KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg Kohtuasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON: Viru Maakohus 11.05.2016.a. Jõhvi kohtumaja 1-09-13192 Deniss Minzatov Piret Juuse 11.05.2016 avalikul kohtuistungil Viru Vangla esitatud materjalid S.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks S.N, isikukood XXX, viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta S.N tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.N-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. S.N on süüdi tunnistatud Ida-Viru Maakohtu 12.06.2002 kohtuotsusega KrK § 100, § 139 lg 2 p-de 1, 3 ja § 203 lg 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 15 aastat vangistust. Viru Maakohtu 14.04.2014 määrusega vabastati S.N vanglast tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 20.08.2016 ühes allutamisega käitumiskontrollile. Viru Maakohtu 29.10.2014 määrusega pöörati ärakandmata karistuse osa täitmisele kuna isik ei täitnud vabastamise tingimusi. Karistuse kandmise algus 01.05.2015 ja lõpp 26.08.
- Kinnipidamisasutuses S.N kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel asub elama ema juurde aadressil xxx Kinnipeetaval on keskharidus ja riigikeele oskus vastab tasemele B
- Omab üht ametliku töökogemust, muidu on olnud hõivatud mitteametliku tööga. Vabanedes puudub kinnipeetaval kindel töökoht. Kinnipeetav on motiveeritud töötama ja vangistuse jooksul on olnud tööga hõivatud. 21.07.2015-20.01.2015 on töötanud vanglas üldkasutatavate ruumide koristajana. Alates 05.02.2016 töötab sise- ja välikoristajana. 11.12.2015 suunatud Töötukassasse aktiivsetööotsijana. Töötukassa korduvad külastused toimunud 12.01.2016, 09.02.2016 ja 08.03.
- 18.11.2015 paigutati kinnipeetav Viru Vangla avavanglaosakonda. 1 Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 4 korral. Vangistust kannab teist korda. Karistust kannab tahtliku tapmise eest, mille sooritas enesekontrolli kaotades ja reaktsioonina kannatanu tegevusele. Soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Varasemad kuriteod sooritatud alkoholijoobes. Läbinud riski maandava sotsiaalprogrammi. Tunnistab probleemi, on tahtmine tegutseda, arvab, et suudab himuga toime tulla, kuna on teinud enda jaoks selgeks probleemi olemuse ja seadnud kindlad eesmärgid. Vestluse käigus ütleb kinnipeetav, et ta pole suuteline alkoholis täielikult loobuma, vaid tarvitaks ainult tähtpäevadel, kuid hoiab piiri, et kontrollida oma käitumist. Kinnipeetav ei tarvita narkootikume ja huvi tarvitamise vastu puudub. 28.08.2015-29.09.2015 läbis sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Üldise korduva kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 19%. Vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 26%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetav S.N-i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt vabanemisjärgselt S.N asub elama aadressil xxx ema juurde. Tegemist on kahetoalise korteriga. Korteri omanik on kinnipeetava ema xx xx. Antud elamispinnal elavad kinnipeetava ema xx xx ja vend xx xx. Rahvastikuregistri andmetel S.N-i elukoha aadressiks on xxx. Kinnipeetava ema sõnul nimetatud elukohas keegi ei ela ning maja vajab remonti. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole S.N kindlat töökohta. Peale vanglast enne tähtaega vabastamist, s.o. 2014 aastal S.N töötas lühikest aega firmas xxx OÜs (ca kuus kuud). Kinnipeetava ema xx xx on pensionär ja vend xx xx töötab metsaraietöödel. Sugulased on nõus S.N-i vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Rahvastikuregistri andmetel S.N on Eesti Vabariigi kodanik. Omab kehtivat EV passi kuni 24.11.
- Karistusregistri andmetel on S.N-i neli korda kriminaalkorras karistatud, neist kaks viimast on esimese astme kuriteod. Varasemalt on karistatud varavastaste kuritegude, mootorsõiduki ärandamise, teadvalt kuritegelikul teel saadud vara omandamise, edasitoimetamise, hoidmise või turustamise eest ning üliraske kehavigastuse tekitamise eest, praegune tapmine (ja ka varguse episood). Kuriteo sooritamise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Käesolevat vangistust kannab katseaja tingimuste rikkumise eest. Ta vabastati karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Katseajal rikkus korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi, karistus pöörati täimisele. Seega kriminaalhooldus S.N-i suhtes osutus ebaõnnestunuks. Prokurör oma kirjalikus arvamuses avaldanud, et prokuratuur on S.N-i ennetähtajalise vabastamise vastu. S.N selgitas, et tal on avavanglas hea töökoht ning ta ei soovi tingimisi ennetähtaega vabaneda. 2 KOHTU SEISUKOHT Kohus tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud kinnipeetava, leiab, et S.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo iseloom viitab tema ohtlikkusele. S.N on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Käesoleval ajal kannab pikaajalist (15 aastat) vanglakaristust mh raske 1 astme isikuvastase kuriteo eest: tapmise toimepanemise eest. Isikut on ka varasemalt vabastatud tingimisi ennetähtaega nimetatud vangistuse kandmisest ühes allutamisega käitumiskontrollile. Vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ega muutnud oma käitumist eirates kontrollkohustusi, mis viitab sellele, et ta ei ole vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel garanteeritud töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Peale seda kinnipeetaval oli probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ülaltoodust võib järeldada, et S.N-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus ka isiku poolt toimepandud kuriteo asjaolusid. S.N on olnud kriminaalhooldusel, mis ebaõnnestus, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks S.N uute süütegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist vahetult enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust kinnipeetaval olid elukoht ning lähedaste toetus kuid see ei mõjutanud tema käitumist. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal, puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud 3 kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades S.N-i poolt toimepandud kuriteo ohtlikkust ja asjaolusid ning käitumist katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal veel õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu S.N-i vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. / Deniss Minzatov Kohtunik / 4