1-16-883/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2016.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-883 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Andres Parmas, Ivi Kesküla Kriminaalasi Z.T süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. veebruari 2016.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Z.T Süüdistatav Kaitsja Prokurör Z.T (ankeetandmed maakohtu otsuses) Adv. Riine Lumiste Paul Pikma RESOLUTSIOON Süüdistatava Z.T apellatsioon Harju Maakohtu
3. veebruari 2016.a otsusele – jätta läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohus otsustas
4. veebruari 2016.a otsusega süüdi tunnistada Z.T KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Z.T-le mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista Z.T-le 6 kuud vangistust. 1 KarS § 68 lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka Z.T poolt eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise alguseks isiku kinnipidamise aeg - 02.02.2016.a. Kohaldada Z.T suhtes tõkendina vahistamist. Z.T vahistada kohtusaalis. Z.T mõisteti süüdi selles, et tema süstemaatilisi vargusi toime pannud isikuna taas 02.02.2016 kella 16.25 paiku, viibides Tallinnas, XXXXXXX XXX XX asuvas M kaupluses, üritas varastada kaks pudelit Laua viina, koguväärtusega 11,38 eurot ning ühte pudelit Hartwall Jaffa, väärtusega 0,99 eurot, kuid ei viinud kuritegu lõpule, kuna pärast kassa läbimist oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Kaup ei ole rikutud ja on tagastatud kauplusele. APELLATSIOONI SISU: Süüdistatav vaidlustab maakohtu otsust mõistetud karistuse osas leides, et mõistetud karistus on üleliia range. Ta oleks nõus vanglas ära kandma 2 kuud ja ülejäänud ÜKTna. Kohus ei ole arvestanud, et ta oli kuritegu toime pannes väga kangete rahustite mõju all. Vanaema suri tal ära ja ta hakkas tarvitama alkoholi, mis koostõimes kangete rahustitega viisid kuriteo toimepanemiseni. Ta suutis pärast vanglast vabanemist leida töökoha ja elukoha ja mõistetud vangistuse pärast peab ta jälle kõik kaotama. Kahetseb väga toimepandut ja ei ole nõus sellega, et maakohus ei ole tema siirast kahetsust arvestanud karistust kergendava asjaoluna. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt mõistetud karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Nii võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (RKKKo nr 3-1-1-12009). Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul puuduvad absoluutselt igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Apellatsioonis ei 2 vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Vaidluse esemeks on üksnes süüdistatavale kohtuotsusega mõistetud karistuse määr ja selle reaalne ärakandmine. Riigikohus on karistuse mõistmise osas märkinud, et KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Veel on Riigikohus selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (RKKKo nr 3-1-1-14-07). Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Hinnates apellatsiooni põhjendatust ja selle kohtuliku läbivaatamise otstarbekust, leiab kohtukolleegium, et maakohtu otsus vastab ülaltoodud nõuetele täiel määral. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on Z.T-le karistuse mõistmisel arvestanud kõigi KarS §-s 56 kirjeldatud asjaoludega. Maakohus on põhjendanud, miks peab ainuvõimalikuks Z.T karistamist just vangistusega ja miks leiab, et mõistetud vangistus tuleb ka reaalselt ära kanda, põhjendatud on ka mõistetud vangistusmäära. Kohtukolleegium leiab, et mõistetud karistuse kergendamiseks puudub alus ning ka apellatsioonis esitatud põhjendused ei ole arvestatavad ja ei saa kaasa tuua seadusliku kohtuotsuse tühistamist. Kohtuotsuse tühistamiseks peavad esinema seaduslikud alused. Z.T näol on tegemist süstemaatiliselt õiguskorda rikkuva isikuga, keda mõistetud varasemad karistused ei ole mõjutanud süütegude toimepanemisest hoiduma. Süüdistatavat on varem korduvalt korral kohtu poolt karistatud ja just varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Kohtukolleegium ei saa nõustuda seisukohaga, et Z.T karistusõiguslik kohtlemine on olnud ülemäära range. Maakohus on oma otsuses viidanud Riigikohtu seisukohtadele ja teinud täiesti põhjendatud järeldusi selles, et isikut, kes süstemaatiliselt paneb toime vargusi ja kellele ei ole varasemad lühiajalised vangistusmäärad avaldanud mingit toimet õiguskuulekaks käitumiseks, tuleb karistada pikema vangistusmääraga, kui seda oli eelmine karistus. Maakohtu poolt mõistetud karistus jääb tunduvalt alla 1/3 sanktsioonimäära. Asjaolu, et kuritegu jäi katsestaadiumi ja kahju ei tekkinud ei sõltunud süüdistatava tahtest. Seetõttu ei saa ületähtsustada karistuse mõistmisel ka kahju puudumist. Ka on maakohus põhjendanud, miks ei pea süüdistatava poolt avaldatud kahetsust siiraks ja ei arvesta seda kergendava asjaoluna karistuse mõistmisel. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et Z.T on isik, kes kriminaalhooldusele ei sobi ja see välistab ka vangistuse asendamise ÜKT-ga. Selliseid asjaolusid, mis annaks aluse kergendada juba niigi tunduvalt alla sanktsioonis ettenähtud vangistuse keskmäära mõistetud karistust, ei esine. Kindlasti ei saa selliseks asjaoluks olla fakt, et süüdistatav tarvitab arsti ettekirjutusel rahusteid. Need võimendavad küll alkoholi mõju, kui ravimite ja mõnuainete tarvitamine ühendadakse, kuid ei õigusta kuriteo toimepanemist ega vähenda ka süüd. Seega taotlus vähendada veelgi süüdistatavale mõistetud karistust, ei ole arvestatav ning kohtukolleegiumi hinnangul ei ole apellatsioonis esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis oleks tõsiseltvõetav ja mis saaks kaasa tuua karistuse kergendamise. 3 Eeltoodud põhjendusi arvestades ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks arutada apellatsioonis esitatud taotlust apellatsioonikohtu istungil. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. / 4