Tsiviilasi nr 2-20-1060 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 19. juuli 2022, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-1060 Tsiviilasi Jxxxxx S

§ 153lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Jrk nr Võlausaldaja (registrikood) Saamata nõue € Jaotise % 1. Omega Invest OÜ

§ 162lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

1. Vabastada Einar Vallandi Jxxxxx Sxxxxxx (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
2. Määrata pankrotihaldur Einar Vallandi tasuks Jxxxxx Sxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetluses 720 eurot, sh käibemaks 120 eurot, ja mõista summa välja pankrotivarast büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.
3. Kinnitada pankrotihaldur Einar Vallandi poolt tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud Jxxxxx Sxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetluses summas 2,20 eurot ja täiendavad prognoositavad kulud summas 0,20 eurot. Pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud kanda pankrotivara arvel.
4. Algatada JxxxxxxSxxxxxx (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kui füüsilisest isikust võlgnik on enne
5. aasta
6. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Kohus otsustab kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest (

§ 1933lg 2).

1. Nimetada kohustustest vabastamise menetluses Jxxxxx Sxxxxxx usaldusisikuks Kxxxx Kxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; telefon: xxxxxxxxx, xxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxx@ehtk.ee).
2. Usaldusisikul (KxxxxxKxxxxx) kanda tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, Jxxxxx Sxxxxxx igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole. 2 Igakuuliselt tuleb eraldada võlausaldajate tarbeks 75% tulust, millele seaduse kohaselt saab pöörata sissenõude. Eraldis kanda teisele arveldusarvele, millelt usaldusisik (Kxxxx Kxxxxx teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. juulil).
4. Kohustada Jxxxxx Sxxxxxx esitama kohtule perioodilisi (iga kuue kuu tagant) aruandeid ja teavet võlgniku (s.o iseenda) tegevuse, sissetulekute, vara ning võlausaldajatele raha eraldamise kohta (

§ 173sätestatud kohustused).

Esimene aruanne esitada

1. veebruaril 2023, järgnev
2. augustil 2023, jne. Usaldusisikul (Kxxxx Kxxxxx) tuleb teha vastavalt käesolevas määruses ettenähtud jaotistele üks kord aastas (iga aasta
3. juulil) võlausaldajatele väljamakseid ja esitada selle kohta aruanne kohtule iga aasta
4. augustiks, esimene aruanne esitada
5. augustil
7. Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 13. Määrus saata menetlusosalistele. Pankrotihalduril edastada määrus 3 võlausaldajatele. 14. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse saamisest.

§ 164

lg 2 alusel võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale ja

§ 171

lg 4 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise peale esitada määruskaebuse, kui ta pankrotimenetluse lõpetamise avalduse vastu või võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise vastu esitas

§ 162lg 2, § 163 lg 2 või § 171 lg 1 sätestatud vastuväite.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Jxxxxx Sxxxxxxesitas 21.06.

1. a kohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks. Kohus kuulutas 16.08.
2. a määrusega välja Jxxxxx Sxxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Einar Vallandi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 07.09.
3. a. 03.12.
4. a esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpliku võlausaldajate nimekirja. Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 13.12.
5. a määrusega. 30.05.
6. a esitas haldur kohtule taotluse, milles palub: 1) kinnitada JxxxxxxSxxxxxxxpankrotimenetluse lõpparuanne; 2) lõpetada JxxxxxxSxxxxxx pankrotimenetlus; 3) vabastada Einar Vallandi JxxxxxxSxxxxxx pankrotihalduri kohustustest; 4) määrata Jxxxxx Sxxxxxe pankrotihaldurile töötasu 600 eurot, millele lisandub käibemaks 120 eurot ning mõista see välja Jxxxxx Sxxxxxxxpankrotivarast OÜ Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, KMKR EE100583320, konto nr EE742200221013804535) kasuks; 5) kinnitada seoses Jxxxxx Sxxxxxx pankrotimenetluse läbiviimisega pankrotivara arvel tasutud kulu 2,20 eurot ja edaspidi tasutav kulu 0,20 eurot. 6) otsustada Jxxxxx Sxxxxxxxkohustustest vabastamise menetluse algatamine ja selles menetluses usaldusisiku nimetamine. Väljaandes Ametlikud Teadaanded on 30.05.
7. a avaldatud teade võimaluse kohta tutvuda Jxxxxx Sxxxxxx (pankrotis) lõpparuandega ning esitada 10 päeva jooksul teate avaldamisest vastuväiteid. Lõpparuandele ei ole esitatud ühtegi vastuväidet. Jxxxxx Sxxxxx on esitanud 03.12.
8. a kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Avalduses sisalduvad kinnitused, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi. Kxxxx Kxxxx on esitanud kirjaliku nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. 18.07.

1. a menetlustoimingul kuulas kohus ära võlgniku ja usaldusisiku kandidaadi. LÕPPARUANNE
2. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162lg 2 p 1) Võlgnikul ei olnud müügikõlblikku vara.

Võlgnik saab igakuiselt sissetulekut, millest on arvatud pankrotivara hulka 1 208,94 eurot. Pankrotieelse nõude rahuldamise tulemusena laekus pankrotivarasse 217,70 eurot. Pankrotivara väärtuseks kujunes 1 426,64 eurot. 2. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta (

§ 162lg 2 p 2) 4 2.1.

Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete rahuldamine: Pankrotivarast ei tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega. 2.

1. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis: Pankrotivara arvel ei makstud elatist võlgnikule ega tema ülalpeetavatele. 2.
2. Massikohustused: Pankrotivara arvel ei ole täidetud massikohustusi. 2.
3. Pankrotimenetluse kulud: Võlausaldajate nõuete katteks raha ülekandmiseks on pankrotivarast tasutud 11 pangaülekande teenustasu 2,20 eurot. Pankrotihalduri töötasu pankrotivarast väljamaksmisel lisandub pangaülekande teenustasu 0,20 eurot. Muud tekkinud kulud katab pankrotihaldur pankrotimenetluse lõpetamisel kohtu poolt määratava pankrotihalduri töötasu arvel.

§ 65

lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus pankrotimenetluse lõppemisel.

§ 65

lg 113 võimaldab halduril taotleda füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr (1 962 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Tasu taotlemisel toimingutasuna ei ole vaja pidada tööaja arvestust. Jxxxxx Sxxxxxx pankrotimenetlus ei olnud keskmisest keerulisem. Kohtult tasu taotledes võtan arvesse, et töötasu arvel peab haldur katma pankrotimenetluse läbiviimisega seotud büroo ruumide ja sisseseade kasutustasu ning kulumaterjalide maksumuse (mis enne energia olulist hinnatõusu ja kõrge inflatsiooni perioodi oli umbes 170 eurot menetluse kohta, lisandus käibemaks), aga ka kõik pankrotihaldurina tegutsemise vältimatuks eelduseks olevad püsikulud (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaks 90 eurot kuus, kohustusliku vastutuskindlustuse maksumus keskmiselt 48 eurot kuus, kohustusliku täiendkoolituse maksumus keskmiselt 26 eurot kuus). Arvestan sedagi, et kohus kuulutas pankroti välja ilma eelnevalt ajutist pankrotihaldurit määramata, mistõttu tuli pankrotihalduril võlgniku pankrotieelsete varaliste suhete, maksejõuetuse tõenäolise põhjuse ja tekkimise aja väljaselgitamiseks täita ka tavapäraselt ajutisel pankrotihalduril lasuvaid ülesandeid. Eeltoodu kokkuvõtteks taotlen kohtult pankrotihaldurile töötasu 600 eurot, millele vastavalt

§-le 65 lg 11 lisandub käibemaks 120 eurot. Kõrvutades taotletava tasu suurust Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 § 2 lg 1 kehtestatud tasumääraga, mida kohaldatakse halduri töötasu hüvitamisel riigi vahenditest (66 eurot tund), ilmneb, et taotletav töötasu vastab tasule, mida riik maksab pankrotihaldurile 9,09 töötunni eest. Aruande kohtule esitamise hetkel on pankrotivara hoidmiseks kasutataval võlgniku arvelduskontol nr EE514204278609865102 AS-is Coop Pank raha 720,20 eurot. Juhul kui kohus määrab pankrotihaldurile pankrotivara arvel töötasu taotletud ulatuses, saab selle summa arvel edaspidi Õigusbüroo Faktootum OÜle tasuda pankrotihalduri töötasu ja sellele lisanduva käibemaksu 720 eurot ning panga teenustasu 0,20 eurot. 3. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162

lg 2 p 3) Pankrotivarast on

§ 153lg 1 p 2 nimetatud rahuldamisjärgu jaotiste katteks välja makstud 704,24 eurot järgmiselt: Võlausaldaja nimi Rahuldatud nõude summa Omega Invest OÜ

§ 162lg 2 p 4) Ei tunnustatud pandiõigusi ega ole laekumisi pandieseme müügist.

5. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162

lg 2 p 5) Võlgnikul ei ole müümata müügikõlblikku pankrotivara ega nõudeid teiste isikute vastu. 6. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162

lg 2 p 6)

§ 124

lg 2 kohaselt seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Haldur tegi ses asjas iga taolise pankrotimenetlusega vältimatult kaasnevaid toiminguid: 1) viis läbi koosoleku, koostas ja esitas dokumente kohtule ja muudele isikutele; 2) suhtles võlausaldajatega, kontrollis esitatud nõudeid ning fikseeris kogutud tõendite alusel iga võlausaldaja põhjendatud ja tõendatud nõude summa; 3) nõudis sisse võlgniku nõude ning 4) suhtles võlgnikuga, pidas arvestust tema jooksva sissetuleku üle, korraldas selle jagamise pankrotivaraks ning võlgniku ning tema ülalpeetava igapäevaste kulude katmiseks jäävaks varaks. 6.

1. Nõuete kaitsmise raames vaatas haldur läbi 8 võlausaldaja nõudeavaldused summas 42 893,20 eurot. Nõuetele ei esitatud vastuväiteid. 6.
2. Võlgnik töötab alates 21.08.2019 töölepingu alusel CAL Transport OÜ-s pakikullerina, lisaks saab toetusi riigilt. Alates 01.08.2021 on saanud netosissetulekut 9 319,90 eurot. Võlgniku töötasu vähenes pankrotimenetluse ajal väidetavalt seetõttu, et võlgniku tervise seisundi tõttu vähendas tööandja tema töö mahtu. Arvestades, et võlgnikul on üks ülalpeetav, on sissetulekust arvatud pankrotivara hulka 1 208,94 eurot. Võlgnikule jäi tema ja ülalpeetava tarbeks 8 110,96 eurot. Haldur on lisanud ülevaate võlgniku netosissetulekust ja sellest, kui suur osa sellest on arvatud pankrotivara hulka. Kuu Sotsiaaltoetus Peretoetus Stipen- Töövõimedium toetus Töötasu, hüvitised 0,40 276,86 276,86 aug 2021 34,01 60,00 sept 2021 34,01 60,00 0,20 Maksu tagastus Sissetulek kokku Sissetulekust võlgniku osa Sissetulekust pankrotivara 800,00 1171,27 899,78 271,49 800,00 1170,87 899,38 271,49 okt 2021 34,01 60,00 267,93 550,00 912,14 813,27 98,87 nov 2021 34,01 60,00 276,86 550,00 920,87 816,04 104,83 dets 2021 34,01 60,00 267,93 550,00 911,94 813,07 98,87 jaan 2022 34,01 276,86 550,00 860,87 785,81 75,06 veebr 2022 34,01 276,86 550,00 märts 2022 34,01 250,07 550,00 860,87 875,29 785,81 797,35 75,06 77,94 aprill 2022 34,01 276,86 550,00 860,87 785,81 75,06 279,24 461,66 774,91 714,64 60,27 2726,33 5911,66 9319,90 8110,96 1208,94 mai 2022 34,01 KOKKU: 340,10 300,00 0,60 41,21 41,21 6.
3. Lisaks võlgniku sissetulekust pankrotivara hulka arvatud osale on pankrotivarasse laekunud pankrotieelse nõude katteks kohtutäitur Oksana Kutšmeilt 217,70 eurot. 6.
4. Võlgniku sissetulek laekub AS-is Swedbank avatud kontole nr EE592200221029807186, mille suhtes ei ole võlgniku käsutusõigus piiratud, kuid mille suhtes on pankrotihalduril oma ülesannete täitmise tagamiseks paralleelne käsutusõigus. Pankrotivara hoidmiseks võttis 6 haldur kasutusele AS-is Coop Pank avatud võlgniku arvelduskonto nr EE
5. Võlgniku kontol nr EE592200221029807186 olevat raha ei käsita haldur pankrotivarana, vaid võlgniku sissetuleku selle osana, mis seaduse kohaselt peab olema ja ongi võlgniku käsutuses tema ja ülalpeetava igapäevaste kulude katmiseks. 6.
6. Andmaks võlausaldajatele võimaluse arvamuse avaldamiseks ja

§ 172

lg 1 sätestatud ettepaneku tegemiseks, valmistas haldur ette võlausaldajate üldkoosoleku, mis teeks kohtule usaldusisiku määramist puudutava ettepaneku. Teate koosoleku aja, koha ja päevakorra kohta avaldas haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.01.2022. Koosolek pidi toimuma 20.01.2022 algusega kell 10.10, kuid ükski võlausaldaja ei võtnud koosolekust osa. Haldur arvab, et juhul kui võlausaldajad ei võta osa

§ 172

lg 1 sätestatud ettepaneku tegemiseks kokku kutsutud võlausaldajate üldkoosolekust, on kohtul võimalik nimetada usaldusisik oma äranägemisel. Võlgnik on kirjalikult kinnitanud, et on nõus täitma kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi. Sellekohase kinnituse edastas haldur kohtule 03.12.2021. 7. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162

lg 2 p 7) Võlausaldajate nõuded, mille katteks võlausaldajad ei ole raha saanud, on järgmised: 2. rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (

§ 153lg 1 p 2) Võlausaldaja nimi Rahuldamata nõude summa Omega Invest OÜ

§ 162

lg 2 p 8) Selles pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ole kavas esitada hagisid. 9. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 2 p 9) Kõik menetlusega seotud kulud on kajastatud lõpparuandes.

1. Lühiülevaade võlgniku tegevusest Võlgnik sündis Vxxxxxxx, põhihariduse omandas xxxxx Põhikoolis, kesk-erihariduse (lapsehoidja eriala) Vana-Antsla Kutsekeskkoolis. Võlgnikul on xxxxxxxxxx sündinud tütar, kes praegu elab koos isaga. Võlgnik on töötanud peamiselt puhastusteenindajana. Arvestades ka riigi poolt makstavaid toetusi, on vähemalt viimastel aastatel olnud võlgniku sissetulek piisavalt suur selleks, et mõistliku majandamise korral katta inimese elamisega paratamatult kaasnevad kulud. Maksu- ja Tolliameti andmetel sai võlgnik brutotöötasu ja töövõimetushüvitist
2. aastal 7 917,83 eurot,
3. aastal 7 522,23 eurot,
4. aastal 10 7 964,09 eurot,
5. aastal 10 283,31 eurot. Lisaks nimetatud summadele sai võlgnik toetusi Eesti Töötukassalt ja Sotsiaalkindlustusametilt
6. aastal 4 796,10 eurot,
7. aastal 4 998,44 eurot,
8. aastal 6 260,75 eurot ja
9. aastal 4 614,97 eurot.
10. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (

§ 162

lg 3) Põhjuseid, miks pankrotihalduri arvates piisava suurusega sissetulekut saav võlgnik hakkas kasutama krediiti, on tõenäoliselt rohkem kui üks. Mõned neist: võlgniku ebapiisav majandamisoskus, kalduvus mitte hinnata oma väljaminekuid ja kulutusi kriitiliselt, kehva terviseseisundi mõjud. Sarnaselt paljude muude isikutega võlgnik nähtavasti uskus, et laenamine on sobiv viis oma elustandardi parandamiseks. Võlgnik võttis esimesed pankrotihaldurile teadaolevad laenud

1. aastal. Pankrotimenetluses tunnustatud nõuded tekkisid aastatel 2017 – 2019 sõlmitud lepingute alusel. Halduri arvates suhtus võlgnik varaliste kohustuste võtmisse ja laenatud raha kasutamisse liiga kergemeelselt. Maksejõuetus on selle tagajärg. Midagi erakordset võlgniku mõtlemise ja tegutsemise viisis ei ole. Halduri arvates ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuritegu. Võlgniku makseraskused süvenesid järk-järgult, võlgnik ei mõistnud probleemi olemust ja ulatust kohe. Kokkuvõtteks: võlgniku makseraskused tekkisid ebapiisava majandamisoskuse ning selle kompenseerimiseks piisavalt läbimõtlemata krediidi kasutamise tõttu. Isegi siis, kui võlgnik juba mõistis, et tal on probleem ning võttis tarvitusele abinõusid selle lahendamiseks (avaldus võlgade ümberkujundamiseks), ei suutnud ta ebapiisava majandamisoskuse, tervise seisundi ja võib-olla ka mõne iseloomuomaduse tõttu täita maksegraafikut, mille täitmine ei olnud objektiivselt võimatu. Haldur arvab, et võlgnik makseraskused arenesid püsivaks maksejõuetuseks
2. aasta jooksul. KOHTU SEISUKOHAD HALDURI ARUANDE PÕHJAL Kohus leiab, et lõpparuande saab kinnitada ja sellega pankrotimenetluse lõpetada. Pankrotimenetlus on läbi viidud pankrotiseaduse nõuete kohaselt. Kohus on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu

§ 162lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

Võlgnik ei suutnud täita endale võetud kohustusi vähese sissetuleku ja majandamisoskuse tõttu. Kuna Jxxxxx Sxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus

§ 165lg 3 alusel Einar Vallandi pankrotihalduri kohustest.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) jõustus 01.07.

1. FiMS § 68 lg 2 näeb ette, et enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
2. aasta
3. juunini. Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne
4. a
5. juulit ning kohaldamisele tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
6. aasta
7. juunini. Jxxxxx Sxxxxx esitas 03.12.
8. a kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, avalduses sisaldusid kinnitused, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi. Avalduses sisaldus ka võlgniku nõusolek usaldusisiku kohustuste täitmiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. 8

§ 170

lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos pankrotimenetluse lõpetamisel esitatava aruandega. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 07.09.2021.

§ 171

lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Kohus leiab, et avalduses sisalduvad

§ 170

lg-s 2 nõutud kinnitused, kuid võlgnik ei ole esitanud kohustustest vabastamise avaldust

§ 170lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides.

Võlgnik on selgitanud, et ta ei esitanud nõuetekohast kohustustest vabastamise avaldust enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, sest nii tema tervise üldise seisundi kui kasuisa surma tõttu oli ta sel ajal emotsionaalselt häiritud ega saanud keskenduda oma pankrotimenetlusele. Kõik tema poolt seoses tema võlgadega kohtule varem esitatud suulised ja kirjalikud avaldused on sisuliselt kandnud sõnumit, et ta ei suuda kõiki kohustusi nõuetekohaselt täita ja seetõttu paub võlgnik kohtult abi, mis seisneb võlgniku võlgade vaid osaliselt täitmise lubamises. Võlgnik palub lugeda kohustustest vabastamise avaldus esitatuks õigeaegselt. Juhul kui kohus jätaks algatamata tema kohustustest vabastamise menetluse, algatatakse pärast võlgniku pankrotimenetluse lõppemist võlgniku suhtes palju täiteasju. Sellega kaasneks võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine, samuti takistaks see tõenäoliselt töötasu teenimist. Paljude kohtutäiturite nõuete menetlemine on iga tööandja jaoks koormav ja seetõttu püüavad tööandjad võimaluse korral asendada võlgadega töötaja võlgadeta töötaja vastu. Kohus leiab, et avalduse esitamise tähtaeg tuleb ennistada ja lugeda, et võlgniku avaldus on esitatud tähtaegselt. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldajad, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis

§ 171

lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus, kaalunud Jxxxxx Sxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist

§ 171

lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta

§ 171lg 2 alusel kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Lähtuvalt

§ 175

lg 1 otsustab kohus selle pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohus rahuldab Jxxxxx Sxxxxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes.

§ 173

sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel.

§ 173

lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. 9

§ 173

lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 173

lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

§ 172

lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173

lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 172

lg 6 sätestab: Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 18.07.2022. a toimus võlgniku ja usaldusisiku kandidaadi ärakuulamine seoses kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Kohus ei pea võimalikuks Jxxxxx Sxxxxxx enda määramist enda usaldusisikuks, kuna seni kulgenud menetlused annavad alust kahtluseks, et võlgnik ei tule sellega toime. Kxxxx Kxxxx on esitanud nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisiku ja võlgniku vahel võib loota toimivat koostööd. Kohus leiab, et KxxxxxKxxxxxtuleb nimetada Jxxxxx Sxxxxxx kohustusest vabastamise menetluses usaldusisikuks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid Kxxxx Kxxxx nimetamise usaldusisikuks. Isikul on selle valdkonna praktilise töö oskused ja kogemus.

§ 172sätestab usaldusisiku kohustused:

§ 173sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel:

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Jxxxxx Sxxxxxx tööandjale, Sotsiaalkindlustusametile) teatama.

§ 173

lg 4 järgi nimetatud tulust (Jxxxxx Sxxxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust peab usaldusisik jätma võlgnikule igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kandma teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta

1. juulil). Kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule aruandeid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta kord aastas (iga aasta
2. augustil), esimene aruanne tuleb esitada
3. augustil
4. a. JxxxxxxSxxxxxxx tuleb esitada kohtule perioodilisi aruandeid iga aasta
5. veebruariks ja
6. augustiks, mis sisaldab teavet võlgniku tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele raha eraldamise kohta (FIMS § 47, varasemalt

§ 173sätestatud kohustused).

Esimene aruanne esitada

1. veebruaril 2023, järgnev
2. augustil 2023, jne.

§ 1933lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022.

aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada FIMS § 47, varasemalt

§ 173lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.

Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. FIMS § 49 lg.1 sätestab: Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.

§ 1933

lg.2 mõttest tulenevalt kohaldatakse sellisel juhul ka

§ 175

lg.5 järgi määratud viieaastase tähtaja asemel tähtaega kolm aastat.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 11 Pankrotihalduri tasu

§ 65lg 1 sätestab: Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 65

lg 2 sätestab: Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust.

§ 65

lg 113 sätestab: Füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (2022. aastal 1962 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 600 eurot, millele lisandub käibemaks 120 eurot, kokku 720 eurot. Tasu määrata pankrotivarast büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist

§ 65lg 113 alusel toimingutasuna.

Taotletav töötasu vastab tasule, mida riik maksab pankrotihaldurile 9,09 töötunni eest (Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 § 2 lg 1). Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Einar Vallandi taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 720 eurot, sh käibemaks 120 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu pankrotivarast välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Pankrotihaldur taotleb kinnitada seoses menetluse läbiviimisega tekkinud pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud summas 2,20 eurot (halduri toimingute tegemisel tasutud panga teenustasud) ja täiendavad prognoositavad kulud summas 0,20 eurot. Kohus peab nimetatud kulusid põhjendatuks ning kinnitab pankrotihaldur Einar Vallandi tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud Jxxxxx Sxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetluses summas 2,20 eurot ja täiendavad prognoositavad kulud summas 0,20 eurot. Pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud kanda pankrotivara arvel. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag 12