) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK
lg 2 esimese lause ja § 637 lg 2 alusel ning alternatiivselt
Ehkki kolleegiumi hinnangul saab apellandi kaebust mõista selliselt, et ta vaidlustab esimese astme kohtu otsuse tervikuna osas, milles see on seadusest tulenevalt vaidlustatav, ei ole kaebuses märgitud apellandi selgelt väljendatud taotlust mh selle osas, missugust ringkonnakohtu lahendit apellant taotleb. Lisaks ei vastanud 1. juuni 2022. a kaebus ka
lg 2 p 3 ja lg 3 nõuetele, kuna selles polnud esitatud apellatsioonkaebuse põhjendusi, sh välja toodud, milles seisneb maakohtu õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine. 8. Vastavalt
lg-le 1 andis ringkonnakohus hagejale tähtaja apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamiseks ja jättis apellatsioonkaebuse seniks käiguta. Hageja puuduseid ei kõrvaldanud.
lg 2 esimese lause kohaselt jäetakse kaebus juhul, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, menetlusse võtmata ja tagastatakse. Riigikohus on hagiavalduse menetlusse võtmise kontekstis selgitanud, et puudus, mille tähtajaks kõrvaldamata jätmise tõttu saab kohus jätta avalduse menetlusse võtmata, peab olema selline, mis takistab hagiavalduse menetlemist. Tegemist peab olema puudusega, mis annaks
lg 1 (p-de 9–12) või lg 2 järgi aluse hagi menetlusse võtmisest keelduda, kuid mida on võimalik kõrvaldada (Riigikohtu
lg 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse mh siis, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, muu hulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel. Kolleegium leiab, et praegusel juhul takistavad apellatsioonkaebuse puudused, s.o eelkõige apellatsioonkaebuse põhjenduste puudumine, apellatsioonkaebuse menetlemist, kuna ringkonnakohtule ei ole teada, milliseid rikkumisi apellant maakohtule ette heidab ja mille esinemist ringkonnakohtul tuleks apellatsioonkaebuse lahendamisel kontrollida.
lg 1 järgi on ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel seotud apellatsioonkaebuse piiridega. Hagimenetluse võistlevuse põhimõttest tulenevalt tuleb apellatsioonkaebuse esitanud poolel endal tuua esile asjaolud ja põhjendused, millele tuginevalt ta esimese astme kohtu otsuse vaidlustab. Ringkonnakohus ei saa seda teha poole eest. Ehkki
lg-s 1 loetletud ja lg 2 teises lauses viidatud erandlikel juhtudel võimaldab seadus ringkonnakohtul tühistada esimese astme kohtu otsuse ka apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata, ei nähtu praegusel juhul asja materjalidest ega vaidlustatud otsusest, et esineda võiks mõni nimetatud sätetes viidatud menetlusõiguse normi rikkumine. Seega tuleb apellatsioonkaebus jätta
10. Lisaks eelnevale esineb alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks ka
Selle sätte kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Praegusel juhul ei ole hageja esitanud apellatsioonkaebuses ühtegi väidet, mille õigsuse korral võiks olla võimalik apellatsioonkaebus rahuldada ja maakohtu otsus tühistada. Asjaolusid, mis võimaldaksid ringkonnakohtul seadusest tulenevalt tühistada maakohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata, kolleegium ei täheldanud. Järelikult ei saaks ringkonnakohus hageja esitatud kaebuse põhjal apellatsioonkaebust rahuldada. 11. Ringkonnakohus märgib, et hageja ei ole tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu. Samuti ei täitnud hageja ringkonnakohtu nõuet täpsustada esimese astme kohtu otsuse vaidlustamise ulatust, mis võimaldanuks ringkonnakohtul arvutada välja hageja kaebuselt tasutava riigilõivu suuruse. Kuna apellatsioonkaebus jääb menetlusse võtmata selle sisuliste puuduste tõttu ning kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral oleks apellandil õigus
lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tagasi, ei ole praegusel juhul menetlusökonoomia kaalutlustel oluline arvutada välja riigilõivu täpset suurust, mida hageja oleks pidanud kaebuselt tasuma, ega nõuda hagejalt selle summa tasumist. 12. Kuna ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse võtmast, siis ei toimeta kohus
Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab
lg 8 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse apellandile kätte ning
13.
lg 1 ja
lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuna praegusel juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud seda kostjatele vastamiseks, siis ei saanud kostjatel apellatsioonimenetluses tekkida hagejalt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Kindlaksmääratavad menetluskulud seega puuduvad. 14.
lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.