← Eesti

2-21-2090/27

Obsah (12)§ 178§ 633§ 187§ 329§ 238§ 436§ 230§ 231§ 232§ 173§ 162§ 174

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-21-2090 27. juuni 2022, Narva Kohtuasi K T hagi L T vastu elatise väljam

§ 178lg 1 ja 2).

Vastavalt

§ 633

lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tsiviilasi nr 2-21-2090 ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 1.K T (hageja) esitas 09.02.2021 hagi L T (kostja) vastu elatise nõudes summas 100 eurot kuus alates 01.09.2020 hageja õppimise ajaks. Elatist palub hageja üle kanda tema pangakontole nr XXX SEB Pangas selgitusega „elatis“. Hageja ei saanud kokku leppida isaga, et ta oleks hagejat õppimise ajal aidanud. Hagiavalduses toodi kostja kinnis- ja vallasvara välja. Hageja igakuisteks kulutusteks märgiti eluasemekulud 107 eurot, kulutused toidule 100 eurot, tervishoiukulud 10 eurot, hügieenitarvete kulud 10 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, kokku 277 eurot kuus. Hagiavaldusele lisatud T Ü 15.09.2019 teatise (tl 5) kohaselt on hageja T Ü sotsiaalteaduste valdkonna eripedagoogika õppekava bakalaureuseõppe (päevaõpe, täiskoormus) tasuta

  1. aasta üliõpilane, immatrikuleeritud 31.08.2020 lõpuajaga 31.08.2023, nominaalne õppeaeg 3 aastat.
  2. Viru Maakohus 22.03.
  3. a määrusega (tl 17-18) võttis hagi menetlusse. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata (tl 26-27). Hagi vastuse kohaselt pole hageja nõue põhjendatud ega tõendatud. Ainuüksi asjaolu, et hageja täisealisena omandab kõrgharidust, ei ole alus elatise kostjalt väljamõistmiseks. Vastavalt PKS § 99 lg 1 määratakse kindlaks ülalpidamise ulatus ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kuna hageja ei ole alaealine, siis peab ta oma vajadusi põhjendama ja tõendama, hageja aga seda teinud ei ole. Oma hagis esitas hageja vaid tema väidetavad kulud, kuid hageja ei esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks ja tõendaks väidetavate kulude kandmist ja nende kulude vajadust ja põhjendavust. Kooselust hageja ema N T ülalpidamist andmas. on kostjal kaks alaealist last E T ja E T , kellele kostja samuti Kostja varalise seisundi osas andis kohus hinnangu 25.03.
  4. a otsuses nr 2-20-
  5. Asjas kindlaks tehtud, et kostja keskmine tulu on 540 eurot kuus (ajavahemik 01.09.2020–28.02.2021). Kohus on samuti tuvastanud, et kostja vara suurema osa puhul ei ole tegemist sellise varaga, mille arvelt oleks võimalik pikaajaliselt elatist tasuda ning see vara olemasolu ei muuda oluliselt kostja üldist majanduslikku olukorda. Lisaks on kostjale kuuluva kinnisvara suhtes kostja ja hageja ema vahel pooleli kohtuvaidlus (tsiviilasi nr 2-20-12198) ühisvara jagamise suhtes ning kinnistule on seatud kohtulik hüpoteek. 25.03.
  6. a otsusega nr 2-20-8328 mõistis kohus hageja E T kasuks välja elatise 150 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni ning alaealise E T kasuks elatise 190 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Seega on alaealiste laste ülalpidamiskohustus kokku 340 eurot kuus. Hageja peab tõendama avaldatud kulutuste vajadust ning seda, et hageja ema kulutab hageja ülalpidamisele samasuurust summat, mida nõutakse kostjalt välja, s.o tõendamata on, et hageja ema kulutavat raha hageja ülalpidamisele hagis nimetatud ulatuses. Kostja juhib tähelepanu, et hageja ei põlvne kostjast ning kostja ei ole hageja bioloogiline isa. Kostja on hagejat lapsendanud. 2

(12)Tsiviilasi nr 2-21-2090 Võttes arvesse, et hageja ei esitanud tema nõuet tõendavaid dokumente, arvestades kostja sissetulekut, vältimatute kulude suurust ning seda, et kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last, siis kostja ja teised alaealised lapsed jäävad hageja avaldatud suuruses elatise väljamõistmisel elamiseks vajaminevatest miinimumlähedastest rahalistest vahenditest ilma ning välistatakse kostja võimalus anda ülalpidamist alaealistele lastele. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Kohus küsis hageja arvamust hagi vastuse kohta (tl 30). Hageja kohtule ei vastanud. MENETLUSE KORRALDAMINE Kohus 20.04.
  1. a määrusega (tl 32-34) korraldas menetluse enne kirjaliku menetluse lõpptähtaegade määramist. Kohus andis osapooltele teada, et lisab kinnistusraamatust, Äriregistrist ja Maanteeameti liiklusregistrist hageja vanemate varalise seisundi kohta saadud andmed asja materjalide juurde. Samas, et lisab Maksu- ja Tolliameti töötamiste registrist hageja ja tema vanemate töötamise kohta saadud andmed asja materjalide juurde. Kohus andis pooltele teada, et hageja ja tema vanemate varalise seisundi kindlakstegemiseks teeb kohus päringud ka Maksu- ja Tolliametile, Sotsiaalkindlustusametile, Töötukassale, AS-ile Pensionikeskus ning krediidiasutustele. Vastuste saamisel lisab kohus need asja materjalide juurde ja edastab menetlusosalistele. Kohus tegi osapooltele ettepaneku esitada selgitusi ja tõendeid kohtumääruse põhjendustest lähtuvalt. Hagejale pakkus kohus esitada andmeid õppimise kohta tänase päeva seisuga. Kostja avaldatu tõttu, et hageja kulutuste suurus on põhjendamata ja tõendamata, tegi kohus hagejale ettepaneku esitada põhjendusi iga kuluartikli kohta ja nende suurust tõendavaid dokumente. Kostjale tegi kohus ettepaneku 25.03.
  2. a otsuse nr 2-20-8328 esitamiseks. Samuti tegi kohus kostjale ettepaneku esitada vältimatute kulude liike ja suurust ning neid tõendavaid dokumente. Ühtlasi on kohus selgitanud kostjale kohustust hoida lapsendamise fakti saladuses ja muud lapsendamisega seonduvad kohustused. Kohus tegi osapooltele ettepaneku sõlmida kompromissi ja selle saavutamise korral esitada kohtule kirjalikult. Hageja ei vastanud kohtule. Kostja on esitanud Tartu Ringkonnakohtu 29.09.
  3. a otsuse nr 220-
  4. KIRJALIK MENETLUS Kohus 18.05.2022 (tl 80) määras vaadata tsiviilasja läbi kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele määrati aeg esitamaks avaldusi, seisukohti ja menetluskulude nimekirja kohtule, samuti teatati lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg. Hageja ei esitanud kohtule mitte midagi tähtajaks. Kostja lõppseisukoha (tl 84-85) kohaselt on kostja jätkuvalt seisukohal, et puuduvad alused hagi rahuldamiseks. Kostja palub kohtul teha päringu T Ü paludes selgitusi sellest, kas hageja oli immatrikuleeritud T U 23.08.2019 ja kinnitada T U 31.08.
  5. a tõendi ehtsust. Lisaks varem toodule soovib kostja toonitada, et PKS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. 3
(12)Tsiviilasi nr 2-21-2090 Hageja esitas kohtule nõude mõista kostjalt välja elatise alates 01.09.
  1. Hageja on esitanud hagi 09.02.
  2. Esitamaks tagasiulatuva ülalpidamise nõuet, on hageja kohustatud tõendama järgmised asjaolud: kostja ei andnud hagejale ülalpidamist alates 01.09.
  3. Hageja ei esitanud sellekohaseid tõendeid mitte. Elatise täisealisele lapsele andmise eesmärgiks on tagada lapsele võimalust omandada haridust. Hageja esitas kohtule üksnes 15.09.2019 T U tõendi, mille kohaselt on hageja immatrikuleeritud 31.08.
  4. Kostjal on tekkinud kahtlus antud tõendi ehtsuses. Eeskätt väljastati tõend 15.09.2019, so ca aasta enne hageja immatrikuleerimist. Hageja sai täisealiseks 25.08.
  5. Jääb ebaselgeks, kuidas T Ü annab hagejale tõendi hageja immatrikuleerituse kohta vahetult peale seda, kui hageja sai täisealiseks kinnitades, et hageja on immatrikuleeritud alates järgmise aasta augustist. Teiseks, EMTA esitatud tõendist tulenevalt töötas hageja
  6. a juunist kuni
  7. a detsembrini erinevatel tööandjatel katkestamata. Jääb ebaselgeks, kuidas kõnealuses olukorras alustades töötamisega enne täisealiseks saamiseni ja töötades katkestamata kuni
  8. a detsembrini, sai hageja alustada T U s õppimisega. Seejuures tuleb toonitada, et kõrgkooli immatrikuleerimine nõuab keskhariduse olemasolu. Keskhariduse omandamine eeldab, et laps õpib koolis 19-aastaseks saamiseni. Kuidas võib juhtuda, et hageja, kellel eeldatavasti
  9. a augusti seisuga keskharidus, võiks olla immatrikuleeritud T U . Olgugi et hageja esitatud T U tõend on ehtne, siis tekkib küsimus, kas perekonnaseaduse § 97 p 2 ettenähtud alused elatise saamiseks kujunevat. Täisealine laps võib nõuda elatise väljamõistmist juhul, kui laps jätkab hariduse omandamist. Elatise eesmärk on tagada hariduse omandamise võimalust. Igal juhul on elatise väljamõistmine täisealise lapse kasuks üksnes juhul, kui lapse põhitegevuseks on kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamine. Juhul, kui laps, õppides nt ülikoolis, ise teenib oma vajaduste tagamiseks vajaliku raha, puudub alus elatise väljamõistmiseks. Töötukassa teabe kohaselt on klient K T , XXX oli ajavahemikul 01.06.2019–22.04.2022 määratud töötuskindlustushüvitis perioodiks 09.11.2020–07.04.
  10. Töötuskindlustushüvitise määramine ei toimu juhul, kui kindlustatud isik õpib ja töötuskindlustushüvitise määramise eelduseks on töökoha kaotamine (töötuskindlustushüvitise seaduse § 6). Lähtudes eeltoodust, tekkib kahtlus selles, et hageja tõepoolest õpib ülikoolis. Juhul, kui hageja siiski õpib, siis hageja töötas kuni
  11. a detsembrini ja sellel juhul on hageja võimeline teenima endale sissetuleku ja elatise väljanõudmine alates
  12. a septembrist põhjendatud pole. Kostja on esitanud kohtule Tartu Ringkonnakohtu otsuse 2-20-8328, mille kohaselt on kostja kohustatud andma ülalpidamist teistele alaealistele lastele ja, arvestades kostja sissetulekuga, juhul, kui temal tekkib kohustus andma ülalpidamist ka hagejale, ei ole kostja suuteline andma ülalpidamist teistele (alaealistele lapsele). Hageja viitas hagiavalduses, et kostjal on olemas vara, mille arvel võinuks kostja anda hagejale ülalpidamist. Kostja ja hageja ema vahel on olemas kohtuvaidlus ühisvara jagamise nõudes, mis menetletakse ts. asjas 2-20-
  13. Kostja vara, mis on määratletud hageja hagiavalduses, on kostja ja tema endise abikaasa ühisomandis ja kõnealuse vara võõrandamine enne asjas 2-2012198 oleva vaidluse lahendamist polegi võimalik. Kostja lahusvaraks on kinnistu asukohaga XXX. Kuid kõnealuse vara suhtes on tehtud kohtulik hüpoteek asjas 2-20-12198 hageja ema kasuks. Seega, kostja ei ole võimeline rahuldama hageja nõudeid kõnealuse vara arvel. 4
(12)Tsiviilasi nr 2-21-2090 Hageja ema ja kostja vahel sõlmiti 13.05.2020 abieluvaraleping ja ühisvara jagamise leping, mille kohaselt on kostja andnud hageja ema ainuomandisse korteriomandi asukohaga XXX. Kõnealune tehing oli tehtud mh. tagamaks hagejale ja tema emale elamiskohta. Hageja ema praegusel ajal T elab (kõnealune asjaolu on asjas 2-20-18494 tuvastatud) ja ei kasuta viidatud korterit elamiseks. Seetõttu võivad hageja eluvajadused olla tagatud ka viidatud korteriomandi alusel. Eeltoodud põhjustel leiab kostja hagi põhjendamatuks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Lahendamata taotlused 1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. 2.Esmalt lahendab kohus kostjapoolne lõppseisukohas (tl 84-85) lahendamata jäänud taotlus teha päringu T U le paludes selgitusi selle kohta, kas hageja oli immatrikuleeritud T U sse 23.08.2019 ja kinnitada T U 31.08.

  1. a tõendi ehtsust. Taotluse põhjenduste kohaselt esitas hageja kohtule T U 15.09.
  2. a tõendi, mille kohaselt hageja oli immatrikuleeritud 31.08.
  3. Kostjal tekkis kahtlus kõnealuse tõendi ehtsuses. Eeskätt väljastati tõend 15.09.2019, so ca aasta enne hageja immatrikuleerimist. Hageja sai täisealiseks 25.08.
  4. Jääb ebaselgeks, kuidas T Ü annab hagejale tõendi hageja immatrikuleerituse kohta vahetult peale seda kui hageja sai täisealiseks kinnitades, et hageja on immatrikuleeritud alates järgmise aasta augustist. EMTA esitatud tõendist tulenevalt töötas hageja
  5. a juunist kuni
  6. a detsembrini erinevatel tööandjatel katkestamata. Jääb ebaselgeks, kuidas kõne all olevas olukorras, alustades töötamisega enne täisealiseks saamist ja töötades katkestamata kuni
  7. a detsembrini, sai hageja alustada õppimisega T U . Seejuures tuleb toonitada, et kõrgkooli immatrikuleerimine nõuab keskhariduse olemasolu. Keskhariduse omandamine eeldab, et laps õpib koolis 19aastaseks saamiseni. Kuidas saab juhtuda, et hageja, kellel eeldatavasti
  8. a augusti seisuga keskharidus, võiks olla immatrikuleeritud T U .
  9. Kohus on seisukohal, et sõltumata tõendamiskoormisest on taotlust esitatud hilinenult.

§ 329

lg 1 esimesest lause kohaselt peavad menetlusosalised menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik.

§ 238

lg 3 p 3 järgi võib kohus keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada või keelduda tõendite kogumisest kui tõend esitatakse või tõendite kogumist taotletakse hilinenult. T Ü tõend, mille ehtsust seab kostja kahtluse alla, lisati hagiavaldusele. Kostja sai hagiavalduse koos lisadega 14.04.2021 kätte. 19.04.2021 esitas kostja vastuse hagile, millest ei selgu kostja kahtlust tõendi ehtsuses. Taotlus esitati hoopis 03.06.2022 pärast kirjalikus menetluses vajalikute tähtaegade määramist. Kostjal oli küll aega taotluse varasemaks esitamiseks. Ühtlasi arvestab kohus, et hagejal ei olnud enam võimalik kostja taotluse kohta seisukohta avaldada, kuna kirjaliku menetluse määramise 18.05.2022. a (tl 80) kohtumääruses oli toodud, et 5

(12)Tsiviilasi nr 2-21-2090 kohus väljastab tähtpäevaks esitatud seisukohad vastaspoolele teadmiseks, vastuväiteid ega täiendusi nendele seisukohtadele enam esitada ei saa. Eelnevast lähtudes jätab kohus rahuldamata kostja taotluse päringu T U tegemise kohta. Kohtuotsuse sisulised põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi ei vaja poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud

§ 232

lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ega tule seetõttu rahuldada. 1.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Hageja sünnitunnistuse järgi (tl 7) on hageja sündinud 25.08.2001 ja tema isaks L T ehk kostja. Seega, kostja on hageja vanem ja hagejale ülalpidamist andma kohustatud isik. 2.Vastavalt PKS § 97 p-le 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni. T Ü 15.09.2019 teatise (tl 5) kohaselt on hageja T U sotsiaalteaduste valdkonna eripedagoogika õppekava bakalaureuseõppe (päevaõpe, täiskoormus) tasuta

  1. aasta üliõpilane, immatrikuleeritud 31.08.2020 lõpuajaga 31.08.2023, nominaalne õppeaeg 3 aastat. Kohus leiab, et T U 15.09.2019 teatise ehtsuses ikka ei ole alust kahelda ja teatises märgitud selle koostamise aasta kohta esineb ilmselt trükiviga. Teatist on allkirjastatud digitaalselt. Digitaalallkirjade kinnituslehe (tl 6) kohaselt on selle allkirjastanud M P 15.09.2020 14:11:55 +03.
  2. T Ü 09.01.2022 teatise (tl 88-89) kohaselt on hageja T U sotsiaalteaduste valdkonna eripedagoogika õppekava bakalaureuseõppe (päevaõpe, täiskoormus) tasuta
  3. aasta üliõpilane, immatrikuleeritud 31.08.2020 lõpuajaga 31.08.2023, nominaalne õppeaeg 3 aastat. Kohus loeb seetõttu tõendatuks, et hageja sai täisealiseks 25.06.2019, täisealine olles omandab kõrgharidust T U s alates 31.08.2020 ja saab 21-aastaseks 25.08.
  4. 6

(12)Tsiviilasi nr 2-21-2090 Eelnevast tulenevalt on hageja ülalpidamist saama õigustatud isik PKS § 97 p 2 tähenduses. Hageja taotleb välja mõista 100-eurost elatist alates 01.09.
  1. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja elab kostjast eraldi ning kostja hageja ülalpidamiskohustust ei täida, mistõttu on hageja õigustatud esitama kostja vastu elatise nõude, s.h tagasiulatuvalt PKS § 108 alusel.
  2. PKS § 99 lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Hagiavalduse kohaselt on hagejal alljärgnevad kulud ühe kuu kohta: - Eluasemekulud 107 eurot - Toit 100 eurot - Tervishoid 10 eurot - Hügieen 10 eurot - Riided ja jalanõud 50 eurot Kulud on kokku 277 eurot kuus. Kostja esitas vastuväide, et hageja kulutuste suurus on põhjendamata ja tõendamata.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi ei vaja poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus 20.04.2022. a määruses (tl 32-34) tegi hagejale ettepaneku esitada põhjendusi iga kuluartikli kohta ja nende suurust tõendavaid dokumente. Hageja ei vastanud kohtule ja ei esitanud põhjendusi iga kuluartikli kohta ega nende suurust tõendavaid dokumente. Seega jäid hageja kulutuste suurus ja koosseis tõendamata. 4.Täisealiseks saanud lapse puhul saab eeldada, et tal on hankida endale eluks vajalikud vahendid ise. Sotsiaalkindlustusameti 24.04.2022 vastuse (tl 58) kohaselt K T 24.04.2022 määratud ega makstud pensioni ja/või toetuseid. ei ole perioodil 01.06.2019- Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri seisuga 19.04.2022 andmete (tl 41-42) kohaselt töötas hageja pärast T U õppima asumist 31.08.2020 (tl 41 pöördel-42) alljärgnevalt: ajavahemikul 21.09.2020–16.10.2020 P R E OÜ-s T kiirtoidu valmistajana; ajavahemikul 08.04.2021–31.05.2021 M E OÜ-s T kaubaladujana; ajavahemikul 26.05.2021–11.08.2021 M E OÜ-s T müüjana; ajavahemikul 01.12.2021–22.12.2021 T A P koolis T õpiabirühma õpetajana; 7

(12)Tsiviilasi nr 2-21-2090 - ajavahemikul 01.02.2022–27.05.2022 T A P koolis T õpiabirühma õpetajana; alates 13.03.2022 V K OÜ-s T ettekandjana. Seega, ajavahemikul 13.03.2022– 27.05.2022 töötas hageja ühtaegu kahes töökohas. Eesti Töötukassa 22.04.2022 teatise (tl 52) kohaselt oli K T ajavahemikul 01.06.2019– 22.04.2022 töötuna arvel perioodil 02.11.2020–07.04.
  1. Eesti Töötukassa tõendab, et K T ei ole saanud ajavahemikul 01.06.2019–22.04.2022 töötutoetust. Klient K T e, XXX oli ajavahemikul 01.06.2019–22.04.2022 määratud töötuskindlustushüvitis perioodiks 09.11.2020– 07.04.
  2. Väljamakseid on tehtud järgmistel kuupäevadel ja suuruses: Makse kp Algus kp Lõpp kp Suurus 07.12.2020 09.11.2020 30.11.2020 198,00 07.01.2021 01.12.2020 31.12.2020 279,00 08.02.2021 01.01.2021 31.01.2021 279,00 09.03.2021 01.02.2021 28.02.2021 252,00 07.04.2021 01.03.2021 31.03.2021 279,00 12.04.2021 01.04.2021 07.04.2021 63,00 Maksu- ja Tolliameti 27.04.2022 teatise (tl 69) kohaselt tehti ajavahemikul 01.06.2019– 31.03.2022 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist hagejale väljamakseid 10 279,25 eurot (sh palgatulu 8873,83 eurot, tööandja makstud haigushüvitis 55,42 eurot, Töötukassa töötuskindlustushüvitis 1350,00 eurot). Maksu- ja Tolliameti maksuandmete 26.04.2022 tõendi (tl 70) kohaselt sai hageja pärast T U õppima asumist 31.08.2020 töötasu (neto) alljärgnevalt: AS-lt O
  3. a septembris 173,05 eurot; P R E OÜ-lt
  4. a oktoobris 67,88 eurot ja
  5. a novembris 347,65 eurot; M E OÜ-lt
  6. a mais 1267,39 eurot; M E OÜ-lt
  7. a juunis 14,11 eurot,
  8. a juulis 837,67 eurot,
  9. a augustis 1240,63 eurot; T L
  10. a detsembris 80,98 eurot ja
  11. a märtsis 114,45 eurot. Eesti Töötukassa tehtud väljamaksed (tl 70 pöördel) ühtivad Eesti Töötukassa 22.04.2022 teatises (tl 52) nimetatud rahasummadega. Eelneva alusel evis hageja sissetulekut pärast T U õppima asumist 31.08.2020 alljärgnevalt: -
  12. a septembris 173,05 eurot, oktoobris 67,88 eurot, novembris 347,65 eurot ja detsembris 198 eurot; -
  13. a jaanuaris 279 eurot, veebruaris 279 eurot, märtsis 252 eurot, aprillis 342 eurot, mais 1267,39 eurot, juunis 14,11,eurot, juulis 837,67 eurot, augustis 1240,63 eurot, detsembris 80,98 eurot; -
  14. a märtsis 114,45 eurot. Eeltoodud andmetest tulenevalt on hageja peaaegu pidevalt evinud sissetulekut kas töötasu või töötuskindlustushüvitise näol. Tal polnud sissetulekut vaid
  15. a septembris, oktoobris ja novembris ning
  16. a jaanuaris ja veebruaris. Hagejale väljamakstud rahasummad olid erinevad, väikseim on 14,11, eurot, suurim 1267,39 eurot. Juhul kui käsitada hageja poolt hagiavalduses avaldatut, et tema kulud ühe kuu kohta olevat 277 eurot, siis leiab kohus, et kuudel, mil oli hageja sissetulek tunduvalt rohkem kui 277 eurot, oli tal võimalik raha koguda ikka. Kohus järeldab viidatust, et küll hageja hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. 8
(12)Tsiviilasi nr 2-21-2090 Vararegistrites puuduvad andmed hagejale kuuluva vara kohta.
  1. Kostjal on veel kaks last, kelle ülalpidamiseks on kostjalt välja mõistetud elatis kohtuotsusega. Tartu Ringkonnakohus 29.09.
  2. a otsusega 2-20-8328 (tl 75-78) jättis L T apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Viru Maakohtu 25.03.
  3. a otsuse muutmata. Viru Maakohus 25.03.
  4. a otsusega 2-20-8328 (tl 76 pöördel) mõistis kostjalt (L T ) E (T ) kasuks välja elatise alates
  5. juunist 2020 kuni lapse täisealiseks saamiseni 150 eurot kuus ning E (T ) kasuks alates
  6. juunist 2020 kuni lapse täisealiseks saamiseni elatise 190 eurot kuus. Kohus kohustas kostjat tasuma hagejatele makstava igakuise elatise hagejate ema (N. T ) pangakontole. PKS § 98 näeb ette, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. Tartu Ringkonnakohtu 29.09.
  7. a otsuse 2-20-8328 kohaselt (tl 77) on kostja sissetulekuks ajavahemikul 1.09.2020–28.02.2021 ligikaudu 540 eurot kuus (neto). See moodustub erinevatest tasudest (töövõimetuse hüvitis, töötuskindlustushüvitis, töötasu). Töötasu on kostja saanud OÜst V . Kohus ei nõustunud hagejatega, et kostja saab oma elatise maksmise kohustust täita muu vara kulul. Kostjale kuuluv vallasvara (sõidukid ja osalused hooneühistutes) ei muuda oluliselt kostja majanduslikku olukorda ega suurenda märkimisväärselt tema võimekust elatist maksta. Kostjale kuuluva kinnisvara osas on kostjal ja hagejate emal pooleli ühisvara jagamise vaidlus tsiviilasjas nr 2-20-
  8. Lisaks lastele makstavale elatisele on kostjal vaja ka ennast ülal pidada. Hagejad on menetluse kestel küll viidanud, et kostja varjab oma sissetulekuid, kuid tõendid selle kohta puuduvad. … Hinnates kostja varalist seisu ning sissetulekut, mida ta on võimeline teenima, ei ole kostja kokkuvõttes võimeline täitma hagejate ülalpidamiskohustust miinimummääras, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, mistõttu esineb mõjuv põhjus vähendada hagejate nõutud elatise suurust. Kostja majanduslikust olukorrast tingitult on põhjendatud ka peretoetusega arvestada. PKS § 105 lg 3 järgi mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Seega peab kohus analüüsima ka hageja vanemate varalist seisundit. Kohus kontrollis lisaks käesoleva asja menetledes kostja varalist seisundit. AS-i Pensionikeskus 22.04.2022 vastuse (tl 55) kohaselt ei ole L T esitanud raha väljavõtmise avaldust. Sotsiaalkindlustusameti 24.04.2022 vastuse (tl 58) kohaselt L T le ei ole perioodil 01.06.201924.04.2022 määratud ega makstud pensioni ja/või toetuseid. Transpordiameti liiklusregistri andmetel (tl 36-39) kuulub kostjale kaubik Ford Transit 80 VAN registreerimismärgiga XXX, ehitusaasta 1986; sõiduauto VOLVO 740 registreerimismärgiga XXX, ehitusaasta 1984; külmik Citroen Jumper registreerimismärgiga XXX, ehitusaasta 1995; sõiduauto Peugeot 807 registreerimismärgiga XXX, ehitusaasta 2003; furgoon Iveco Turbodaily 49 10, registreerimismärgiga XXX, ehitusaasta 1998; Volkswagen Transporter registreerimismärgiga XXX, ehitusaasta 1991; furgoon Ford Transit 350L SCAB registreerimismärgiga XXX, ehitusaasta 2003; furgoon Volkswagen LT28 registreerimismärgiga XXX, ehitusaasta
  9. 9
(12)Tsiviilasi nr 2-21-2090 Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja kasutuses (tl 45) on omaettekasutust võimaldav hooneosa. N asuvale HÜ-le Z kuuluv Kinnistusraamatu teabe kohaselt (tl 47) kuulub kostjale XXX asuv 908 m2 suurune elamumaa. Hagi vastuse kohaselt on kostja elukohaks XXX. Kostja täiendavate selgituste kohaselt (tl 84-85) on kostja ja hageja ema vahel käimas kohtuvaidlus ühisvara jagamise nõudes, mis menetletakse ts. asjas 2-20-
  1. Kostja vara, mis on määratletud hageja hagiavalduses, on kostja ja tema endise abikaasa ühisomandis ja kõnealuse vara võõrandamine enne vaidluse asjas 2-20-12198 lahendamist pole võimalik. Kostja lahusvaraks on kinnistu asukohaga XXX. Kuid kõnealuse vara suhtes on tehtud kohtulik hüpoteek asjas 2-20-12198 hageja ema kasuks. Seetõttu pole kostja võimeline rahuldama hageja nõudeid kõnealuse vara kulul. Hageja ema ja kostja vahel sai 13.05.2020 sõlmitud abieluvaraleping ja ühisvara jagamise leping, mille kohaselt on andnud kostja hageja ema ainuomandisse aadressil XXX asuva korteriomandi. Kõnealune tehing oli teostatud mh. selleks, et tagada hageja ja tema ema elamiskohaga. Hageja ema praegusel ajal T elab (kõnealune asjaolu on asjas 2-20-18494 kindlaks tehtud) ja ei kasuta nimetatud korterit elamiseks. Seega võivad hageja eluvajadused olla tagatud ka viidatud korteriomandi alusel. Kohus leiab kostja selgitused eluliselt usutavateks. Arvestades sõiduautodegi kasutusiga, leiab kohus, et kostjale kuuluva vara realiseerimine ei annaks täiendavat suuremat võimalust anda ülalpidamist kõigile oma lastele ja ennast ülalpidamiseks. Eesti Töötukassa 22.04.2022 teatise (tl 52) kohaselt oli kostja ajavahemikul 01.06.2019– 22.04.2022 töötuna arvel perioodidel 25.06.2020–31.08.2020, 17.06.2021–31.08.2021, 06.12.2021–31.03.
  2. Kostja sai ajavahemikul 01.06.2019–22.04.2022 talle määratud töötutoetust 06.12.2021–31.03.
  3. Väljamakseid on tehtud järgmistel kuupäevadel ja suuruses: Makse kp Algus kp Lõpp kp 03.02.2022 06.12.2021 02.02.2022 04.03.2022 03.02.2022 03.03.2022 30.03.2022 04.03.2022 29.03.2022 06.04.2022 30.03.2022 31.03.2022 perioodil Suurus 555,78 273,18 244,92 18,84 Samuti kostjale oli ajavahemikul 01.06.2019–22.04.2022 määratud töötuskindlustushüvitis perioodiks 02.07.2020–31.08.2020, 17.06.2021–31.08.
  4. Väljamakseid on tehtud järgmistel kuupäevadel ja suuruses: Makse kp 06.08.2020 07.09.2020 07.07.2021 09.08.2021 08.09.2021 Algus kp 02.07.2020 01.08.2020 17.06.2021 01.07.2021 01.08.2021 Lõpp kp 31.07.2020 31.08.2020 30.06.2021 31.07.2021 31.08.2021 Suurus 270,00 327,98 136,22 301,63 301,63 Maksu- ja Tolliameti 27.04.2022 teatise (tl 65, 66-67) kohaselt tehti perioodil 01.06.2019– 31.03.2022 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist kostjale väljamakseid 11 115,70 eurot (sh palgatulu 9247,34 eurot, tööandja makstud haigushüvitis 182 eurot, Haigekassa ajutise töövõimetuse hüvitis 348,90 eurot, Töötukassa töötuskindlustushüvitis 1337,46 eurot). 10
(12)Tsiviilasi nr 2-21-2090 Seega, ajavahemikul 01.06.2019–31.03.2022 oli kostja sissetulek keskmiselt 326,93 eurot kuus. Kohus leiab, et kostja omandis olevate sõidukite ehitusaastaid arvestades ei muuda nende edasimüük oluliselt kostja majanduslikku olukorda paremuse poole ega suurenda märkimisväärselt tema võimekust elatist maksta. Samuti arvestab kohus kostja väidetega, et hageja vanemate vahel on kohtu menetluses tsiviilasi ühisvara jagamises, mille esemeks on muuhulgas kostjale kuuluv kinnisvara. Kohus leiab tõendatuks, hinnates kostja varalist seisu ja sissetulekut, et kostja pole võimeline täitma hageja ülalpidamiskohustust, kahjustamata alaealise lapse ja enese tavapärast ülalpidamist.
  1. PKS § 105 lg-st 3 tulenevalt kontrollis kohus ka hageja ema varalist olukorda ja sissetulekuid. Kinnistusraamatu andmeil (tl 46) kuulub hageja emale N P T L linnaosas aadressil XXX asuv 32,80 m2 suurune eriomand. Transpordiameti liiklusregistri andmetel (tl 48-49) kuuluvad hageja emale sõiduautod Peugeot 307 registreerimismärgiga XXX, ehitusaasta 2005; mahtuniversaal Peugeot Partner registreerimismärgiga XXX, ehitusaasta 2007 ja mahtuniversaal Peugeot 5008 registreerimismärgiga XXX, ehitusaasta
  2. AS-i Pensionikeskus 22.04.2022 vastuse (tl 55) kohaselt ei ole N P esitanud raha väljavõtmise avaldust. Eesti Töötukassa 22.04.2022 teatise (tl 52) kohaselt pole N P registreeritud kui töötu/tööotsija, ei ole saanud ajavahemikul 01.06.2019–22.04.2022 töötutoetust, ei ole saanud ajavahemikul 01.06.2019–22.04.2022 töötuskindlustushüvitist. Ajavahemikul 01.06.2019–22.04.2022 ei ole N P töövõimet hinnatud. N P ei ole saanud ajavahemikul 01.06.2019–22.04.2022 töövõimetoetust. Maksu- ja Tolliameti peetava töötajate registris olevate seisuga 19.04.2022 andmete (tl 40) kohaselt töötab hageja ema alates 01.10.2020 T OÜ-s logistikajuhina ja täiendavalt alates 01.03.2022 E L OÜ-s logistikuna. Enne seda ehk alavahemikul 15.05.2006–01.10.2020 töötas hageja ema P L OÜ-s logistikuna. Maksu- ja Tolliameti 27.04.2022 teatise (tl 61, 62-63) kohaselt tehti perioodil 01.06.2019 – 31.03.2022 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist hageja emale väljamakseid 31 438,90 eurot (sh palgatulu 17 975,15 eurot, muu väljamakse töötajale, mida maksustatakse ainult TM 122,93 eurot, Haigekassa ajutise töövõimetuse hüvitis 3336,80 eurot, vanemahüvitis 9997,67 eurot, intress 6,35 eurot). Sotsiaalkindlustusameti 24.04.2022 vastuse (tl 58) kohaselt on hageja emale perioodil 01.06.2019–24.04.2022 makstud pensioni ja/või toetuseid kogusummas: vanemahüvitis 12 634,82 eurot, lasterikka pere toetus 7670 eurot, lapsetoetus 6756,67 eurot, lapsehooldustasu 581,05 eurot, sünnitoetus 320 eurot. Maksu- ja Tolliameti 27.04.2022 teatisest (tl 61, 62-63) ja Sotsiaalkindlustusameti 24.04.2022 vastusest (tl 58) tulenevalt oli hageja ema sissetulek ajavahemikul 01.06.2019–24.04.2022 kokku 49 402,95 eurot, mis teeb keskmiselt 1411,51 eurot kuus. Seega leiab kohus tuvastatuks, et hageja ema varaline olukord ja sissetulek on tunduvalt parem kui kostjal. 11
(12)Tsiviilasi nr 2-21-2090 Eeltoodu alusel ning arvestades, et: hageja ei tõendanud oma kulutuste suurust; õppimise ajal hangib hageja endale eluks vajalikud vahendid ise; kostjal on veel alaealisi lapsi, kelle ülalpidamiseks on välja mõistetud elatis kohtuotsusega; kostja ei ole võimeline täitma hageja ülalpidamiskohustust, kahjustamata alaealise lapse ja enese tavalist ülalpidamist; PKS § 98 tulenevalt eelistatakse alaealist last teistele lastele leiab kohus, et hagi ei ole täies ulatuses põhjendatud ja kohus jätab hagi rahuldamata. MENETLUSKULUD

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulusid pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd jäeti hagi rahuldamata, seega sai otsus tehtud hageja kahjuks, siis peaks kohus jätma menetluskulud hageja kanda. Ent kohus võib

§ 162

lg 4 alusel jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et kostja menetluskulude jätmine hageja kanda oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Hageja oli õigustatud esitama elatise nõude kohtusse, sest kostja ei täitnud hageja ülalpidamiskohustust. Tegemist on elatise nõudmise hagiga, mille järgi on hagejaks kõrgharidust omandav laps, kelle peaeesmärgiks on kõrghariduse omandamine. Samas hankis hageja peaaegu pidevalt T U s õppimise ajal endale eluks vajalikud vahendid ise. Kohus ei pea õiglaseks säärastel asjaoludel jätta ei täielikult ega osaliselt kostja menetluskulusid hageja kanda. Kohus jätab

§ 162

lg 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

§ 174lg-tega 1 ja 2 kooskõlas määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Osapoolte menetluskulud jäävad nende endi kanda ning seetõttu ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Tamara Šabarova kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.