXX aadressil ta ei kuulnud. Seega on tõendid B.Z-i poolt tapmisega ähvardamise osas 01.06.2013.a. vastuolulised. XXXja XXXküll kinnitavad ähvarduste kuulmist, kuid nende ütlused ei lange kokku selles, millal ja kus B.Z neid ähvardas. Seevastu tunnistaja XXX, kes kuulis igasuguseid muid väljaütlemisi ja kõnelusi naabrite vahel, tapmisega ähvardamist ei kuulnud. Kohtu hinnangul ei ole isikuliste tõenditega võimalik vastuolusi kõrvaldada, muud tõendid aga antud episoodi kohta kriminaaltoimikus puuduvad. põhimõttest lähtudes tuleb kõik kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. Eeltoodust tulenevalt ei ole B.Z-i poolt 01.06.2013.a. V. ja XXXtapmisega ähvardamine tõendamist leidnud ja süüdistatav tuleb selles süüdistuse osas
B.Z-i süüdistus
lg 1 p 3 järgi 10 B.Z-i suhtes on esitatud muuhulgas süüdistus Soome Vabariigis Helsingis Kamppi kaubanduskeskuses XXXsuhtes kehalise väärkohtlemise toimepanemises.
lõike 1 kohaselt kehtib Eesti karistusseadustik väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eesti karistusseaduse järgi kuritegu, kui teo toimepanemise kohas on selline tegu karistatav või seal ei kehti ükski karistusõigus ning punkti 1 alusel on tegu toime pandud Eesti kodaniku või registreeritud juriidilise isiku vastu või punkti 2 alusel teo toimepXXXoli teo toimepanemise ajal Eesti kodanik. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et B.Z-i poolt 02.07.2012.a. kella 13.00; 13.30 ja 13.45 paiku Soome Vabariigis Helsingis Kamppi kaubanduskeskuses asetleidnud XXXkehalised väärkohtlemised (kõrist pigistamised, löömised lahtise käega näo piirkonda ja rusikaga kõhu piirkonda, millede tulemusena tundis XXXvalu) on kuriteona karistatavad ka Soome Vabariigis, vastavalt Soome kriminaalkoodeksi 21.peatüki Isiku-ka tervisevastased süüteod § 5 järgi. Samuti on nii XXXkui B.Z Eesti Vabariigi kodanikud. Seega kehtib Eesti karistusseadustik ka Soomes toimepandud vägivallakuritegude suhtes. Vaidlust ei ole selles, et kannatanud XXXja XXXsuhtlesid süüdistatava B.Z-iga, suhtlemine sai alguse internetiportaalivahendusel ja oli algselt kannatanutele meeldiv. Vaidlus on selles, kas süüdistatav tarvitas süüdistuses toodud ajavahemikel kannatanute suhtes nii füüsilist kui psüühilist vägivalda, mis põhjustasid XXXja XXXraske psüühikahäire. Süüdistatav B.Z XXXja XXXsuhtes vägivalla tarvitamist ei tunnistanud. Vastupidiselt tema ütlustele on aga kannatanud teda selles süüdistanud ja andnud vägivalla tarvitamise ja psüühilise mõjutamise kohta detailseid ütlusi. XXXütlustest nähtub, et vägivald sai alguse 2009.a. suvest löömistega vastu nägu, kui B.Z-ile ei meeldinud ta vastused eelneva elu detailide kohta. Hiljem jagas B.Z hoope näkku ja ribidesse, tõukas vastu mööblit. Enamjaolt kestsid peksmised niikaua kuni kuskilt hakkas verd jooksma, eelkõige ninast. Pidevad peksmised toimusid 2009.a. suvest kuni tema lahkumiseni B.Z-i juurest 2011.a. jaanuaris. Eriti hullud peksmised olid alates 2010.a. suvest XXX tänaval B. Z-ile kuuluvas korteris. Süüdistuses on kuupäevalisest nimetatud ühte sündmust ja kuu täpsusega kahte sündmust. Nimelt 07.11.2009.a. episoodi kohta on kannatanu andnud ütlusi, et nad istusid Kaljoga tema autos Faehlmanni poe taga hoovis. Sel päeval tegi ta otsuse, et lahkub Kaljo juurest, kuna Kaljo tarvitas pidevalt tema suhtes vägivalda ja see oli vastumeelne. Ta väljus autost, ta oli jõudnud eemalduda 10 meetrit, kui Kaljo sõitis järele, jäi ta kõrval seisma ja palus kummarduda auto juhipoolsele aknale lähemale. Kui ta kummardus, et kuulda, mida on veel Kaljol öelda, lõi Kaljoteda samal hetkel auto uksega. Selle löögi tulemusena sai ta hoobi vastu kulmu, oli haav. Kaljo sõidutas ta XXX tänava traumapunkti. Sellise vigastuse tekkimist tõendab patsiendikaart, millest nähtub, et XXXon pöördunud 07.11.2009.a. kell 09:09 Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonda ja tal on diagnoositud silmalau ja silmaümbruse lahtine haav, mis on põhjustatud jää ja lumega seotud kukkumisega samal päeval. XXXütluste kohaselt ei öelnud ta traumapunktis vigastuse tegelikku põhjust vaid ütles, et kukkus vastu autot, kuna õues oli libe. Tal oli häbi tunnistada, mida ta oli üle elanud. Selline põhjendus on igati loogiline, sest kannatanu kartis uut vägivalda B.Z-i poolt. Kannatanu andis veel ütlusi, et kord kutsus üks tänaval kõndinud inimene politsei, kui Kaljo oli jälle peksa andnud. Seda tõendab tunnistaja Tuuli Tenso, kes on andnud ütlusi selles, et novembris 2009.a. õhtul, möödudes sõpradega Faehlmanni tänava keldripoest, kuulis ta meesterahva karjumist ja nägi kuidas meesterahvas tõukas naisterahvast ja seejärel haaras kinni naisterahva kuklast ja lõi tema pea vastu müügiletti, mille tagajärjel naine kukkus leti taha maha. Kui ta koju jõudis, siis vanemate soovitusel helistas politseisse. Tunnistaja on äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt ära tundnud naisterahvas L. Enniku ja meesterahvas B.Z-i. Sama tunnistaja oli näinud ka detsembris 2009 süüdistuses kajastatud sündmust, mille kohta andis ta ütlusi, et umbes kuu peale n.n müügileti juhtumit nägi ta poeaknast sisse vaadates, et 11 poe tagaruumist istus diivanil seesama meesterahvas jalad laiali ja tema jalgade vahel maas põlvitas eestlannast müüja, nuttis ja lepitavalt katsus meest jalgadest, kuid mees lõi jalaga käe eemale. Lisaks on tunnistaja selgitanud, et ta Faehlmanni 50 asuvas keldripoes käis ta tihti ja sageli olid eestlannast müüjal silmade all verevalumid, kulm või huul katki. Naise kehahoiak oli hirmunud, ta häbenes oma väljanägemist. Tal tekkis sportlik huvi poes töötava isiku suhtes, selle tõttu ta ka poest möödudes vaatas uksest või aknast sisse. XXXesinevaid pidevaid vigastusi näos tõendab ka tunnistaja XXXoma ütlustega, mille kohaselt käis ta sageli koos XXXFaehlmanni 50 asuvas keldripoes. Ta küll ei mäleta enam täpseid kuupäevi ega ka aastat, kuid mäletab, et leti taga oli naisterahvas, kellel oli silma ümbrus sinine. Lisaks eelpool nimetatud sündmustele oli peksmisi rohkem, kuidas muidu võisid tunnistajad eri aegadel näha XXXnäos verevalumeid. Füüsilise vägivalla kasutamist XXXsuhtes süüdistuses toodud ajaperioodil tõendavad veel tunnistajate XXX, XXX, XXXja XXXütlused. Tunnistaja XXX, kes on XXXema, ütlustest nähtub, et 2010.a. jaanuaris, kui tütar põgenes B.Z-i juurest, oli tütar väga kõhn, kulm oli kinni õmmeldud, huuled puruks, silmad klaasistunud, hematoomid üle keha. Järgmine kord kohtus tütrega aasta pärast, s.o. 2011.a. jaanuaris, kui tütar abi palus. Tunnistaja kirjeldas XXXjälle väga kõhnana, täis hematoome, nina kõver, laps oleks kui koonduslaagrist pääsenud. Tunnistaja XXX ( XXXvend) ütluste kohaselt nägi ta 2010.a. jaanuaris õe jalgadel siniseid verevalumeid. Tunnistaja XXX(XXXisa) ütluste kohaselt 2011.a. jaanuaris kui ta lahutatud abikaasa A.Ennik palus tütre jaoks abi, nägi ta, et XXX näo parem pool oli paistes ja kulmu peal sinine hematoom, nina oli täiesti kõver, mõlema käe õlavartel sinised hematoomid. Samuti tunnistaja XXXütlused kinnitavad 2010.a. jaanuaris XXXkurnatud väljanägemist, juukseid oli peas väheseks jäänud. Vaatamata sellele, et kirjeldatud vigastused ei ole dokumenteeritud (va 07.11.2009.a episood), on siiski tunnistajad täpselt kirjeldanud erinevaid XXXesinenud vigastusi. XXXvajas 2011.a. nina kirurgilist operatsiooni, kuna B.Z-i poolt pidevalt näkku peksmiste tulemusena oli XXXnina kõver. Erahaigla Fertilitase patisendikaardil anamneesina on märgitud nina deformatsioon, nina traumajärgne deformatsioon koos ninahingamise tugeva takistusega. Operatsiooniga ei õnnestunudki nina päris otseks muuta. Seega on leidnud tõendamist XXXsuhtes füüsilise vägivalla tarvitamine B.Z-i poolt. Samasugust peaaegu igapäevast vägivalda kirjeldab ka kannatanu XXX. XXXütluste kohaselt alustas ta B.Z-iga suhtlemist märtsis 2012.a. ja sama aasta jaanipäeva paiku toimus esimene füüsilise vägivalla juhtum. See toimus tema kodus XXX asuvas korteris. Ta istus diivanil ja B.Z oli püsti. B. Z vihastus, haaras 400 milliliitrilise metallplekist „Amvey“ plekieemaldusvahendi pudeli ja virutas täie jõuga tema suunas, pudel tabas kuklasse, verd hakkas jooksma. Kaljo puhastas ise haava, arsti juurde ei viinud. Viskamist põhjendas sellega, et voolav veri puhastab eelnevast elust, saastast ja ajud hakkavad tööle. Samasuguse puhastumise põhjenduse andis B.Z ka juuni lõpus või juuli alguses samas korteris, kui viskas riidepuugaXXXvastu pead, kuna too ei kuulanud Kaljot, oli väsinud. 02.07.2012.a. viibis ta koos B. Z-iga Soome Vabariigis Helsingis asuvas Kamppi kaubanduskeskuses. Selles keskuses toimunu kohta on XXXandnud ütlusi, et B.Z pigistas ja kägistas teda kõrist. Proovikabiinis olles peksis Kaljo teda kõhtu, näkku, põhjendades seda sellega, et kogu halb tuleb välja peksta, nii tuleb mõistus pähe. Peksmise ja kägistamise tulemusena tundis kannatanu valu. XXXon veel kirjeldanud augustikuus toimunud sündmust öösel XXX talus, kus B.Z haaras kinni ta juustest ja tõmbas pealaelt suure pahmaka juukseid välja ja pani need põlema. 09.10.2012.a. ülekuulamise protokollist nähtub, et näitab uurijale oma pealage, samuti on kriminaaltoimikus oleval fototabelil näha XXX, kelle pealael on juustest hõredam laik. Juuste katkumisi B. Z-i poolt toimus kannatanu sõnul ka hiljem. Septembris 2012.a. sai kannatanu peksa juba üle päeva. 28.09.2012.a lõi B. Z teda XXX talu juures pargitud sõiduautos Toyota Land Cruiser pähe, kuklasse ja näkku, sest oli vihane. 12 Füüsilise vägivalla tarvitamist XXXsuhtes süüdistuses esitatud perioodi jooksul tõendab patsiendikaart 28.09.2012.a., millest nähtuvalt tuvastati XXXerineva vanuseastmega hulgihematoome üle terve keha: põsel, kuklal, alaseljal, rinnaku kohal, vasakul õlavarrel, paremal küünarvarrel, mõlemal säärel ja reiel. Lisaks XXXlagipeas oli juukseid hõredamalt. XXXütlustest nähtub, et kui B.Z-ile tema rääkimistest, selgitustest miskit ei meeldinud, siis järgnes vägivalla kasutamine, mis seisnes tavaliselt löömises. Füüsilise vägivalla tarvitamist XXXsuhtes tõendavad veel XXXtütre XXX, töökaaslaste XXX, XXXja XXXütlused. Nende ütluste kohaselt on nad näinud XXXnäol ja kehal erinevatel aegadel hematoome. Seega on leidnud tõendamist XXXsuhtes füüsilise vägivalla tarvitamine B.Z-i poolt. Kohus leiab, et nii XXXkui XXXütlused B. Z-i poolt peksmiste ja löömiste osas on usaldusväärsed. See on tingitud asjaolust, et löögijäljed olid ka kõrvalistele isikutele näha. B.Z-i nõudmisel pidid mõlemad kannatanud kandma pika varrukatega pluuse ja pükse, isegi suvel, kuid vaatamata sellele märgati kannatanute vigastusi. XXX28.09.2012.a. ei tuvastatud kriimustusi, mis B. Z-i sõnul tekkisid kibuvitsapõõsasse kukkumisest. Seega on ümber lükatud B.Z-i väited, et ta ei ole füüsilist vägivalda kannatanute suhtes tarvitanud. Kannatanutel hematoomide ja muude nähtavate vigastuste tekkepõhjusena ei saa käsitleda muud kui löömist ja peksmist. Ei ole ju usutav, et nad üle päeva ise kukkusid ja endid millegi vastu ära lõid. Ei ole tuvastatud kannatanutel süüdistuses märgitud perioodidel ka tasakaaluhäireid või pearinglusi. Lisaks füüsilisele vägivalla tarvitamisele kaasnes B. Z-i poolt kannatanute suhtes ka psüühiline vägivald. Psüühiline vägivald seisnes selles, et B.Z nõudis mõlemalt kannatanult detailset aruannet mineviku kohta. Nii tuli kannatanutel selgitada enda korteris olevate asjade emotsionaalset väärtust, samuti fotodel olevate isikute seotust nendega. Juhul kui tegemist oli meesterahvaga, siis täpset selgitust, milline oli olnud nende suhe. XXXütluste kohaselt tuli tal ka selgitada, millest ta meestega on rääkinud, mida sõi, millised olid intiimsuhted. Kui ta valetas või ei mäletanud või ei tahtnud rääkida, siis sai Kaljo kurjaks ja lõi käega vastu nägu, lisades, et see on selle eest, et ta valetas. Samasuguseid ütlusi andis ka XXX, kelle ütluste kohaselt tuli tal kirjeldada meesterahvaid, kus ta nendega kohtus, kes nad olid, mida nad kinkisid, palju ja kuidas nendega magas. Selline detailne sündmuste aruandlus jätkus ka mõlema kannatanu puhul edasisel suhtlemisel B.Z-iga. Kui kannatanute vastused B.Z-ile ei meeldinud, siis said nad peksa. Kannatanud loobusid B.Z-i nõudel suhtlemisest oma lähedaste ja sõpradega, kuna B.Z-i sõnade kohaselt ei tee nendega läbikäimine neile head. XXXütluste kohaselt tegi B.Z talle
Kaitstav õigushüve on tervis. Tervisekahjustus on inimese kehalise või vaimse heaolu häirituse seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab väljaXXXmist, s.t tervise taastamine eeldab meditsiinilist sekkumist. Oluline on see, et süüdlase tegevus või tegevusetus oleks tagajärjega põhjuslikult seotud. Raske psüühikahäire diagnoos ja põhjuslik seos saadud tervisekahjustusega tuvastatakse kohtupsühhiaatriaekspertiisiga. Süüdistatav B.Z tekitas XXXja XXXnende suhtes tarvitatud füüsilise (pika ajavahemiku jooksul löögid näkku, kõhtu, jalgadega keha piirkonda, tirimine juustest, tõukamine vastu mööbliesemeid) ja vaimse vägivallaga tervisekahjustuse, mille tulemusena esines kannatanutel raske psüühikahäire. Kohtupsühhiaatrialiste ekspertiisi aktidest nähtub, et ekspert on jõudnud järeldusele, et just B.Z oma tegevusega on põhjustanud raske psüühikahäire (posttraumaatiline stresshäire RHK 10 järgi F43.1), mis vajas psühhiaatrilist XXX. Seega on süüdistatava tegevus põhjuslikult seotud kannatanutel tekkinud tagajärjega. Iseenesest tegu, millega raske tervisekahjustus tekitatakse, tähtsust ei oma, kuna tegemist on suvalise teokirjeldusega koosseisuga. Oluline on see, et süüdlase tegevus oleks tagajärjega põhjuslikult seotud. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et raske psüühikahäire tuleb sisustada
RakS-le § 81 lõikele 2, s.o kehaline haigus on raske, kui see kestab vähemalt 4 kuud või toob kaasa töövõime püsiva kaotuse vähemalt 40%.
Viimased on nõutavad sama paragrahvi lõike ühe punkti 2 puhul, s.o. kui tegemist on tagajärjena raske kehalise haigusega. Seega on B.Z-i käitumine
Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust, subjektiivset külge on võimalik tuvastada isiku teoeelse ja teojärgse käitumise järgi. Tahtluse voluntatiivse elemendi seisukohalt peab teo toimepXXXsüüteokoosseisule vastavaid faktilisi asjaolusid tahtma. Tahtluse intellektuaalse elemendi olemasoluks piisab, kui toimepXXXnäeb ette oma teo tulemusena vallandunud kasuaalketti tavalise mõistliku inimese elukogemuse tasandil selle põhilistes punktides. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani toime teo vähemalt kaudse tahtlusega. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Tegu on toime pandud kaudse tahtlusega, kui toimepXXXkindlalt küll ei tea, kuid peab võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanule raske tervisekahjustuse ja suhtub tagajärge ükskõikselt. Löökide tekitamine ja psüühilise vägivalla tarvitamine on alati tahtlik tegevus, löökide ja psüühilise vägivalla tulemusel tekkinud tagajärje suhtes tegutses aga süüdlane kaudse tahtlusega. Kannatanute nii füüsiline kui psüühiline muutumine temaga suhtluse ajal ei saanud B. Z-ile märkamatuks jääda, kuna ei jäänud märkamata kannatanute lähedastele ja töökaaslastele. Kuna B. Z on tunnistatud täiesti normaalseks süüvõimeliseks isikuks, sai ta aru oma tegevusest ja sellise tegevuse võimalikest tagajärgedest XXXja XXXpsüühikale. Kuigi ei ole tuvastamist leidnud tema eesmärk tekitada neile psüühikahäireid, siis pidas ta igal juhul võimalikuks nende teket ja suhtus sellesse ükskõikselt. 17 Süüdistatava tegevuses õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Tsiviilhagid Kannatanu XXXesitas kriminaalasjas tsiviilhagi varalise kahju nõudes 163 792.76 eurot, millest 140 605.63 eurot on seotud maja müügiga, B. Z-i juurdepääsuga XXX panga paroolidele ja pangakaardile, 23 008.19 eurot tuleneb töökoha kaotusest Nordea pangas ja 178.94 eurot nina korrigeerimise operatsiooni maksumusest koos haiglas viibitud ajaga. Kannatanu XXXesitas kohtule tsiviilhagi varalise kahju nõudes 8900.77 eurot, millest 1377.43 eurot on seotud B.Z-i arvete tasumisega, B.Z-ile jalanõude ostmise ja tema hambaXXX arvete tasumisega ja XXXkuuluvate erinevate esemete müümisega, 20.02 eurot on XXXmite maksumus ja 7600 eurot töökoha kaotusest tingitud kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 2 ja 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega või kannatanu omandi või valduse rikkumisega. VÕS § 130 lg 1 alusel tuleb isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. B.Z ei tunnistanud XXXega XXXtsiviilhagisid, ta pidas neid absurdseteks, ta ei saa aru millest summad koosnevad. B.Z XXXhagiga seoses tunnistas, et tema käes on XXXinglise keele sõnastik, maksumusega 5.70 eurot ja diivanvoodi müügi eest saadud raha 100 eurot. Neid summasid on ta nõus tasuma. Prokurör leidis, et XXXpoolt esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes on puutumuses kriminaalmenetluse esemega vaid selles ulatuses, mis on seotud XXXnina vaheseina korrigeerimise operatsiooni ja sellele eelnenud uuringute kuludega. XXXtsiviilhagi osas leidis prokurör, et hüvitamisele kuulub hagi osas, milles B. Z hagi tunnistas, s.o inglise keele sõnastiku ja diivanvoodi osas. Kriminaalmenetluses on kannatanuks KrMS § 37 lg 1 kohaselt füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega saab isiku lugeda kriminaalmenetluses kannatanuks juhul, kui talle on tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju ja see kahju on tekitatud vahetult kuriteoga või süüvõimetu isiku õigusvastase (
Eelnimetatud sätte kohaselt peab kahju olema tekitatud vahetult "kuriteoga". See tähendab, et kannatanu kahju ja kriminaalmenetluse eseme vahel on nõutav ka õiguslik seos. Kuriteokoosseis, mille järgi kriminaalmenetlus toimub, peab olema määratud kaitsma seda sama õigushüve, mille rikkumisest kannatanu kahju tuleneb. Riigikohtu kriminaalkolleegium lahendis nr 3-1-1-79-09 p 11 on märkinud, et kriminaalmenetluses esitatava tsiviilhagi alus on puutumuses süüdistusaktiga piiritletava kriminaalmenetluse esemega, sest kriminaalmenetluses on võimalik esitada üksnes selline tsiviilhagi, mille aluseks olevad faktilised asjaolud on olulises osas kattuvad süüdistuse aluseks olevate faktiliste asjaoludega. Kohus leiab, et XXXhagi ei ole puutumuses kriminaalmenetluse esemega. Kohus nõustub prokuröriga selles, et XXXon vabatahtlikult teostanud erinevaid tsiviilõiguslikke tehinguid ja notariaalseid toiminguid, mille tulemusena saadud raha nagu ka tema arveldusarvetel olnud raha 18 on läinud süüdistatava käsutusse. Kuigi need tehingud on toimunud süüdistatava-poolse mõjutuse tulemusena, on kannatanu need siiski tol ajal heaks kiitnud ja nõustunud nendega. Lisaks ei ole ka tõendatud, kuidas hagis kajastatud summad on arvutatud. Töökoha kaotuse eest 23008.19 eurose nõude esitamine ei ole samuti põhjendatud. Endisest töökohast – Nordea Pangast vallandati ta usalduse kaotuse tõttu, sest võttes haiguslehe, tegi ta samal ajal tööd B.Z-i kohvikus. Kuigi ka töövõimetuslehel olemise ajal kohvikus töötamine toimus B.Z-i mõjutusel, võttis XXXsellise otsuse vastu teadlikult, riskeerides töökoha kaotusega. Kohus leiab, et kriminaalasjaga on seotud ja tõendatud nina korrigeerimisega seotud kulud kokku 178.94 eurot, millest 51.13 eurot oli voodipäeva tasu ja 127.81 eurot operatsiooni omaosalustasu. k Kohus leiab, et ka XXXhagi tuleb rahuldada osaliselt, summas 20.02 eurot, mis on XXXmite maksumus. Ülejäänud summade osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Hagist nähtub, et tegemist oli varaliste tehingutega, isik on ise vabatahtlikult tasunud arved. Tsiviilhagist nähtuvalt nõuab XXXnäiteks poolt kirbuturu kohamaksumusest, kino- ja laevapiletite, restorani- ja kohvikute arvetest. B.Z manipuleeris küll XXX , kuid kannatanu oli terve mõistuse juures, nõustus vabatahtliult arveid tasuma ja leidis, et see kõik on õige. Kuigi XXXväitis tsiviilhagis, et kaotas töö Politsei- ja Piirivalveametis B.Z-i psüühilise survestamise tõttu, on kohus selles osas samal seisukohal nagu ka XXXpuhul, et vaatamata süüdistatava mõjutusele, võttis kannatanu vastu töölt lahkumise otsuse siiski ise, täiesti teadlikult alludes B.Z-i mõjutusele. Arusaamatuks on jäänud ka töö kaotusest tingitud kahju suuruse arvutus. Ka süüdistatava poolt tunnistatud hagi osas leiab kohus, et inglise keele sõnastiku B.Z-i kätte jäämine ja diivanvoodi müügi eest saadud raha omastamine ei ole puutumuses B.Z-ile esitatud süüdistusega
3 järgi, mistõttu ka selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Kannatanud on esitanud ka mittevaralise kahju nõuded. XXXon esitanud mittevaralise kahju nõude summas 100 000 eurot, kuna B. Z-i poolt psüühilise ja füüsilise vägivalla tarvitamisega pidi ta viibima XXXl psühhiaatria haiglas, kannatas hagi esitamise päevani paanikahoogude käes, tal on unehäired ning back-up momendid. XXXon esitanud mittevaralise kahju nõude summas 10 000 eurot seoses B.Z-i poolt psüühilise ja füüsilise vägivalla tarvitamisega, mille tulemusena kannatas hagi esitamise päevani paanika hoogude käes, tal on une häired ning back-up momendid, mis meenutavad B.Z-i peksmist ja psüühilist mõjutamist. Mittevaralise kahju konkreetset suurust kannatanu tõendama ei pea. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kuna mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramiseks puuduvad objektiivsed kriteeriumid, lähtub kohus kahju hüvitise suuruse määratlemisel nii käesoleva kuriteo asjaoludest, kannatanutele põhjustatud tagajärgedest kui ühiskonna üldisest heaolu tasemest. Käesolevas asjas leidis tõendamist, et kannatanutele põhjustati raske psüühikahäire, mida kinnitavad kannatanute ütlused, kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside aktides kajastatud eksperdiarvamused. XXXumbes 1,5 aasta jooksul ja XXX 3 kuu jooksul väärkoheldi kehaliselt ja psüühiliselt. Sellise kohtlemise tulemusena on ekspert tuvastanud mõlemal kannatanul raske psüühikahäire. 19 Mittevaralise kahju hüvitamine, olenemata väljamõistetava hüvitise suurusest, ei saagi kompenseerida kellelegi tema tervise kahjustamist, mis võib isikut, tema elukorraldust mõjutada pikema perioodi jooksul. Siiski on kannatanutele mõistlikus suuruses hüvitise väljamõistmine B.Z-i poolt põhjustatud valu ja hingeliste kannatuste eest põhjendatud. Kohus leiab, et kannatanute hagides nimetatud mittevaralise kahju summad on aga ülepaisutatud ja ebamõistlikud, eriti XXXoma. Mõistlik summa mittevaralise kahju hüvitisena on XXX5000 eurot ja XXX4000 eurot. Kohus lähtub summade suuruse määramisel muuhulgas ka kannatanute väärkohtlemise perioodi pikkusest. Karistus Karistamise aluseks on
lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Karistusseadustiku eriosa näeb ette
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on ette nähtud nelja-kuni kaheteistaastase vangistus. Vastavalt kohtupraktikas väljakujunenud seisukohale tuleb karistuse mõistmisel võtta esmaselt aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida siis edasiselt, vastavalt süü suurusele ja kergendavate ning raskendavate asjaolude esinemisele, nihutada kas üles- või allapoole. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid käesolevas asjas kohus ei tuvastanud. Kuna B. Z-ile süüks arvatud raskeima teokoosseisu, s.o
lg 1 sanktsioon ei näe karistusliigina ette rahalist karistust, peab kohus põhjendatuks karistada B. Z-i ka teiste kuritegude eest vangistusega, sest vangistuse kandmise ajal on väga raske kui isegi võimatu tasuda rahalist karistust. Süüdistuses
järgi mõistab kohus prokuröri poolt taotletust lühema karistuse, kuna kohus mõistis süüdistatava ühes ähvardamise episoodis õigeks. Kuna puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, süü on keskmise suurusega, tegemist on ühe episoodiga, karistab kohus
vangistusega 6 kuud. Süüdistuses
-§ 25 lg 2 järgi kohus peab põhjendatuks karistada B.Z-i alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 5- kuulise vangistusega, kuna tema süü ei ole suur, kannatanu ei saanud vigastusi ja tegu jäi katse staadiumi.
2 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul ei olnud tegemist lihtsalt võõrale territooriumile kõndimisega, vaid ATV-ga läbi väravate sõitmisega. ATV on mootorsõiduk, seega suurema ohu allikas ning tekitaski XXXka tervisekahjustusi. Raske tagajärje hoidis ära üksnes kannatanu enda kiire tegutsemine, ATV eest kõrvalehüppamine. Seega leiab kohus, et 20 B.Z-i süü selles kuriteos on keskmisest suurem. Kuna aga kannatanu vigastused tegelikkuses osutusid kergeteks ja haiglaXXX mittevajavateks, pigem oli emotsionaalne üleelamine suurem, võib karistuse mõistmisel piirduda sanktsiooni keskmise määraga. B.Z pani
lg 1 p 3 järgi toime raske tervisekahjustuse tekitamise, millega on kahele naisisikule põhjustatud raske psüühikahäire. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et B.Z ei hoidnud kannatanuid siiski vägisi nö enda küljes kinni, vaid neil oli võimalus lahkuda. Seega ka kannatanud ise andsid võimaluse endaga manipuleerimiseks ja lõid sellega B.Z-ile soodsa olukorra panna toime kuritegu. Kohus nõustub prokuröri poolt taotletava karistusega ning peab põhjendatuks karistada B. Z-i alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 6 aastase vangistusega. B.Z-ile liitkaristuse mõistmisel peab kohus oluliseks asjaoluks, et süüdistatav pani toime eriliigilised kuriteod, s.o isikuvastased ja avaliku rahu vastased süüteod. Selliste tegudega kahjustas ta erinevaid õigushüvesid. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et erinevalt kvalifitseeritavate kuritegude eest mõistetavad karistused tuleb kogumis liita
lg 1 alusel, kohaldades põhimõtet, mille kohaselt suurendatakse raskeimat üksikkaristust. Sellest põhimõttest lähtuvalt on k.B.Z-ile mõistetavaks karistuseks 6 aastat ja 9 kuud vangistust, mida lühimenetluse tõttu vähendada kolmandiku võrra, karistuseks jääb 4 aastat 6 kuud vangistust.
Z-i kinni pidamine alates 01.06.2013.a. Kriminaalmenetluse kulud Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, kaitsjatasu kohtueelses menetluses, kriminaaltoimikutest koopiate tegemine kulud ja ambulatoorse kohtupsühholoogia ekspertiiside, kokku 3, tegemise kulud ning infotehnoloogia ekspertiisi kulu. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. See on õiglane ja põhjendatud, kuna ta ise on oma käitumisega sellised kulutused endale tekitanud ning tal tuleb selle eest ka vastutada ja väljamõistetud menetluskulud kanda. KrMS § 180 lg 3 võimaldab küll menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist, kuid kohtu hinnangul käesolevas kriminaalasjas ei esine selliseid asjaolusid, mis tingiks süüdistatavatelt väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmise. Sellist taotlust ei ole ka kohtuistungil menetlusosalised esitanud. Kaitsja poolt esitati üksnes taotlus menetluskulude hüvitamiseks pikema perioodi jooksul, milline on põhjendatud, kuna menetluskulud on suhteliselt suured. Asitõendid Kriminaalasja juures olevatest asitõenditest kuuluvad 6 CD plaati ja 2 DVD plaati XXX videoülekuulamise salvestisega, kaitsja poolt esitatud CD-plaat (asub toimiku VI köite tagakaane küljes), kaks fotot ATV-st (asuvad toimikus VI kd. lk. 19 ümbrikus), volikiri XXXnimelt B.Z-i kasuks (asub toimikus IV kd lk.111-112 üks DVD-plaat pealkirjaga XXXjätmisele kriminaalasja materjalide juurde; 05.06.2013.a sõiduautost Land Cruiser reg.nr XXX teostatud läbiotsimisel ära võetud kaks kirja tuleb tagastada B.Z-ile; 05.06.2013.a. Harju maakonnas XXX teostatud läbiotsimisel ära võetud kaart, isiklikud kirjad ja kaks EMT liitumislepingut B.Z-i nimele tagastada B.Z-ile ; 05.06.2013.a. Tallinnas XXX 16 asuvas korteris teostatud läbiotsimisel ära võetud Nordea panga leping XXXnimele ja vara üleandmise-vastuvõtmise akt ja XXXpoolt kirjutatud 9-leheküljeline kiri anda üle XXX. Apellatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav alates 06.03.2014.a. kell 15.00 21 Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4. Kohtunik 22
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.