Obsah (6)

§ 263§ 213§ 65§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. mai 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-3337 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Al

§ 263

lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo Prokurör Süüdistatav H.J isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;; töötu (xxxxxxxxxxxxxxxx); emakeel: eesti keel; Eesti Vabariigi kodanik kriminaalkorras karistatud kaks korda, viimati Tartu Maakohtu 06.01.2017. a otsusega nr 1-16-7080

§ 213

lg 2 p 4 järgi 7-kuulise vangistusega,

§ 65

lg 1 alusel liitkaristus 8 kuud ja 28 päeva vangistust, millest 3 aastat ja 28 päeva vangistust jäeti tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga alates 05.05.2016 ning 5 kuud vangistust jäeti tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga alates 06.01.2017. Viimane katseaeg lõppes 06.07.2018. tõkendit pole kohaldatud RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, kohus otsustas: 1. Tunnistada H.J süüdi

§ 263lg 1 p 1 järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

2.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui H.J ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

H.J peab: 2.

1. elama aadressil xxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1 2.
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2.
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 2.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3.

§ 78p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 27.

maist 2021, välja arvatud

§-s 75 sätestatud kontrollnõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.

1. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel mõista H.J-ilt H. P. : xxxxxxxxxxx; arvelduskonto nxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; makse saaja: H. N. ) kasuks välja 1000 eurot mittevaralise kahju katteks.
2. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista H.J-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena määratud kaitsja tasu 235,80 eurot ja sundraha 438 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 673,80 eurot.
3. KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel jätta riigi kanda sundraha 438 euro ulatuses.
4. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb H.J tasuda menetluskulud kokku 673,80 eurot 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 56,15 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
5. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
6. Kannatanu H. P. esindaja H. N. on esitanud KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel taotluse, et teda teavitatakse H.J-i ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
7. peatüki
8. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu 2 Ringkonnakohtule kirjalikult teatavakstegemisest. 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu H.J süüdistatakse

§ 263

lg 1 p 1 järgi selles, et tema, olles alkoholijoobes, võttis 13.02.2021 kella 00:10 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx s.o avalikus kohas tekkinud sõnalise konflikti käigus xxxxxxxxxx H. P. . xxxx) riietest kinni, lükkas trepikojast välja, surus pikali lumehange ja lõi mitu korda rusikaga pea piirkonda. Oma tegevusega tekitas H.J kannatanule pea pindmised vigastused: otsmikule kaks 3 cm marrastust ja hematoomi, ninale marrastuse, vasemale kõrvalestale hematoomi ning kuklale hematoomi ja valulikkuse. H.J-i käitumine häiris ka sündmust pealt näinud R. I. R. K. . H.J rikkus oma käitumisega korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p-s 1 sätestatud põhimõtet, mille järgi on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Seega pani H.J toime

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avaliku korra rikkumise vägivallaga. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo, süüdistatav H.J ja tema kaitsja vandeadvokaat Otto Preem sõlmisid kokkuleppe järgnevas. H.J tuleb süüdi tunnistada

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja teda tuleb karistada 8-kuulise vangistusega.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui H.J ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

VÕS § 1043 alusel mõista H.J-ilt välja H. P kasuks 1000 eurot mittevaralise kahju katteks. Mõista H.J-ilt välja riigieelarve tuludesse määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 235,80 eurot ja sundraha 438 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 673,80 eurot. Sundraha 438 euro ulatuses jätta riigi kanda. Võimaldada H.J tasuda menetluskulud summas 673,80 eurot ositi 12 kuu jooksul. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Ka kannatanu H. Pärg seaduslik esindaja H. N. on kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus (tl 37). H.J tuleb süüdi tunnistada

§ 263lg 1 p 1 järgi ning teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel tuleb H.J-ilt välja mõista H. P kasuks 1000 eurot mittevaralise kahju katteks. Kriminaalmenetluse kulud on määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 235,80 eurot ja sundraha 876 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb jätta riigi kanda sundraha 438 euro ulatuses, sest H.J on töötu, tal on xxxxxxxxxxxxxxxx, tema 3 ülalpidamisel on 3 alaealist last ja menetluskulude täielik hüvitamine käib talle üle jõu. H.J-ilt tuleb välja mõista määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 235,80 eurot ja sundraha 438 euro ulatuses, s.o menetluskulud summas 673,80 eurot. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada H.J menetluskulud kogusummas 673,80 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on kannatanu H. P seaduslik esindaja H. N taotlenud enda teavitamist süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest (tl 37). (allkirjastatud digitaalselt) 4