1-22-4670/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2022 Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-22-4670 (xxx) Kohtunik Larissa Prokopenko kirjalikus meentluses Kriminaalasi Prokurör Kahtlustatav Kaitsja RESOLUTSIOON V T kriminaalmeentluse lõpetamiseks KrMS § 203 alusel Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Katerin Hovi V T isikukood xxx, viibib xxx Vandeadvokaat Kaido Kooga Juhindudes KrMS § 203 kohus MÄÄRAS :
2. Lõpetada KrMS § 203 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetlus kriminaalasjas xxx V T suhtes karistuse ebaotstarbekuse tõttu.
3. Kohustada prokuratuuri E L nõusolekul ja E L poolt prokuratuuri deposiitkontole nr XXX kantud summa 1506,36 eurot kandma avalikõigusliku nõude katteks Eesti Töötukassa SEB arveldusarvele XXX selgitusega „V T xxx“.
4. Kohustada prokuratuuri E L nõusolekul ja E L poolt prokuratuuri deposiitkontole nr XXX kantud summa 2251,31 eurot kandma avalikõigusliku nõude katteks Eesti Haigekassa AS SEB arvelduskontole nr XXX või Swedbank XXX selgitusega „V T xxx“.
5. Kohustada prokuratuuri tagastama isiku E L nõusolekul E L arveldusarvele XXX prokuratuuri deposiitkontole nr XXX E L poolt kantud summa 796,15 eurot selgitusega „V T xxx“.
6. Jätta menetluskulud (RÕA korras määratud kaitsjatasu 168 eurot) riigi kanda KrMS § 183 lg 1 alusel. Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud 08.08.2022 esitas prokurör kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 203 näidatud alusel, kuna V T kannab 8 aasta ja 6 kuulist vangistust. Viru Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles V Tele on esitatud kahtlustus KarS § 209 lg 2 p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles varem pannud toime varguse ja väljapressimise, 2016-2018.a OÜ Xxx juhatuse liikme D S kaasabil esitas valeandmed enda sotsiaalkindlustatuse ja töölepingu lõpetamise põhjuse kohta, 2017-2019.a deklareeris pettuse teel saadud tulu ning 2019.a isikute grupis koos OÜ K juhatuse liikmega R K esitas valeandmed tööpraktikal osalemise kohta. Oma tegevuse tulemusena rikastus V T alusetult Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ja Rahandusministeeriumi arvelt kokku 4553,83 euro ulatuses ja põhjustas nimetatud riigiasutustele varalise kahju, täpsemalt järgmiselt: 07.09.2016 sõlmisid V T ja OÜ Xxx juhatuse ainuisikuline liige D S näiliku töölepingu, teades, et tegelikult V T ettevõttesse OÜ Xxx tööle ei asu. Tööleping sõlmiti tähtajatuna. Töölepingu kohaselt pidi V. T asuma tööle autolukksepana alates 07.09.2016 täistööajaga: arvestuslikult 40 tundi nädalas. Põhitöötasuks lepiti kokku EV kehtestatud töötasu alammäär (07.09.2016 seisuga 430 eurot kuus) ja töötasu pidi laekuma V. Te Swedbanki arvelduskontole nr XXX. Tegelikult ei asunud V. T vastavalt eelnevale kokkuleppele D Sga ettevõttesse OÜ Xxx. Töösuhte näiliku iseloomu varjamiseks kandis OÜ Xxx V Te AS Swedbank arveldusarvele XXX üle töötasu kahel korral: töösuhte alguses 21.10.2016 summas 305,52 eurot selgitusega „palk“ ning töösuhte koondamise alusel lõpetamisel 25.09.2018 summas 1022,20 eurot selgitusega: „palk, puhkusekompensatsioon, koondamistasu“. Seega kandis OÜ Xxx kahtlustatava V Te pangakontole kokku 1327,72 eurot. OÜ-ga Xxx loodud näilikud töösuhted võimaldasid V. Tel alusetult saada Eesti Haigekassast ajutise töövõimetuse hüvitist. Ajavahemikul 13.03.2017-24.08.2018 oli V. T korduvalt hooldus- ja haiguslehel: 1) 13.03.2017-31.03.2017 2) 02.05.2017-28.05.2017 3) 13.06.2017-19.06.2017 4) 28.06.2017-10.07.2017 5) 01.12.2017-29.12.2017 6) 10.01.2018-24.01.2018 7) 09.02.2018-10.03.2018 8) 11.03.2018-09.04.2018 9) 10.04.2018-09.05.2018 10) 10.05.2018-28.05.2018 11) 14.06.2018-13.07.2018 12) 14.07.2018-12.08.2018 13) 13.08.2018-24.08.2018 Ajavahemikul 03.04.2017 kuni 28.08.2018 sai V T alusetult enda Swedbank arvelduskontole nr XXX Eesti Haigekassast kolmeteistkümnel korral ajutise töövõimetuse hüvitist kokku summas 2251,31 eurot. 21.09.2018 lõpetati OÜ Xxx ja V Te vahel 07.09.2016 sõlmitud tööleping töölepinguseaduse § 89 lg 1 alusel ehk V. T koondati. V Te palvel vormistas OÜ Xxx juhatuse ainuisikuline liige D S näiliku töölepingu lõpetamise aluseks koondamise, võimaldades sellega V: T edasist töötuna arvele võtmist ja alusetult saada Eesti Töötukassast igakuist töökindlustushüvitist. 25.09.2018 võeti V. T töötuna arvele. Töölepingu lõpetamine koondamise põhjusel vastas tingimusele töötuskindlustushüvitise määramiseks. Eesti Töötukassa 01.10.2018 otsusega määrati V. Tele töötuskindlustushüvitis perioodiks 02.10.2018-30.03.
7. Ajavahemikul 08.11.2018 kuni 08.04.2019 maksti V Te AS Swedbank arvelduskontole nr XXX Eesti Töötukassa poolt alusetult töötuskindlustushüvitist summas kokku 1409,40 eurot. 2 Maksu- ja Tolliameti andmetel on V T saanud palka, haigushüvitist ja teenistussuhte lõpetamise hüvitist OÜ Xxx poolt järgmiselt: 2016.a-1036,56 eurot (palk), 2017.a- 4071,8 eurot (palk + tööandja makstud haigushüvitis), 2018.a- 1908,13 eurot (palk+ tööandja makstud haigushüvitis + töö või teenistussuhte lõpetamise hüvitis). Seega MTA andmetel sai V. T 2016-2018.a OÜ Xxx poolt tulu kogusummas 7016,49 eurot. 2017-2019.a esitas V T Maksu- ja Tolliametile residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioone aastate 2016-2018 kohta. 2016.a kohta esitatud tuludeklaratsioonis on deklareeritud OÜ Xxx poolt tasutud palk. 2017.a on tuludeklaratsioonis deklareeritud OÜ Xxx poolt tasutud palk ja haigushüvitis ning Eesti Haigekassa poolt tasutud ajutise töövõimetuse hüvitis. 2018.a on tuludeklaratsioonis deklareeritud OÜ Xxx poolt tasutud palk, haigushüvitis ja töö või teenistussuhte lõpetamise hüvitis ja Eesti Haigekassa poolt tasutud ajutise töövõimetuse hüvitis. Sel moel V. T deklareeris 2017-2019.a pettuse teel saadud tulu, mille tulemusel alusetult saanud enda AS Swedbank arvelduskontole nr XXX Rahandusministeeriumi poolt enammakstud tulumaksu kogusummas 796,16 eurot: 22.02.2017-131.63 eurot; 27.02.201817,14 eurot ja 07.03.2019- 647,39 eurot. Sel moel OÜ Xxx juhatuse ainuisikulise liikme D S kaasabil on V T ajavahemikul 03.04.2017-08.04.2019 alusetult rikastunud Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ja Rahandusministeeriumi arvelt 4456,87 euro ulatuses. Eesti Töötukassa 18.10.2018.a otsusega hinnati V Te töövõime osaliseks ja talle määrati töövõimetoetus perioodiks 09.10.2018-08.10.2019, kui ta täidab aktiivsustingimusi nt töötab õpib või otsin tööd töötuna registreerituna. Nimetatud otsusega määratud tingimuste formaalseks täitmiseks pöördus V T 2019.a algusel OÜ K juhatuse ainuisikulise liikme R Ki poole palvega vormistada ta fiktiivselt tööpraktikale, millega R. K oli nõus. Eesti Töötukassa ja OÜ K vahel sõlmiti tööpraktika haldusleping perioodiks 18.03.2019-18.04.
8. Tegelikkuses V T tööpraktikal OÜ-s K käinud ei ole ja Eesti Töötukassale esitati valeandmed V. Te poolt tööpraktika läbimise kohta, mille tulemusel maksis Eesti Töötukassa alusetult OÜ-le K välja tööpraktika halduslepingu alusel juhendamistasu summas 609,90 eurot V Te tööpraktika juhendamise eest. V. T sai alusetult ajavahemikul 11.04.2019 kuni 09.05.2019 enda AS Swedbank arvelduskontole nr XXX Eesti Töötukassa poolt tööpraktikal olemise eest toetusi kogusummas 96,96 eurot. Sel moel rikastusid V T koos OÜ K juhatuse ainukisikulise liikmega R K alusetult Eesti Töötukassa arvelt 706,86 euro ulatuses (OÜ K 609,90 euro ulatuses ja V T 96,96 euro ulatuses. Ajavahemikul 03.04.2017-09.05.2019 on V T alusetult rikastunud Eetsi Haigekassa, Eesti Töötukassa ja Rahandusministeriumi arvelt 4553,83 euro ulatuses. Seega V T, olles varem toime pannud varguse ja väljapressimise, teadvalt esitades ühiselt ja kooskõlastatult teiste grupi liikmetega riigiasutustele valeandmeid enda sotsiaalkindlustatuse, töölepingu lõpetamise põhjuse ja tööpraktikal olemise kohta ning deklareerides pettuse teel saadud tulu ehk lõi tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil ja põhjustas Eesti Haigekassale, Eesti Maksu- ja Tolliametile ja Eesti Töötukassale varalist kahju, ehk pani toime KarS § 209 lg 2 p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör, olles analüüsinud kriminaalasjas nr xxx kogutud tõendeid kogumis, leiab, et V Tele esitatud kahtlustus on põhjendatud ja tema süü on tõendatud alljärgnevate tõenditega: − Tunnistaja T H ütluste koopia koos tõlkega tõendab V Te ja OÜ Xxx vahel töölepingu sõlmimise aega ja töölepingu kehtivuse ajavahemikku, töösuhte lõpetamise asjaolusid, puhkuse hüvitise kujunemise suurust. /kd I, tl 2-9, 16-20/ 3 − Äratundmiseks esitamise protokolli koopia tõlkega tõendab, et tunnistaja T H tundis eeluurimisel V Te fotolt ära ja tegemist oli isikuga, kellel tunnistaja aitas koostada avaldust firmast OÜ Xxx lahkumise osas. /kd I, tl 10-15/ − Tunnistaja D S ütluste koopia tõlkega, mis tõendavad V Te töösuhte eesmärki ja lõpetamise aluseid ettevõttes OÜ Xxx ja asjaolu, et V T tegelikult ettevõttes Xxx OÜ platsil ei käinud ja tegemist oli fiktiivse töösuhtega. /kd I, tl 21-28/ − Koondamisteate koopia Xxx OÜ 21.08.2018 tõendab, et V Te fiktiivne töösuhe ettevõttes Xxx OÜ lõppes koondamisega 21.09.2018.a. /kd I, tl 31, 35/ − Töölepingu nr 21 (07.09.2016) koopia tõendab Xxx OÜ ja V Te vahel töölepingu sõlmimise aega, töö sisu, töötasu suurust, töölepingu kehtivuse aega ja muid kriminaalasjas tähtsust omavaid asjaolusid. /kd I, tl 32-33, 35/ − Töölepingu nr 21 lisa koopia (töölepingu lõppemine) tõendab OÜ Xxx OÜ ja V Te vahelise töölepingu lõpetamise aega ja aluseid. /kd I, tl 34-35/ − Eesti Haigekassa 27.06.2019 vastuse koopia nõudekirjale nr 1.1-13/21350-1 tõendab V Te töövõimetuslehtede aega ja makstud ajutise töövõimetuse hüvitise infot ajavahemikul 2016-27.06.2019.a. /kd I, tl 38-40/ − Töötuna arvele võtmise avalduse koopia tõendab, et V Te töötuna arvele võtmise aega ja avalduses esitatud andmeid. /kd I, tl 47-48, 54/ − Töötuskindlustushüvitise määramise otsuse nr 118040509 (01.10.2018) koopia tõendab V Tele töötuskindlustushüvitisena makstud toetuse suurust ja maksmise ajavahemikku. /kd I, tl 49-50, 54/ − Töötuskindlustushüvitise avalduse TKH-18024547 koopia tõendab, et V T taotles 23.08.2018 töötuskindlustushüvitist. /kd I, tl 51, 54/ − Töövõimetoetuse määramise otsuse 18.10.2018 nr TVT/18/052418 koopia tõendab, et V Tele määratud töövõimetoetuse määra, ajavahemikku ning maksmise asjaolusid ja eelduseid. /kd I, tl 52-54/ − Eesti Töötukassa 19.07.2019 nr 6-8/19/14492 vastuse koopia tõendab, et V Tele määrati ja maksti töötuskindlustushüvitist 180 päeva perioodil 02.10.2018-30.03.2019, nähtub toetuse suurus ja maksmise kuupäevad. /kd I, tl 67-68/ − Tunnistaja R Ki ütluste koopia koos tõlkega tõendab V Te fiktiivse tööpraktika aega ja tasustamise asjaolusid R Ki ettevõttes. /kd I, tl 69-75/ − Töötamise registri väljatrükk tõendab V Te töösuhte aega ja lõpetamise alust ettevõttes Xxx OÜ. /kd I, tl 76-77/ − Eesti Töötukassa vastus nõudekirjale kriminaalasjas nr xxx nr 7-4/21/13267 tõendab Eesti Töötukassa poolt V Tele tehtud väljamakseid ajavahemikul 05.11.2018-27.06.
9. /kd I, tl 84-86/ − Eesti Töötukassa vastus nõudekirjale kriminaalasjas xxx nr 7-4/21/13267 tõendab OÜ K ja Eesti Töötukassa vahelise tööpraktika ja V Tele makstud juhendamistasuga seotut. /kd I tl 89-105/ − Maksu- ja Tolliameti vastus nõudekirjale kriminaalasjas nr xxx (21.07.2021 nr 7.14/019827-1) tõendab V Te poolt esitatud tuludeklaratsioonide sisu ajavahemikust 20162019.a. /kd I, tl 108-153/ − Vaatlusprotokoll (V Te Swedbanki arvelduskonto väljavõte ajavahemikus 01.01.2016-31.12.2019 tõendab millal ja mis suuruses on V Tele laekunud toetused Eesti Haigekassalt ja Eesti Töötukassalt ja tulumaks Rahandusministeeriumilt. /kd I, tl 172-175/ − Jälitustoimingu protokollid 29.10.2021 jälitustoimingu lubade PL6183/2018 ja PL7235/2019 alusel tehtud toimingute kohta tõendavad, millal V Te kasutuses olev mobiiltelefon asus XXX ehk OÜ V aadressil. /kd I, tl 188-191/ − Eesti Haigekassa avalik-õiguslik nõudeavaldus koos lisadega tõendab Eesti Haigekassale põhjustatud varalise kahju suurust V Te poolt, milleks on 2251,31 eurot. /kd I, tl 201-226/ − Eesti Töötukassa avalik-õiguslik nõudeavaldus tõendab V Te poolt Eesti 4 Töötukassale põhjustatud varalise kahju suurust, mis on 1506,36 eurot. /kd I, tl 236-239/ − EMTA jurist K K teade kriminaalasjas nr xxx, mis tõendab, et MTA ei pea otstarbekaks kriminaalasjas avalik-õigusliku nõudeavalduse või tsiviilhagi esitamist. /kd I, tl 249-250/ − Karistusregistri väljatrükk tõendab, et V Tel on 2 kehtivat kriminaalkaristust eriliigiliste kuritegude eest, mh vargus ja väljapressimine. /kd II, tl 27-28/ − Viru Maakohtu 24.01.2019 otsus nr 1-18-10470 tõendab, et V T on varasemalt karistatud varguse ja väljapressimise eest; tõendab käesolevas kriminaalasjas kvalifikatsiooni. /kd II, tl 72-75/ − Viru Maakohtu 08.10.2019 otsus nr 1-19-7753 tõendab, et V T on viimati karistatud KarS § 65 lg 1 järgi liitkaristusega 8 aastat ja 6 kuud, mida ta kannab alates 20.05.2019.a. /kd II, tl 76-83/ − Kriminaalmenetluse nr xxx osalise lõpetamise põhistamata määrus tõendab menetluse käiku. /kd II, tl 50-51/ − Viru Maakohtu 25.05.2022 määrus nr 1-22-3195 tõendab menetluse käiku. /kd II, tl 5760/ − Kriminaalmenetluse nr xxx osalise lõpetamise põhistamata määrus tõendab menetluse käiku. /kd II, tl 61-62/ − Viru Maakohtu 31.05.2022 määrus nr 1-22-3317 tõendab menetluse käiku ja kriminaalmenetluse lõpetamist OÜ K kahtlustuse KarS § 209 lg 2 p 4 järgi KrMS § 202 lg 1 alusel. /kd II, tl 68-71/ − Kahtlustatava V T ülekuulamine tõendab, et V T tunnistab kuritegude toimepanemist. /kd II, tl 107-111/ Kogutud tõendite põhjal on kinnitust leidnud KarS § 209 lg 2 p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine V Te poolt, kuid esinevad alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 203 alusel. Kriminaalasjas kahtlustatakse V Tt KarS § 209 lg 2 p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on II astme kuritegu ning mille eest karistusseadustik näeb ette karistuseks üks kuni viis aastat vangistust. V Te karistusregistrist nähtub, et V T on Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 08.10.2019 otsusega mõistetud süüdi KarS § 184 lg 2 p 1,2 ja KarS § 214 lg 2 p 1,3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest ja KarS § 64 lg 1 järgi karistatud liitkaristusega 4 aastat ja 2 kuud. KarS § 65 lg 2 järgi on nimetatud karistust suurendatud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 24.01.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 4 aastat ja 4 kuud. Lõplikuks liitkaristuseks jäi 8 aastat ja 6 kuud, mida V T kannab alates 20.05.2019.a. KrMS § 203 lg 1 p 1 alusel menetluse lõpetamise üheks eelduseks on see, et uue kuriteo eest mõistetav karistus oleks tühine võrreldes kahtlustatavale või süüdistatavale mõne teise kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistusega. Karistust võiks lugeda „tühiseks“, kui see ei suurendaks teise kuriteo eest mõistetud karistust rohkem kui ühe kolmandiku võrra. Arvestades V Te poolt toime pandud käesolevas kriminaalasjas menetluses oleva kuriteo eest seaduses sätestatud karistusmäära, võib eeldada, et kohtu poolt mõistetav karistus oleks tühine võrreldes Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 08.10.2019.a otsusega mõistetud karistusega. Veelgi enam, käesolevalt menetluses olev kuritegu on toime pandud enne Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 08.10.2019.a kohtuotsust ehk kriminaalasjas mõistetav karistuse puhul oleks tegemist KarS § 65 lg 1 järgi mõistetava liitkaristusega. KarS § 65 lg 1 viitega § 64 lg võimaldab iseenesest ka kergema (käesolevas kriminaalasjas mõistetav karistus) lugemist kaetuks raskeima karistusega (Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 08.10.2019.a otsusega mõistetud karistus. Samas on V T oma kuriteoga põhjustatud kahju mitmele kannatanule. Kriminaalasjas on kannatanuteks Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ja Eesti Maksu- ja Tolliamet. Kõik kannatanud on andnud oma nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 203 5 alusel /kd 2, tl 92,93, 97-98, 101-103/. Maksu- ja Tolliamet ei ole soovinud kuriteoga põhjustatud varalise kahju hüvitamist, kuid Haigekassa ja Töötukassa soovivad kuriteoga neile põhjustatud kahju ulatuses nende poolt esitatud avalik-õiguslike nõudeavalduse hüvitamist. Ka kahtlustatav V T on nõus riigiasutustele põhjustatud kahju hüvitama. Selle tarbeks on kahtlustatava V Te ema E L kandnud prokuratuuri Swedbank ettemaksukontole nr XXX kuriteoga põhjustatud kahju hüvitamiseks summa 4553,82 eurot, kirjeldusega „V.T xxx kr.asi nr xxx“. Nimetatud summast on V Te poolt Eesti Haigekassale põhjustatud kahju 2251,31 eurot, mille hüvitamist Eesti Haigekassa ootab AS SEB arvelduskontole nr XXX või Swedbank XXX /kd 1, tl 204; kd 2, tl 97/. V Te poolt Eesti Töötukassale põhjustatud kahju on summas 1506,36 eurot, mille tasumist kannatanu ootab arveldusarvele XXX /kd 1, tl 238/. Prokuratuuri deposiitkontole kahtlustatava ema E L poolt kantud 4553,83 eurost pärast avalikõiguslike nõudeavalduse tasumist järele jääv summa 796,15 eurot kuulub tagastamisele, kuivõrd Eesti Maksu- ja Tolliamet ei soovinud neile põhjustatud kahju osas avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitada /kd 2, tl 102/. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kriminaalmenetlus tuleb lõpetada KrMS § 203 näidatud alustel. Kohus nõustub täielikult prokuröri põhjendustega. KrMS § 203 lg 1 p 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selle kuriteo eest mõistetav karistus oleks tühine, võrreldes kahtlustatavale või süüdistatavale mõne teise kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldatavalt mõistetava karistusega. V Tt kahtlustatakse käesolevas asjas teise astme kuriteos. V T on Viru Maakohtu 08.10.2019 otsusega süüdi mõistetud KarS § 184 lg 2 p 1,2 ja KarS § 214 lg 2 p 1,3 järgi ja KarS § 64 lg 1 alusel karistatud liitkaristusega 4 aastat ja 2 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel on nimetatud karistust suurendatud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 24.01.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 4 aastat ja 4 kuud. Lõplikuks liitkaristuseks jäi 8 aastat ja 6 kuud, mida V T kannab alates 20.05.2019.a. V T avaldas 28.07.2022 kahtlustatavana ülekuulamise protokollis, et on nõus menetluse lõpetamisega. Kannatanud Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ja Eesti Maksu- ja Tolliamet on andnud oma nõusolekud kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Maksu- ja Tolliamet ei ole soovinud kuriteoga põhjustatud varalise kahju hüvitamist, kuid Haigekassa ja Töötukassa soovivad kuriteoga neile põhjustatud kahju ulatuses nende poolt esitatud avalik-õiguslike nõudeavalduse hüvitamist. V T on nõus riigiasutustele põhjustatud kahju hüvitama. Selle tarbeks on kahtlustatava V Te ema E L kandnud prokuratuuri Swedbank ettemaksukontole nr XXX kuriteoga põhjustatud kahju hüvitamiseks summa 4553,82 eurot. Nimetatud summas tuleb 2251,31 eurot kanda Eesti Haigekassale kahju hüvitamiseks ning 1506,36 eurot tuleb kanda Eesti Haigekassale kahju hüvitamiseks. E L poolt kantud Summast järele jääv summa 796,15 eurot tuleb tagastada E L arvele. 6 Selle kriminaalasja menetlemisel tekkinud menetluskulud 168 eurot tuleb jätta riigi kanda KrMS § 183 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 7