Obsah (12)

§ 4842§ 663§ 657§ 654§ 651§ 466§ 175§ 477§ 174§ 172§ 178§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 09.08.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-124589 Tsiviilasi X (X) hagi

) § 174 lg-d 1, 4 ja 8, § 175 lg-d 1, 4 ja 10, § 176 lg 1 p 5, § 177 lg 1 p 2, lg 2, 178 lg-d 2 ja 4, § 138 lg 1, § 144 p 1 ja p 4, § 477 lg-d 5 ja 7 alusel menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 1 932,50 eurot (riigilõiv 225 eurot, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja lepingulise esindaja tasu 1 687,50 eurot (käibemaksuga) 11,25 tunni eest tasumääraga 150 eurot). Kohus kohustas kostjat tasuma menetluskuludelt viivist seadusjärgses määras ja ulatuses. Maakohus leidis, et toimingud a ja b ei kuulunud hüvitamisele arvestades

§ 4842

. Viidatud säte näeb ette, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Menetluskulude nimekirja (toiming e) näol polnud tegemist õiguslikult keeruka sisuga dokumendiga ja esindajal tuli nagunii pidada arvestust esindatavale tehtava töö osas. Kohtu hinnangul polnud põhjendatud lihtsa sisuga menetlusdokumendi koostamisele ja esitamisele rohkem kui 0,25 tundi. Toimingud f, g ja h olid põhjendatud 1 tunni ulatuses arvestades hageja seisukoha sisukust ja pikkust. Kohtupraktikas oli kujunenud seisukoht, et u 1 lk juriidilise sisuga menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sh ka aeg, mis kulus eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. 2 Toimingud i, j, k ja l olid põhjendatud kokku 3 tunni ulatuses arvestades dokumentide sisu, pikkust ja õigusliku keerukust. Esindaja ajakulu 24.09.2021 menetlusdokumendi koostamisel oli osaliselt põhjendamatu. Esindaja kordas juba oma varasemat seisukohta, mis polnud õiguslikult keeruka sisuga. Lisaks sisaldas hageja dokument ka menetluskulude nimekirja. Esindaja ja klient võivad kokku leppida nii palju kohtumisi, kui nad ise soovivad ning esindaja võib teha nii palju nõupidamisi, kui ta soovib. Vastaspool ei pea hüvitama kulusid, mille tekkimist ei saa ta kuidagi mõjutada. Selliste kulude hüvitamine, mis puudutab kliendisuhtlust ja nõupidamisi tuli arvestada menetlusdokumendi koostamise ajakulu sekka. Kohus arvestas, et u 1 lk juriidilise sisuga menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund. Toiming m oli põhjendatud 1 tunni ulatuses. Nimetatud dokumendi näol oli tegemist hageja senises menetluses esitatud seisukohtade koonddokumendiga. Kohtu hinnangul ei olnud põhjendatud kulutada niivõrd palju aega koondseisukoha koostamisele olukorras, kus pooled on menetluse käigus saanud korduvalt esitada oma seisukohti vastaspoole seisukoha osas. Ülejäänud lepingulise esindaja toimingud olid vajalikud ja põhjendatud. Esindaja tunnitasumäär oli kooskõlas kohtupraktikaga. Samuti tuli kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv. Hageja määruskaebus

1. Hageja palus tühistada maakohtu määrus osas, milles hageja avaldus jäi rahuldamata ja teha uus määrus, millega mõista täiendavalt 1 180 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Hageja palus määruskaebuse rahuldamise korral tagastada talle kaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot. Maakohus ei täitnud nõuet hinnata esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust viisil, mis arvestaks menetluses esitatud dokumentide mahukust ja sisu, samuti vaidluse keerukust. Esindaja poolt tehtud toimingud olid esitatud osaliselt koondatult, st ühel real oli nimetatud mitu toimingut. Kohtul oli võimalik hinnata kulude nimekirja, kuhu oli lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aeg märgitud ajavahemikuna. Kohtul oli õigus küsida vajadusel täpsustusi. Hageja ei nõustunud, et menetluskulude nimekirja koostamisele ei saanud kuluda rohkem kui 0,25 tundi. Tuli arvestada, et lisaks menetlusdokumendi koostamisele hõlmas see ka vormistamist ning kohtule e-toimiku teel edastamist. Maakohus asus hindama ajakulu valikuliselt, vähendades kulusid ebaõige kaalumise teel. Hageja suhtles esindajaga menetlusdokumentide koostamisega seonduvalt vaid loetud kordadel. Peamine fookus oli seisukohtade ja vastuväidete koostamisel ja põgus suhtlus kliendiga oli vajalik, et koguda tõendeid ning kooskõlastada menetlusdokumente. Kohus asus ebaõigelt seisukohale nagu hageja oleks oma esindajaga pidanud nõu ebamõistlikul määral. Samuti ei nõustunud hageja kohtu hinnangutega seoses menetlusdokumentide koostamiseks kulunud ajakulu põhjendamatusega. Vaadates vaidluse spetsiifikat (sõiduki varjatud puuduste tuvastamine) ja asjaolu, et hageja pidi kaasama asjatundja, oli selgelt vaja kulude hindamisel lähtuda menetlusdokumentide sisust, mitte üksnes kohtupraktikas kujunenud arvamusest, et u 1 lk võrdub 40 minutit kuni 1 tund. Kohtupraktikast tulenes, et see põhimõte oli sõltuv dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Hagejal tuli kostja vastuväidetest tulenevalt lükata ümber esitatud vastuväited, suhelda täiendavalt asjatundjaga ning esitada kohtule vajalikud täiendavad tõendid. Isegi kui hageja teatud asjaolusid kordas, siis ei andnud see alust sedavõrd olulisel määral menetluskulude vähendamiseks. Hageja pidi igas menetlusdokumendis esitama vastuväiteid kostja seisukohtadele ja väidetele. Kostja vastuväited tõid kaasa hageja suurenenud menetluskulu. Ka asjatundjale küsimuste esitamine ning nende kohtule edastamine koos juriidiliste seisukohtadega oli ajakulu, mida ei saanud lugeda põhjendamatuks. Maakohus ei hinnanud tehtud töö vajalikkust, st kas tõendi hankimine oli poole seisukohtade kinnitamiseks 3 vajalik ja mõistlik ning arvamuse andmiseks tehtud ajaline ja rahaline kulu mõistlik. Maakohus ületas diskretsioonipiire. Menetluse edasine käik
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks. Kostja määruskaebusele ei vastanud.
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osaliselt

§ 657

lg 2 ja § 659 alusel osas, milles maakohus jättis hageja menetluskulude nõude 712,50 euro saamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja täiendavalt menetluskulud 712,50 eurot (2 645 eurot-1 932,50 eurot). Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu lahendi resolutsiooni, märgib ringkonnakohtus määruse tervikresolutsiooni uues sõnastuses vastavalt

§ 654lg-le 22.

Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määrust

§ 651

lg 1 järgi koosmõjus

§-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohus on asja lahendamisel seotud kaebuse piiridega. Kostja maakohtu määrust ei vaidlustanud. Määruskaebusest nähtub, et hageja ei vaidlustanud maakohtu määrust osas, millega kohus hageja taotluse rahuldas. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus

§ 466lg 3 järgi jõustunud.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 9.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega või oli menetlusosalise hinnangul põhjendatud õigusabi osutaja tunnitasu väiksem. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (

§ 174lg 8).

Ringkonnakohus ei pea võimalikuks määruskaebuse rahuldamist, mis puudutab maksekäsu kiirmenetluse kulusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega. Maakohus leidis õigesti, et maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 20 eurot. Praegusel juhul anti asi maksekäsu kiirmenetlusest üle hagimenetlusse. Seega tuli hageja menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda lisaks

§ 175lg-le 1 ka §-s 4842 sätestatust.

Seega kehtib piirang, mille kohaselt maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata avaldaja kantud menetluskulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot (vt ka Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16, p-d 12.1–12.3). Ringkonnakohtu hinnangul kehtib see ka olukorras, kus asja lahendamine jätkub hagimenetluses. Sellisel juhul arvestatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud (20 eurot) hagimenetluse kulude hulka (

§ 172lg 9 kolmas lause).

Järelikult leidis maakohus õigesti, et maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks tuleb 4 kostjalt hageja kasuks välja mõista 20 eurot, mõistes selle hagimenetluse kulude hulka (vt Tartu Ringkonnakohtu 01.07.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-19-136682, p12). Lisaks nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles osas, et 09.09.2020 menetluskulude nimekirja esitamise kulu oli 0,25 tundi. Menetluskulude nimekirjas sisalduvate kohustuslike andmete ja taotluste kajastamine ning kohtule esitamine ei võta mõistlikult võttes rohkem aega kui 15 minutit. Juhul kui esindaja soovib viidata menetluse käigule ja kajastada kohtupraktikat, siis polnud see käesoleva menetlusdokumendi koostamise ajal vajalik (puudusid ka kostja vastuväited). Seega pole põhjendatud ajakulu üle 0,25 tunni. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et 29.10.2021 seisukoha koostamine oli põhjendatud 1 tunni ulatuses (toiming p-s m). Nimetatud dokumendi näol on tegemist hageja senises menetluses esitatud seisukohtade koonddokumendiga. Maakohus leidis õigesti, et ei ole põhjendatud kulutada niivõrd palju aega koondseisukoha koostamisele olukorras, kus pooled on menetluse käigus saanud korduvalt esitada oma seisukohti vastaspoole seisukoha osas. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus määruskaebuse põhjendustega. Maakohus vähendas alusetult alljärgnevate toimingute ajakulu, millega ületas diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu hinnang hageja esindaja ülejäänud toimingutele on järgmine. Menetluskulude nimekirja ja asja materjali järgi tutvus hageja 30.09.2020 kostja vastusega, kujundas seisukoha, koostas vastuse, sh suhtles kliendiga, tegi parandused ja esitas 14.10.2020 vastuse kohtule (toimingud p-des f-h). Kokku kulus hagejal selleks 3,5 tundi. Ringkonnakohus leiab, et maakohus eksis, kui määras põhjendatuks ja vajalikuks kuluks nende toimingute eest 1 tunni. Lühikese menetlusdokumendi koostamine ei tähenda automaatselt, et esindaja ei kulutanud selle seisukoha kujundamisele ja vormistamisele mõistlikku aega. Arvestades esindaja tehtud toiminguid ja menetlusdokumendi sisu on ajakulu kokku 3,5 tundi mõistlik ja põhjendatud. Selleks, et klient saaks kvaliteetset õigusteenust, siis on vältimatu suhtlus esindajaga. Vastaspool ei pea küll piiramatult menetlusosalise ja kliendi vahelise suhtluse eest hüvitist tasuma. Asjaolu, et menetluskulude nimekirjas oli esindaja ja kliendi suhtlus toodud esile eraldi menetlustoiminguna, ei anna alust lugeda seda põhjendamatuks. Menetluskulude nimekirja ja asja materjali järgi tutvus hageja kohtu 09.09.2021 seisukohaga, analüüsis seda ja edastas vastavad selgitused kliendile. Esindaja tegi päringu asjatundjale, analüüsis vastust, pidas nõu hagejaga, koostas vastavalt sellele seisukoha ja edastas selle kohtule (toimingud p-des i-l). Kokku kulus selleks 5,25 tundi. Ringkonnakohus leiab, et maakohus eksis, kui määras põhjendatuks ja vajalikuks kuluks nende toimingute eest 3 tundi. Lühikese menetlusdokumendi koostamine ei tähenda automaatselt, et esindaja ei kulutanud selle seisukoha kujundamisele ja vormistamisele mõistlikku aega. Arvestades esindaja tehtud toiminguid ja menetlusdokumendi sisu oli ajakulu kokku 5,25 tundi vajalik, mõistlik ja põhjendatud. Dokument sisaldab õiguslikku põhistust ning hageja esitas täiendavaid tõendeid. Selleks, et klient saaks kvaliteetset õigusteenust, siis on vältimatu suhtlus esindajaga. Ringkonnakohus selgitab, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

§ 175

lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab

§ 175

lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (Riigikohtu 21.06.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-17-13164, p 9). Seega maakohtu seisukoht, et tuleb lähtuda u 1 lk teksti kirjutamiseks kulub 40 minutit kuni 1 tund, ei ole kooskõlas

§ 175lg 1 mõttega.

5 Eeltoodust tulenevalt on hagejate lepingulise esindaja toimingud ja ajakulu põhjendatud kokkuvõtlikult järgmiselt: suhtlus kliendiga, materjalidega tutvumine, menetlusliku positsiooni kujundamine ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine (0 tundi, selle asemel tuleb arvestada hüvitist 20 eurot); suhtlus kliendiga edasise osas, hagiavalduse ettevalmistamine (1 tund); hagi koostamine, sh viiviste arvestamine (5 tundi); menetluskulude nimekirja koostamine (0,25 tundi); kostja vastusega tutvumine, seisukoha kujundamine (0,5 tundi); seisukoha koostamine kostja vastusele (2,5 tundi); suhtlus kliendiga, vastuse redigeerimine, edastamine kohtule (0,5 tundi); kohtu 09.09.21 seisukohaga tutvumine, analüüs, kliendile selgituste edastamine (0,75 tundi); täiendava päringu koostamine asjatundjale (0,5 tundi); asjatundja arvamusega tutvumine, analüüs (0,5 tundi); seisukoha koostamine, nõupidamine kliendiga, edastamine kohtule (3,5 tundi); 29.10.2021 seisukoha koostamine (1 tund). Kokku moodustab põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 645 eurot (2 400 eurot esindajatasu maakohtus 16 tunni ees hinnaga 150 eurot tunnis (käibemaksuga), 225 eurot riigilõiv ja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud). 10.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 11.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 12. Praegusel juhul ei esine

§ 150lg 1 p-s 5 nimetatud aluseid riigilõivu tagastamist.

Riigilõivu tagastamata jätmisele ei saa määruskaebust esitada (

§ 150lg 8 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt) 6