Obsah (4)

§ 14§ 16§ 33§ 69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2022, Tallinn Kriminaalasja number 1-22-2543 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Orvi Koik ja Urmas Reinola Kriminaalasi Ole

) tulenevaid nõudeid:

§ 14

lg 2 – iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist;

§ 16

lg 1 – liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda;

§ 33

lg 11 p 2 – juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule;

§ 69

lg 1 – juht ei tohi olla joobeseisundis; korrakaitseseadus § 36 lg 1 – joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides;

§ 69

lg 2 p 1 – alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Olev Leidtorp toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise joobeseisundis, millega ettevaatamatusest tekitati inimesele raske tervisekahjustus, s.o KarS § 422 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Harju Maakohtu 18.05.
2. a otsusega lühimenetluses tunnistati Olev Leidtorp süüdi KarS § 422 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõisteti temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati Olev Leidtorpile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) aastat. 2 KarS § 74 lg 2 alusel määrati, et mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele osa karistusest, s.o vangistus 3 (kolm) kuud. Koheselt ära kandmisele kuuluva vangistuse, s.o 3 kuu kandmist arvestatatakse alates Olev Leidtorpi karistuse kandmisele asumisest või tema karistuse kandmisele toimetamisest. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti Olev Leidtorpile mõistetud ja ärakandmata vangistusest osa, s.o tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat ja 9 (üheksa) kuud, Olev Leidtorpi suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse osa täitmisele pööramata tingimusel, et Olev Leidtorp temale määratud 4 (neli) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi Tallinna vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esinduse juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Sauna 5, Rapla, tel.: 489 0647; 53436552, e-post: parnukrho.info@just.ee). KarS § 75 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaselt kohustati Olev Leidtorpi järgima katseajal kontrollnõudeid: elama alalises elukohas: XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljapool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrati Olev Leidtorpile käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrati Olev Leidtorpile käitumiskontrolli ajaks kohustus osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis (Eluviisitreening). KarS § 78 p 1 kohaselt arvestati Olev Leidtorpile määratud 4 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 18.05.
3. Olev Leidtropilt mõisteti välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 1; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1635 (tuhat kuussada kolmkümmend viis) eurot; kohtuarstliku ekspertiisi tasu 84 (kaheksakümmend neli) eurot; määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 97 (üheksakümmend seitse) eurot ja 20 (kakskümmend) senti ning kohtumenetluses makstud tasust 237 (kakssada kolmkümmend seitse) eurost ja 48 (nelikümmend kaheksa) sendist osa, mis oli vahetult seotud õigusnõustamisega, s.o 194 (sada üheksakümmend neli) eurot ja 40 (nelikümmend) senti, s.o kokku kaitsjale makstud tasu 291 (kakssada üheksakümmend üks) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti, s.o kokku menetluskulu 2010 (kaks tuhat kümme) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. ESITATUD APELLATSIOONID
4. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas, kes vaidlustab kohtuotsuse süüdistatavale mõistetud karistuse osas. Apellant on seisukohal, Olev Leidtorp’ile mõistetud karistus võinuks olla terves ulatuses kohaldatud tingimisi, arvestades teo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, eriti kannatanu enda 3 käitumist. Kannatanu on ise juhtunus enda süüd tunnistanud. Kannatanu ei ole esitanud süüdistatava vastu mingeid pretensioone ega nõua kahjuhüvitist. Kannatanu ja süüdistatav olid elukaaslased ja süüdistatav on pärast toimunud liiklusõnnetust kannatanut igakülgselt abistanud. Kannatanu tervisekahjustused ei olnud eluohtlikud, kuid põhjustasid pikaajalise tervisehäire kestusega üle nelja kuu. Käesoleval momendil oleks süüdistataval võimalik koheselt asuda tööle, ta saaks kannatanut nii materiaalselt kui moraalselt abistada. Süüdistatavale mõistetud karistus vangistuse näol võtaks kohtualuselt kannatanu abistamise võimaluse. Vangistuse näol mõistetud karistus välistaks töötamise võimaluse, süüdistataval puuduksid sissetulekud täielikult, sügisel tööd leida oleks tunduvalt raskem. Olev Leidtorp`i oleks kõige efektiivsemalt võimalik muuta tingimusliku karistusega, allutades ta kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kriminaalhooldajal oleks võimalik talle määrata mitmesuguseid vajalikke lisakohustusi, milliste täitmine tagaks õiguskuuleka käitumise. Kannatanu ei soovi Olev Leidtorp`i karistamist reaalse vangistusega. Alternatiivselt palub Olev Leidtorp vähendada temale reaalselt ärakandmisele määratud karistuse tähtaega. Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 18.05.2022.a. otsus Olev Leidtorp’ile karistuse mõistmise osas, teha uus otsus, millega määrata kogu Olev Leidtorp’ile mõistetud karistus KarS § 74 sätete kohaldamisega tingimisi. Alternatiivselt palub kaitsja vähendada reaalselt ärakandmisele mõistetud karistuse määra.
5. Apellatsiooni esitas ka kannatanu X, kelle apellatsiooni taotlus ning põhjendused sisuliselt kattuvad kaitsja apellatsiooni argumentidega. Apellant palub, et ringkonnakohus mõistaks süüdistatavale kergema ehk tingimisi karistuse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
6. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
7. Süüdistatava kaitsja ja kannatanu apellatsioonides ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid süüdistatavale mõistetud karistuse individualiseerimise osas. Kohtukolleegiuim leiab, et esitatud apellatsioonidel puudub ilmselgelt edulootus. Apellatsioonides taotletud õigusjärelm on vastuolus kehtiva materiaalõigusega. Maakohus on oma otsuses asjakohaselt selgitanud, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik.
8. Ringkonnakohus märgib, et süüdistatavale mõistetud karistuse määra esitatud apellatsioonides ei vaidlustata. Karistuse kergendamise all peetakse ekslikult silmas selle täiendavat individualiseerimist ehk karistusest tingimisi vabastamist täielikult. 4 Kohtukolleegium juhib tähelepanu kohtupraktikas kinnistunud põhimõttele, et kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis KarS §-de 73 ja 74 alusel isiku karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Süüdistatava karistusest tingimuslik vabastamata jätmine on selline diskretsiooniotsus, mida kohus ei pea eraldi põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. (Vt RKKKo 3-1-1-99-06, p 16 jj, samuti 3-1-1-40-04, p 8 ja 3-1-1-11-10, p 6.1 ning 3-1-1-18-11, p-d 8.1-8.2). Kohtukolleegium leiabki, et maakohus on veatult põhjendanud süüdistatavale mõistetava karistusliigi ja -määra, mida esitatud apellatsioonides ei vaidlustatagi. Samuti on maakohus täiel määral arvestatud kehtiva materiaalõigusega, nimelt KarS § 422 lg 3 p 1, mille kohaselt ei ole KarS § 422 lg 2 p 1 puhul karistuse täielik tingimuslik vabastamine lubatud, seega kuulub karistus vähemalt osaliselt reaalselt ära kandmisele.
9. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et esitatud apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ja perspektiivitud. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata.
10. Õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga summas 97,20 eurot. Kohtukolleegium leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega jääb kaitsjatasu süüdistatava kanda ning kuulub temalt väljamõistmisele. Allkirjastatud digitaalselt 5