← Eesti

1-21-4451/63

Obsah (9)§ 120§ 121§ 118§ 64§ 65§ 1572§ 1573§ 157§ 29

1-21-4451 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. juuni 2022. a Tallinn Kriminaalasja number 1-21-4451 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšarov, li

§ 120

lg 1, § 121 lg 2 p 2, § 118 lg 1 p 2, § 1572 lg 1 ja § 1573 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu

  1. jaanuari
  2. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitajad Kaitsja Süüdistatav Raido Rosenthal ja tema kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi Ringkonnaprokurör Natalja Vester Avalik kohtuistung Tallinnas 12.mail 2022 Raido Rosenthal isikukood 37808072722; EV kodakondsus; emakeel: eesti keel; haridus: XXX; elukoht XXX, viibimiskoht: Tallinna Vangla; töökoht: X; 1 kehtiv kriminaalkaristus Vandeadvokaat Ahto Sirendi Kannatanu esindaja Vandeadvokaat Aivar Pilv Prokurör Asja arutamise viis Süüdistatav RESOLUTSIOON
  3. Jätta Harju Maakohtu
  4. jaanuari
  5. a kohtuotsus Raido Rosenthal’i suhtes muutmata ning süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldamata.
  6. Määrata Ahto Sirendi Advokaadibüroole (reg. number 14348155) seoses advokaat Ahto Sirendi poolt Raido Rosenthal’ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 301,20 (kolmsada üks) eurot ja kakskümmend senti.
  7. Välja mõista Raido Rosenthal’ilt Eesti Vabariigi kasuks 301,20 (kolmsada üks) eurot ja kakskümmend senti määratud kaitsjale advokaat Ahto Sirendi’le makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
  8. Välja mõista Raido Rosenthal’ilt kannatanu X kasuks kannatanu esindaja tasu apellatsioonimenetluses 1530 eurot (üks tuhat viissada kolmkümmend) eurot. Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud summa tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004) või Luminor Bank AS-is (a/a EE401700017002872300, a/a EE873300333499990003). Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Harju Maakohtu 06.01.2022 otsusega tunnistati Raido Rosenthal süüdi

§ 121lg 2 p 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Tunnistati Raido Rosenthal süüdi

§ 120

lg 1 järgi (episood 12.07.2017) ja mõisteti talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Tunnistati Raido Rosenthal süüdi

§ 118

lg 1 p 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 7 (seitse) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 7 (seitse) aastat vangistust.

§ 65

lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 16.06.2020 otsusega nr 1-20-2198 mõistetud karistusega, s.o vangistusega 5 (viis) aastat ning

§ 64

lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõistes kuritegude kogumi eest liitkaristuseks vangistus 12 (kaksteist) aastat.

§ 65

lg 1 teise lause alusel loeti liitkaristusest kantuks eelmise otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, s.o vangistus 1 (üks) aasta ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti vangistus 11 (üksteist) aastat. Tunnistati süüdi Raido Rosenthal

§ 120

lg 1 järgi (episood 10.09.2020) ja mõisteti talle karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. Tunnistati süüdi Raido Rosenthal

§ 1572lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

Tunnistati süüdi Raido Rosenthal

§ 1573

lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Raido Rosenthalile sama otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 11 aastat vangistust – võrra ja mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 15 (viisteist) aastat. Määrati, et karistusaja alguseks loetakse reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev. Raido Rosenthalilt mõisteti välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel sundraha 981 eurot; kaitsjatasu õigusabi osutamise eest 1545,60 eurot; isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu 84 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et kriminaalmenetluse kulud, summas 2610,60 eurot, tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 217,55 eurot. 2. Raido Rosenthali süüdistatakse selles, et tema 12.07.2017 varahommikul Tallinnas, XXX maja ees autos lõi oma toonast elukaaslast X korduvalt rusikatega pea piirkonda, haaras käest ja ei lasknud autost väljuda, samuti haaras X juustest ja lõi kannatanut peaga vastu autorooli. Seejärel 2

(17)tiris Raido Rosenthal kannatanu jõuga nende toonasesse elukohta aadressil XXX, kus peksis kannatanut tunni aja vältel käte ja jalgadega. Oma tegevusega põhjustas Raido Rosenthal kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. SA PERH 12.07.2017 EMO kaardi kohaselt esinesid kannatanul pea pindmised hulgivigastused, randme ja käe muude osade kontusioon. Seega pani Raido Rosenthal toime

§ 121

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes. Samuti süüdistatakse Raido Rosenthali selles, et tema 19.12.2018 õhtusel ajal X ja Raido Rosenthali ühises elukohas aadressil CCC lõi oma toonasele elukaaslasele X-le ühe korra rusikaga vastu vasakut põsesarna nii, et kannatanu paiskus vastu riiulit ja kukkus põrandale. Seejärel lõi Raido Rosenthal põrandal pikali olevat X vähemalt 10 korda käte ja jalgadega erinevatesse keha- ja peapiirkondadesse ning lõpetas peksmise alles siis, kui kannatanu oli üleni verine. Ekspertiisiakti nr 21E-AOI0040 kohaselt on X-le tekitatud tervisekahjustus (vasakpoolsed näokoljuluude murrud), mis põhjustab tervisehäire kestusega üle 4 kuu (peale vigastuste paranemist jäid püsima tundehäired vasaku silma ja sarna piirkonnas ning tekkis posttraumaatiline kolmiknärvi neuropaatia ehk närvikahjustus). Seega pani Raido Rosenthal toime

§ 118

lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tervisekahjustuse tekitamise, millega on põhjustatud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb osaline või puuduv töövõime. Samuti süüdistatakse Raido Rosenthali selles, et tema 12.07.2017 aadressil XXX peale seda, kui oli X suhtes kasutanud füüsilist vägivalda, ähvardas kannatanut, et kui kannatanu pöördub politseisse, siis lõpetab ta ratastoolis. Kannatanu tundis ähvardusest reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Raido Rosenthal oli varem kannatanu suhtes korduvalt füüsilist vägivalda kasutanud. Samuti tema 10.09.2020 helistas vanglast X-le ähvardades, et kui X keeldub temaga suhtlemisest, siis rikub kannatanu välimuse näole tekitavate lõikehaavade ja happega ning lubas ta „ratastooli panna“. Kannatanu tundis ähvardusest reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Raido Rosenthal oli varem kannatanu suhtes korduvalt füüsilist vägivalda kasutanud. Seega pani Raido Rosenthal toime

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Samuti süüdistatakse Raido Rosenthali selles, et tema kasutas ajavahemikul 08.12.2020-12.12.2020 korduvalt ilma X nõusolekuta X isikut tuvastavaid isikuandmeid eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel X-st teadvalt ebaõige ettekujutus, kahjustades tema mainet. Nimelt sisestas Raido Rosenthal 08.12.2020 intiimteenuseid pakkuvale veebilehele https://www.iha.ee/ kasutajakonto „W“ milles kasutas X hüüdnime X, sünniaega, silmade värvi, pikkust, kaalu ja intiimseid fotosid, eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel X-st teadvalt ebaõige ettekujutus kui intiimteenuseid pakkuvast isikust, kahjustades tema mainet. Samuti sisestas Raido Rosenthal ajavahemikul 08.12.2020-12.12.2020 intiimteenuseid pakkuvale veebilehele https://cityoflove.com/ vähemalt viis kuulutust milledes kasutas X hüüdnime X, X eesja perekonnanime, telefoninumbrit XXX XXXX ja intiimseid fotosid, eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel X-st teadvalt ebaõige ettekujutus kui intiimteenuseid pakkuvast isikust, kahjustades tema mainet. Samuti sisestas Raido Rosenthal 12.12.2020 intiimteenuseid pakkuvale veebilehele https://www.citytourgirls.com/ kuulutuse „I want to fuck several men at once. I like it when all the sperm is put in my mouth and face. I like to suck cock“ (Tõlge inglise keelest: „Ma tahan keppida 3

(17)mitut meest korraga. Mulle meeldib, kui kõik sperma pannakse mulle suhu ja näkku. Mulle meeldib riista imeda“.), milles kasutas X hüüdnime F, telefoninumbrit ja intiimseid fotosid, eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel X-st teadvalt ebaõige ettekujutus kui intiimteenuseid pakkuvast isikust, kahjustades tema mainet. Samuti sisestas Raido Rosenthal 12.12.2020 intiimteenuseid pakkuvale veebilehele https://www.hescort.com kuulutuse „I'm a very good bitch. I do very good oralsex and I like analsex. I like to fuck two men at once and suck them both at once. I want to be stopped in my face. I like sperm very much.“ (Tõlge inglise keelest: „Ma olen väga hea lits. Ma teen väga head oraalseksi ja mulle meeldib anaalseks. Mulle meeldib keppida kahte meest korraga ja imeda neid mõlemat korraga. Ma tahan, et minule näkku lõpetataks. Mulle väga meeldib sperma.“), milles kasutas X eesnime, vanust, juuste pikkust ja värvi, silmavärvi, pikkust, kaalu, telefoninumbrit ja intiimseid fotosid, eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel X-st teadvalt ebaõige ettekujutus kui intiimteenuseid pakkuvast isikust, kahjustades tema mainet. Samuti sisestas Raido Rosenthal 12.12.2020 intiimteenuseid pakkuvale veebilehele https://www.eurogirlsescort.com/ keskkonda kuulutuse „ I´m a very good bitch very fond of analsex“ ( Tõlge: „Olen väga hea lits. Väga meeldib anaalseks.“), milles kasutas X eesnime, vanust, silmade värvi, pikkust, kaalu, juuste värvi ja pikkust, rahvust, telefoninumbrit ja intiimseid fotosid, eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel X-st teadvalt ebaõige ettekujutus kui intiimteenuseid pakkuvast isikust, kahjustades tema mainet. Samuti sisestas Raido Rosenthal 12.12.2020 intiimteenuseid pakkuvale veebilehele https://www.escortdirectory.com/ kuulutuse milles kasutas X eesnime, silmade värvi, juuste värvi ja pikkust, pikkust, kaalu, telefoninumbrit ja intiimseid fotosid, eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel X-st teadvalt ebaõige ettekujutus kui intiimteenuseid pakkuvast isikust, kahjustades tema mainet. Seega pani Raido Rosenthal toime

§ 157

² lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teist isikut tuvastavate isikuandmete tema nõusolekuta kasutamise ja edastamise eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, tekitades sellega kahju tema seadusega kaitstud õigustele ja huvidele. Samuti süüdistatakse Raido Rosenthali selles, et tema alates 07.12.2020 kuni 29.01.2021 otsis korduvalt ning järjepidevalt häirival viisil kontakti endise elukaaslase X-ga, sekkudes kannatanu tahte vastaselt tema eraellu, alandades, solvates ja häirides sellega oluliselt X. Raido Rosenthali tegevus seisnes selles, et tema 07.12.2020 logis sisse X Gmaili kontole (yyy), sai sealt X tuttavale kuuluva telefoninumbri XXX XXXX, mida pidas ekslikult X omaks ning hakkas alates 07.12.2020 järjepidevalt antud numbrile helistama numbrilt XXXX XXXX. Kokku helistas Raido Rosenthal numbrilt XXXX XXXX ajavahemikul 07.12.2020-09.12.2020 56 korda. Samuti helistas Raido Rosenthal ajavahemikul 11.12.2020-29.01.2020 järjepidevalt 125 korda numbrilt KKK KKKK telefoninumbrile XXX XXXX. Samuti saatis Raido Rosenthal ajavahemikul 07.12.2020-10.12.2020 numbrilt XXXX XXXX numbrile XXX XXXX hulgaliselt X solvava, ähvardava ja häiriva sisuga sõnumeid (edastatud sõnumitest kasutatakse järgmiseid ähvardusi ja solvanguid: „kuulutusi sinust maha ei võta, kuna oled selline värdjas“, „Norm lehm need pildid saad netis homme näha“, „Libu oled ikka edasi…täitsa värdjas prostituut oled…..hiv prostituut…..“, „vargast prostituut homme naudi netti“, „Ma saadan su paljad litsi pildid su isale emale õele õemehele isiklikult mobiilile ka koos tõenditega“, „Ma keeran su elu peapeale ja näitan kõigile milline lits sa oled tegelikult.“, „Kole värdjas oled“, „Sellest rippuvast vitust saab hitt veel netis lehm oled“, „oled ikka lits küll“, „piider“, „varganägu“, „Ma teen nii et kõik teavad su prostituudi elust“, „Sa oled selline libu….su ema ja sugulased varsti näevad kõike…“, „võtame su ette ja karistuseta sa lits ei jää usu mind“, „lähen sinu pilte ilmutama, et need XXX-sse põrandale laiali visata“, „naudi viimast nädalat max ja siis näed mis sust saab…“, „kohe saavad õde ja õemees pildid ja oooo videod saime kätte“, „varsti näeme 4

(17)peldik“, „rõve lehm oled“, „Sinust tuleb varsti suur artikkel hispaanias koos pildiga“). Selliselt saatis ta nimetatud ajavahemikul X-le 232 sõnumit, häirides, solvates ja alandades oma tegevusega oluliselt kannatanut ning tekitades temas hirmutunnet. Samuti saatis Raido Rosenthal ajavahemikul 12.12.2020-28.01.2021 numbrilt KKK KKKK numbrile XXX XXXX hulgaliselt X solvava, ähvardava ja häiriva sisuga sõnumeid (edastatud sõnumitest kasutatakse järgmiseid ähvardusi ja solvanguid: „petis ja prostituut“, „vaatame kaua sa inimeste eest joosta suudad….Sul perse nii sitane…“, „lits“, „Fuck kuradi narkodiiler oled nüüd juba“, „Ma lubasin, et ei unusta kindlasti neid asju, mida tegid mulle….. iga asi omal ajal…..“). Selliselt saatis ta nimetatud ajavahemikul X-le vähemalt 105 sõnumit, häirides, solvates ja alandades oma tegevusega oluliselt kannatanut ning tekitades temas hirmutunnet. Seega pani Raido Rosenthal toime

§ 1573

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isikuga järjepideva kontakti otsimise ning teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise, mille eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, ning selles puudub

§-s 137 sätestatud süüteokoosseis. SÜÜDISTATAVA KAITSJA APELLATSIOON

  1. Kaitsja vaidlustab Raido Rosenthali süüdimõistva kohtuotsuse täies ulatuses. Raido Rosenthali seisukohalt oli kohtumenetlus oli ühekülgne ja puudulik, mistõttu on kohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Lisaks on kohus rikkunud kriminaalmenetlusõigust oluliselt sellega, et on hinnanud tõendeid valikuliselt ja ainult süüstavalt, jättes põhjendamatult kõrvale kõik süüdistatavat õigustavad asjaolud, tuginenud kohtuotsuses lubamatutele tõenditele ja põhisüüdistuses võtnud süüdi mõistmisel aluseks mittejälgitava kohtuekspertiisiakti, mille kaudu on ka kohtuotsus muutunud selles osas mittejärgitavaks. Sellega on kohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses ja sellega kaasnes KrMS § 7 lg 3 sätestust eirav e ebaseaduslik kohtuotsus. 3.
  2. Kaitsja leiab, et osa R. Rosenthalile etteheidetud süüdistusepisoodidest ei olnud võimalik süüdistatavat sisuliselt kaitsta. Need on aastatetagused väidetavad vägivalla tarvitamised, kehavigastuse tekitamised ja

§ 120

lg 1 tunnustel ähvardamised, mille kohta ei ole nende väidetava toimumise ajal/järel kannatanu poolt mingit kuriteoteadet tehtud või on kannatanu poolt hoopiski teised avaldused nende toimumise kohta tehtud. Tõendite baasilt on need valdavas osas kattuvad. 3.2. Süüdistuse osas

§ 118lg 1 p 2 järgi märgib kaitsja järgmist.

Tervisekahjustuse kestus on selgelt meditsiiniline küsimus ja Raido Rosenthali puhul põhineb selline süüdistus kohtuarstieksperdi arvamusel, mis sisaldub ekspertiisiaktis nr 21E-AOI0040 03.05.2021(tl.55-59). Eksperdi järeldus, et tervisekahjustused on püsivad, tugineb ühele dokumendile – „MedicRuss“ konsultatiivsele otsusele, mis on dateeritud 22.03.2021.a. Selle dokumendi pinnalt jääb aga teadmata, kuidas kontrolliti sellesse kantud järelduse õigsust – nimelt seda, et kannatanul on põsel mingisugune tuim piirkond ja sellel on üksühene (kellelegi omistamist võimaldav) seos 19.12.2018.a. vigastusega. Puudub jälgitavus, mis kandub üle eksperdi arvamusse ja sealt edasi kohtuotsusesse. Ekspertiisiaktist ilmnevalt ei tugineta selle järelduse tegemisel muudele dokumentidele ega ka uuringutele. Ekspertiisiaktis on küll kõnealust konsultatiivset otsust refereeritud, kuid ekspertiisiaktile apellatsioonikohtu poolt uut hinnangut taotledes, lisab kaitsja apellatsioonile konsultatiivse otsuse originaali ja tõlke eesti keelde, et kohus saaks ka alusdokumente uurida. Maakohus on konsultatiivset otsust ja selle alusel antud eksperdi arvamust hinnanud aprioorselt usaldusväärseteks, kuivõrd kohtuotsuses puuduvad argumendid, mille alusel võiks järeldada, et arvamuse (konsultatiivse otsuse) koostaja omab tõepoolest pädevust taoliste järelduste esitamiseks, 5

(17)st et tegemist on vaieldamatult vajalikke eriteadmisi omava isikuga, kelle väidetele saab ekspert ekspertiisiakti koostamisel tugineda. Kohtu ekslik hinnang tuleneb kaitsja arvates otseselt eksperdi arvamusega seotud puudustest, eelkõige sellest, et ekspert ei ole kontrollinud dokumendi väljastaja pädevust sellise dokumendi väljastamiseks, kuigi sellisele vajadusele viitab ilmselgelt asjaolu, et tegemist Hispaaniast, st teisest riigist ja hoopis teistest õiguslikest regulatsioonidest lähtuva dokumendiga. Ekspertiisiaktiga seonduv kohtupraktika lähtub üheselt põhimõttest, et eksperdi järeldused peavad olema jälgitavad ja arusaadavad. Olemasoleval kujul need seda kindlasti ei ole. Neist asjaoludest tulenevalt pidanuks ekspert ekspertiisiakti tõendiväärtuse tagamiseks ekspertiisiaktis esile tooma, mille alusel järeldatakse konsultatiivse otsuse õigsust ja sobivust ekspertiisi teostamisel tuginemiseks. Tegemist ei ole teoreetilise küsimusega. Pragmaatilisest aspektist on kõnealusest konsultatiivsest otsusest ja selle alusel tehtud eksperdi arvamusest sõltuv kas kohaldada kriminaalseadust, mille sanktsiooni ülemmääraks on 5 aastat vangistust või 12 aastat vangistust. Kaitsja märgib, et kuivõrd kannatanu X ei ole peale 02.01.2019.a. operatsiooni õmbluste eemaldamist kuni 22.03.2021 käsitletava vigastusega seoses ühegi arsti juures käinud, siis on enam kui küsitav käsitletav konsultatiivne otsus, millel sisuliselt puudub konkreetne põhjendus. Selles episoodis taotleb kaitsja kriminaalasja juurde tunnistaja Q puudutava SA TÜK epikriisi juurdevõtmist. Nimelt on kannatanu X ülalnimetatud vigastuse tekkimise ühe versioonina rääkinud koeraga jalutamisel koera tõmbamise tagajärjel kukkumisest. Kohtumenetluses jäeti kaitsja sellekohane taotlus rahuldamata, kuna koera jutt olevat väheusutav. Ometigi tõmbas seesama koer maha mitukümmend kilogrammi kannatanust raskema inimese, mille tagajärjel tekkis käeluu murd. Kaitsja arvates on põhjendamatult jäetud tähelepanuta Q ütlused sellest, et 19.12.2018.a. ei olnud Raido Rosental isegi Eestis. 3.3. Süüdistuse osas

§ 121lg 2 p 2 järgi, so 12.07.2017.a.

episoodi ja sellega seotud väidetava vägivallaähvarduse

§ 120

lg 1 järgi osas kaitsja märgib, et mõlema episoodi sündmust süüdistatav eitab täielikult. Selles episoodis on Raido Rosenthal kuni käesoleva ajani ilmselgetes raskustes meenutamaks midagigi haakuvat selle kuupäevaga. Olukorra tegi raskemaks tema vahistus ja kõigi isiklike digiandmete kadumine. Nüüdseks on selgunud, et nimetatud kuupäeval ei olnud Raido Rosenthal isegi Eesti Vabariigis, vaid lahkus autoga Saksamaa Liitvabariiki juba 11.07.2017.a., mille kohta esitab kaitsja Hamburgi hotelli kinnituse koos tõlkega. Seda dokumenti kohtumenetluse ajal tõepoolest ei olnud, kuna Raido Rosenthalile meenus selline asjaolu alles nüüd. Kaitsja leiab, et X nn fikseeritud vigastused ei ole ilmselgelt mingi pikaajalise peksmise vigastused, nagu väidab seda kannatanu. Kriimud näol ja ka muud pisivigastused, mida kannatanu on väga hoolikalt pika aja jooksul telefonis fikseerinud ei pruugi isegi olla inimtekkelised. Kummaline on ka kannatu poolt EMO-s nimetatud elukoht, millega Raido Rosenthalil ei ole mingit seost. Kannatanu ütlused, et oli šokis ja ei tea, kuidas see aadress sinna sai, ei ole küll veenvad, et inimene ütleb oma elukohaks suvalise aadressi. Kaitsja arvates paneb kahtluse alla X kohtu poolt usaldusväärseteks tunnistatud ütlused ka järgnev. X on kogu aeg andnud ütlusi, et kartis Raido Rosenthali poolt vägivalda (2-s vägivallaähvarduses on Raido Rosenthal isegi süüdi mõistetud, kusjuures üks neist ähvardustest puudutas just seda episoodi) ja läks EMO-sse vigastusi fikseerima Raido Rosenthali eest salaja, kartes oma elu eest. Need on X tänased ütlused, samas aga 12.07.2017.a. EMO-s vastuvõtul andis ta teiseks kontakttelefoniks „XXXXXXX RAIDO“, st just Raido Rosenthali mobiiltelefoni numbri (tl 23-24). Ei ole ju ometigi eluliselt usutav, et ratastooli löömise jmt vägivalla kartuses salaja vigastusi fikseerima minnes annab kannatanu kontakttelefoniks just selle isiku telefoninumbri, kelle vägivalda ta paaniliselt kardab ja kelle eest salaja läks vigastusi fikseerima. Järelikult ei vasta ka ähvardus ja kartmine sündmuste väidetava toimumise ajal fikseeritud andmetele ja on täna, aastate järel lihtsalt Raido Rosenthali süüstamiseks välja mõeldud. 6

(17)3.4.

§ 120

lg 1 järgi süüdistuse 10.09.2020 episoodis märgib kaitsja, et väidetava vägivallaähvardusega tuli X välja alles peale seda, kui tema 08.12.2020.a. avalduse peale ahistava jälitamise kohta ja identiteedi ebaseadusliku kasutamise kohta ei alustanud politsei 18.12.2020.a. kriminaalmenetlust. Kõik X poolt väidetavad tema ähvardamised, vägivallategu ja raske kehavigastuse tekitamine tekkisid tema avaldusse alles jaanuaris 2021.a. Sellega seoses taotles kaitsja maakohtus ülalnimetatud teatise asjasse lisamist, kuid kohus ei pidanud seda põhjendatuks. Sellel hetkel ei pidanud kaitsja seda eriti oluliseks, kuna Raido Rosenthali ütluses oli see kõik kajastatud. Olukorras, milles Raido Rosenthali ütlused on maakohtu poolt tema ütlusi sisuliselt kontrollimata jätmisel ebausaldusväärseks tunnistatud ja kõrvale jäetud, taotleb kaitsja taas mainitud teatise kriminaalasjasse võtmist. Ähvarduste kohta kaitsja märgib lisaks, et neil puudub vähimgi eluline usutavus kasvõi juba sellest aspektist, et ühestki tõendist peale X ütluste ja tema poolt edasiräägitu ei järeldu, et Raido Rosenthal oleks olnud kusagil füüsiliselt vägivaldne, kasvõi ähvarduse tasemel ja eriti tema suhtes. Allpoolkäsitletava väidetava ahistava jälitamise käigus on selgelt tajutav, et Raido Rosenthal on oma lootusetust olukorrast tingitult täielikult enesevalitsuse kaotanud ja kirjutab kõike, mida taas esitada ei ole paslik, kuid kusagil ei tee ta isegi sellises seisundis füüsilise vägivalla ähvardust. Ei ole usutav, et see inimene tavaelus ja enesekontrolli omamise tingimustes oleks vägivaldne. Kokkuvõtvalt saab kõigis eelnevates süüdistustes süüdimõistmisele ette heita seda, et see tugineb olulises osas tunnistajate sellistele ütlustele, mille osas ei vasta need ütluste andjad kriminaalmenetlusseaduses tunnistajale esitatavatele nõuetele. Tunnistajate J, N, N ja D ütlused ähvarduste, vägivalla ja raske tervisekahjustuse tekitamise kohta kordavad tegelikult ainult X-lt kuuldut ja seejuures sündmusest kuude ja aastate mööduses kuuldut. Ükski selline ütlus ei ole lubatav. 3.5. Süüdistuse osas

§ 157

² lg 1 järgi märgib kaitsja kohtuotsus tugineb ebaseaduslikule sideettevõtjalt saadud andmete protokollile. Need protokollid on saadud pärast 06.10.2020.a. Euroopa Kohtu otsust asjas La Quadrature du Net jt. Riigikohtu lahendist nr 1-16-6179/111 tuleneb otseselt, et pärast 06.10.2020 välja nõutud sideandmeid kriminaalmenetluses kasutada ei saa. Samast lahendist tuleneb ka erandlikest kriteeriumidest lähtumise võimalus, kuid selliste kriteeriumise analüüs kohtuotsuses puudub. Seega kokkuvõtvalt on sideettevõtjalt KrMS § 90¹ alusel saadud andmetele tuginemine ebaseaduslik. 3.6. Süüdistuse osas

§ 1573lg 1 järgi ja leiab kaitsja jätkuvalt, et süüdistatav tegutses hädaseisundis.

3.

  1. Kaitsja palub Raido Rosenthali täies ulatuses õigeks mõista. Alternatiivselt palub kaitsja tühistada Harju Maakohtu apelleeritud otsus ja saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks. Samuti palub kaitsja võtta kriminaalasja juurde apellatsiooni lisadena esitatavad dokumendid, mille kogumise vajadust on põhjendatud apellatsioonis: Hotell XXX õiend, selle tõlge eesti keelde ja tõlke arve; „MedicRuss“ konsultatiivne otsus originaali ja tõlkena; SA TÜK epikriis (Q) nr 20170808-289589/01-40-28105; Teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmisest nr 20231502593 18.12.
  2. SÜÜDISTATAVA APELLATSIOON
  3. Kaebaja märgib, et talle määratud kaitsja ei ole taganud talle maakohtus korrapärast kaitset. Kaitsja on jätnud maakohtu istungil kohtule esitamata palju asjas tähtsustomavaid dokumente. Prokurör ei esitanud neid tõendeid, kuna nendest on mõned võltsimistunnustega ning nende päritolu on selgusetu. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks kaitsja dokumente ei esitanud. Prokurör esitas 7

(17)kohtule tõendid väga segaselt ja suvalises järjestuses, kus kaebajal oli keeruline aru saada, milliseid dokumente kohtule üldse esitati. Seega leiab kaebaja, et talle ei ole tagatud maakohtu istungil korrapärast riigi õigusabi teenust ning ta on ilma jäetud kaitseõigusest. Seega soovib ta esitada Tallinna Ringkonnakohtule taotluse, et need dokumendid võetaks ringkonnakohtu menetluses asja juurde. Nendeks dokumentideks on taotluse kohaselt Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõte haigusloost nr 1930073 (lk 25-27), väljavõte haigusloost nr 429607094 (lk 50-51), väljavõte haigusloost nr 1930073 (lk 52-53), ekspertiisimäärus (lk 55-56), õiend (lk 57), e-kiri (lk 58), MedicRuss konsultatiivne otsus koos tõlkega (lk 59-61), tunnistaja J ülekuulamise protokoll (lk 8688), tunnistaja N ülekuulamise protokoll (lk 89-92), nõudekiri iha.ee veebilehele (lk 207-208), nõudekiri cityoflove.com veebilehele koos tõlkega (lk 193-201), U e-kirjad koos fotodega vestlustest Raidoga (lk 236-244), teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta nr 20231502593 (lk 251-253), nõudekiri escortdirectory.com veebilehele koos tõlkega (lk 178-182), fotod escortdirectory.com kuulutusest koos tõlkega (lk 183-185). Kaebajale jääb arusaamatuks miks keelas maakohus ära tal kannatanu X küsitlemise väga olulistes kriminaalasjaga seonduvates küsimustes. Kõik küsimused, mis ta kannatanule esitas, kuid mis maakohus maha võttis, olid seotud talle esitatud süüdistusega. Seejuures toob kaebaja välja näited küsimustest, mille maakohus maha võttis. Tema esitatud küsimused on seotud raskete nakkusviiruste koju toomisega, mille olemasolu on kannatanu püüdnud kohtus varjata. Selleks on võltsitud isegi haigusloo väljavõtet, mille kaebaja soovib ringkonnakohtule esitada kohtuistungil. Kaebuse esitaja hinnangul on maakohus oluliselt piiranud tema õigust ennast kaitsta kannatanu küsitlemisel, mis puudutab süüdistust

§ 157² lg 1 ja § 157³ lg 1 järgi.

Süüdistuses on kirjas, et seksportaalide kontod on loodud 08.12.2020, aga internetist olid kannatanu seksportaalidega seonduvad kontod leitavad juba tunduvalt varem, mida kaebaja on edastanud ka tunnistaja D telefonile juba 07.12.

  1. Kõiki tema edastatud fotosid, mida kannatanust internetis jagati, on juba tunnistaja D telefonis töödeldud ja lõigatud, et poleks näha, milliste piltidega on tegemist enne, kui see telefon uurijale edastati. Siiski on ühel fotol näha, et tegemist on intiimteenuseid pakkuva seksportaaliga, mis sõnum on saadetud kaebaja poolt tunnistajale. Kaebaja ise on postitanud kannatanu näopildi Facebooki petiste lehele teistele hoiatuseks ja eesmärgiga saada tagasi oma vara. X-ga on kaebaja suhelnud vaid tema Eesti telefoninumbril, ühtegi Hispaania numbrit tema ei tea. Kõik kliendid seksportaalidest on X-ga ühendust võtnud aga just Hispaania numbri kaudu. Siinkohal rõhutab kaebaja, et intiimkuulutused on D telefoninumbriga, mida pole isegi avalikustatud ja sellele numbrile ei ole keegi helistanud. X ise saatis süüdistatavale 07.12.2020 enda Eesti numbrilt D telefoninumbri, mida kaebaja pidas X omaks. Pärast süüdistatava poolt Facebookis tehtud postitust hakkasid koheselt levima X-st leitud seksportaalide pildid ja kommenteerisid vihased kliendid. Teda otsiti taga ka Hispaanias maksmata jäänud üürikorterite võlgade ja sealt kaduma läinud asjade pärast. Seonduvalt IP-aadressiga märgib kaebaja, et maakohus oleks pidanud KrMS § 90¹ alusel sideettevõtjalt saadud andmete protokollid tõendite kogumist välja arvama, kuna need on kogutud pärast 06.10.
  2. a Euroopa Kohtu otsust. Riigikohus leidis lahendis nr 1-16-6179/111, et pärast viidatud otsust pidi olema teada, et kriminaalmenetluse regulatsioon on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Ka see ei vasta tõele, et D telefon oli sellel ajal Eestis, kui X koos D-ga Hispaanias. Seda kinnitab 08.10.
  3. a kohtuistung. Süüdistuse

§ 118

lg 1 p 2 järgi osas märgib kaebaja, et kohus on tuginenud ekspertiisiaktile, mis omakorda lähtub ühest dokumendist, mille puhul on aga selgusetu, kuidas kontrolliti sellesse kantud järelduse õigsust – nimelt seda, et kannatanu põsel on tuim piirkond. Maakohtu otsusest puudub informatsioon sellest, millest saab järeldada, et selle arvamuse koostaja omab pädevust taoliste järelduste tegemiseks ning et tegemist on eriteadmisi omava isikuga. Konsultatiivne otsus on kirjutatud puhtalt kannatanu ütluste alusel. Kannatanu ei ole väidetava kaebusega varem pöördunud arstide poole, vaid tegi seda alles kaks ja pool aastat hiljem. X on öelnud kõigile, et kukkus libedaga koeraga jalutades 19.12.2018 ning selle tõttu arsti poole ka kahel korral 8

(17)pöördunud. Süüdistatav viibis sel ajal Saksamaal. Tunnistaja J ütlused selles osas on selgelt vastuolus eeluurimisel antud ütlustega. Seejuures viitab kaebaja 08.10.
  1. a istungi protokollis märgitule ning leiab, et kui tunnistaja ütlused on sellise asja osas vastuolulised, siis tuleb tema ütlused jätta tõendina tähelepanuta, kuna need on ebausaldusväärsed. Lisaks rõhutab kaebaja, et X esimeses kuriteokaebuses 08.12.2020 ei olnud sõnagi juttu vägivallast. Tema hilisemad väited sellest, et kaebaja on teda peksnud, on paljasõnalised ning antud selleks, et kaebajale kätte maksta selle eest, et viimane avaldas X pale Facebookis „petised avalikuks“ lehel. Väited, et kaebaja ähvardas panna kannatanu ratastooli, on osavalt välja mõeldud vale. X-l oleks olnud alati võimalus pöörduda ähvardamise ja vägivalla osas politseisse, kui see kõik oleks olnud tõsi. Kannatanu kaebuse alusel, kus ta väitis, et kaebaja proovib temaga ühendust võtta, kriminaalmenetlust ei alustatud, kuna kaebaja selgitas, et soovis kannatanuga ühendust saada, et saada tagasi temalt oma vara. Vigastuse saamise kohta on kannatanu kõigile selgitanud, et sai selle kukkudes. Kusjuures maakohtus keelati kaebajal sisuliselt kannatanut selles osas küsitleda. Kaitsja ka selles osas ühtegi märkust ei teinud. Kaebaja hinnangul on olnud kogu kohtuprotsess laussüüstav, kus temalt on võetud ära võimalus ennast kaitsta kannatanu küsitlemisel ning kannatanu esindaja on püüdnud selgelt kohut eksitada. 12.07.
  2. a episoodi osas märgib kaebaja, et X rääkis eeluurimisel, et kartis süüdistatavat, kuid samas on öelnud, et süüdistatav ei ööbinud tihti kodus ja ta oli mures. Väitis ka, et pidi süüdistatava selja taga arsti juures käima, kuid samas märkis EMO-s kontaktisiku numbriks süüdistatava numbri. Kaebaja märgib, et X läbivaatus kestis 8 minutit ja selle jooksul tuvastatud vigastused ei vasta kaebaja hinnangul kannatanu väidetavale süüdistatava poolsele peksmisele, mis olevat kestnud tund aega. Selle episoodi kohta ei ole teostatud ühtegi ekspertiisi, kas tuvastatud vigastused saavad tekkida üldse sellisel viisil, nagu seda väidab kannatanu. Kaebaja hinnangul on kannatanu väited tema ähvardamisest valed, tema ei ole kannatanut ähvardanud ja jälitanud. Kaebaja oli selle episoodi toimumise ajal Saksamaal tööasjus. 10.09.
  3. a episoodi osas selgitab kaebaja, et vanglasse pikaajalisele kokkusaamisele on võimalik tulla üksnes seaduslikul abikaasal, aga ka elukaaslasel, kuid sellisel juhul peab olema tõendatud, et on koos elatud minimaalselt kaks aastat. Selliseid toiminguid ei ole teostatud, mistõttu ei vasta kannatanu jutt tõele. Viimane kõne vanglas oli tõesti 10.09.
  4. a, kuid siis oli juttu kaebaja arvutist, mille ta palus X-l saata oma emale, mida ta pole aga siiani tagasi saanud. Kui oleks aset leidnud selline ähvardamine, nagu kannatanu väidab, siis miks ta ei pöördunud politsei poole. Kaebuse esitaja leiab, et maakohus on tema suhtes langetanud süüdimõistva otsuse ilma tõenditeta ja mis peamine, eirates ilmselgeid fakte. Temast avaldatakse juba ajakirjanduses infot, kui isikust, kes peksis jõhkralt oma elukaaslast, milline käsitlus on avaldanud sellist negatiivset mõju tema vanematele, et mõlemad surid. Kaebuse esitaja palub maakohtu otsus tühistada ja mõista ta õigeks. KOHTUISTUNG
  5. Ringkonnakohtus toimunud istungil jäid süüdistatav ja tema kaitsja oma apellatsioonides väljendatud seisukohtade ja taotluste juurde. Süüdistatav palus taandada oma kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi, kes tema arvates näitas end maakohtu menetluses hooletuna, kuna ei esitanud osa eeluurimisel kogutud tõenditest. Kaitsja seletas, et kõik dokumentaalsed tõendid olid eeluurimistoimikus, mis oli kaitsja poolt süüdistatavale paljundatud ning süüdistatava käes. Süüdistatavaga oli eelnevalt kokku lepitud, milliseid dokumendid maakohtule esitada, millised mitte. Kaitsja täitis täpselt seda kokkulepet. Kaitsja märkis, et dokumentaalsete tõendite esitamist võis alati taotleda ka süüdistatav ise. Prokurör ja kannatanu esindaja vaidlesid süüdistatava kaitsja taandamistaotlusele vastu ning selgitasid, et süüdistataval oli kogu kohtumenetluse jooksul väga aktiivne positsioon, ta pidevalt konsulteeris kaitsjaga ja võttis ise sõna, kohus lubas tal ka kannatanut ning tunnistajaid küsitleda, seega võis ta taotleda tema valduses olnud dokumentide 9
(17)kogumist ka ise, mida ei teinud. Ringkonnakohus jättis nõupidamistoas tehtud põhistatud määrusega süüdistatava taotluse kaitsja taandamiseks rahuldamata. Prokurör ja kannatanu esindaja vaidlesid süüdistatava ning tema kaitsja argumentidele ning taotlusetele vastu ning palusid jätta maakohtu otsus muutmata ning süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldamata. Prokurör ja kannatanu esindaja palusid jätta rahuldamata ka süüdistatava ning tema kaitsja taotlused täiendavate tõendite kogumiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  1. Ringkonnakohus, kuulanud kohtuistungil ära pooled, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega leiab, et apellatsioonide argumendid kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus peab sissejuhatavalt vajalikuks eraldi peatuda süüdistatava kaitsetaktikal ning käitumisel kohtumenetluses. Süüdistatava peamine kaitseargument seisneb sisuliselt selles, et tema ühtegi talle inkrimineeritud kuriteoepisoodi toime pannud ei ole. Kannatanu laimab teda, kuna soovis tast lahku minna ega soovinud tagastada tema isiklikke asju ega koera. Süüdistatava arvates kannatanu valelikkust ilmestab fakt, et X soovis menetluse jooksul varjata, et põeb HIVi ning nakatus sellesse süüdistatavaga suhtes olles 2018 aastal temale teadmata asjaoludel. Sisuliselt esitab süüdistatav end kannatanu käitumise ohvrina. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on veenvalt ning üksikasjalikult süüdistatava sellise kaitseversiooni ümber lükanud. Maakohus hindas kriminaalasjas kogutud ning uuritud tõendeid nende kogumis õigesti ning nende ümberhindamiseks aluseid esitatud apellatsioonides ei leidu. Ringkonnakohus märgib, et nähtuvalt nii maakohtu istungiprotokollist kui ka ringkonnakohtus istungil toimunust, proovis süüdistatav talle esitatud süüdistuse aluseks olevatest asjaoludest kõrvale kalduda, juhtides kohtute tähelepanu kannatanu HIV haigusele ning sellega seotud valelikkusele. Ringkonnakohtu hinnangul süüdistatava selline käitumine aga süvendab veendumust, et süüdistatav on kannatanu peale endiselt väga solvunud ning seletab hoopis süüdistatava motiivi talle süüks arvatud kuritegude toimepanemisel alates detsembrist
  2. Esitatud apellatsioonis süüdistatav toob välja, et maakohus põhjendamatult keelas ära tal kannatanu X küsitlemise väga olulistes kriminaalasjaga seonduvates küsimustes, mis olid seotud talle esitatud süüdistusega. Tema esitatud küsimused on seotud raskete nakkusviiruste koju toomisega, mille olemasolu on kannatanu püüdnud kohtus varjata. Kohtukolleegium apellandi sellise seisukohaga ei nõustu ning esmalt märgib, et konfrontatsiooniõiguse näol ei ole tegemist süüdistatava absoluutse õigusega. Seadusandja ongi KrMS § 2882 lg-s 2 ette näinud, et süüdistatav võib tunnisajale küsimusi esitada pärast ristküsitlust kohtu loal, kui taotluse rahuldamata jätmine kahjustaks oluliselt menetlusosalise huve. Tuleb märkida, et maakohtus oli süüdistataval vandeadvokaadist kaitsja olemas, kes täitis R. Rosenthali kaitsjakohustusi juba eeluurimise staadiumist. Kaitsjale ja süüdistatavale oli väga hästi teada, milliseid ütlusi kannatanu ning tunnistajad eeluurimisel on andnud ning millist asjaolu nende ütlustega prokuratuur tõendada soovib. Süüdistatav ise vahetult ei osale tunnistajate ristküsitlemises, kuid antud juhul maakohus on süüdistatavale kannatanu ning tunnistajate küsitlemist lubanud. Süüdistatava apellatsioonist jääb arusaamatuks millist tõendamiseseme seisukohalt tähtsat asjaolu ei õnnestunud kannatanu ülekuulamisel välja selgitada selle tagajärjel, et maakohus võttis osa süüdistatava poolt kannatanule esitatud küsimustest maha. Teiseks märgib kohtukolleegium, et KrMS § 288 lg 5 kohaselt võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel jätta ristküsitluse käigus kõrvale tunnistajale esitatud küsimuse, mis on lubamatu või asjakohatu. Kohus võib omal algatusel jätta kõrvale küsimuse, mis alandab tunnistaja väärikust. Nähtuvalt kohtuistungi protokollist olid kõik kohtu poolt kõrvale jäetud süüdistatava küsimused kannatanule kas asjassepuutumatud või tema väärikust alandavad. Need küsimused puudutasid 10
(17)kannatanu HIViga nakatumise asjaolusid, vihjeid varasemalt tema poolt intiimteenuste osutamisele jne, ega puudutanud R. Rosenthalile esitatud süüdistuse asjaolusid.
  1. Ringkonnakohus jättis kohtuistungil rahuldamata süüdistatava ning tema kaitsja taotlused täiendavate tõendite kogumiseks. KrMS § 321 lg 6 kohaselt võib apellant apellatsioonis tugineda maakohtus tõendi uurimata jätmisele üksnes siis, kui ta esitas tõendi maakohtule ja seda ei võetud vastu või kui ta ei saanud tõendit maakohtus esitada temast mitteoleneval mõjuval põhjusel. Esitatud apellatsioonis süüdistatav taotles täiendava tõendina vastu võtta PERH väljavõte patsiendi X haigusloost nr
  2. Kohtukolleegium märgib, et nimetatud tõend oli maakohtu poolt 12.10.2021 toimunud kohtuistungil vastu võetud (kd I lk 63 pöördel) ning sellele sisuline hinnang antud. Süüdistatava ning tema kaitsja apellatsioonides toodud täiendavate tõendite nimekirjast ainuke tõend, mille vastuvõtmist taotleti ning maakohus taotlust ei rahuldanud, on teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta nr
  3. Nimetatud tõendi osas seletas kaitsja maakohtus, et see dokument iseenesest midagi ei tõenda, kuid aitab mõista R. Rosenthalile ette heidetud sündmuste kronoloogiat, tegemist on pigem makulatuuriga, mille lisamist esialgu vajalikuks ei peetud. Kordamata maakohtu seisukohti selle tõendi vastuvõtmise taotluse rahuldamata jätmise osas, märgib ringkonnakohus, et KrMS § 2861 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi, millel on kriminaalasjas tähtsust. Sama sätte lg 2 p 2 kohaselt võib kohus keelduda tõendi vastuvõtmisest mh siis, kui tõendit ei ole loetletud süüdistus- ega kaitseaktis ning kohtumenetluse pool ei ole nimetanud olulisi põhjuseid, miks ta ei saanud taotlust varem esitada (RKKKo nr 1-17-5760/47, p 9). Kõik tõendid, mis olid kaitsja poolt kaitseaktis nimetatud, on maakohus vastu võtnud, neid uurinud ning neile omapoolse hinnangu andnud. Kaitsja ning süüdistatav aga loobusid maakohtu istungil kaitseaktis nimetatud ning kohtusse ilmumata jäänud tunnistajate B ja R ristküsitlemisest. Teiste apellatsioonides nimetatud täiendavate tõendite uurimist maakohtus ei taotletud. Uue tõendina, millist ei olnud süüdistatava valduses kohtuliku uurimise ajal ning mille vastuvõtmist taotlesid apellatsioonides nii süüdistatav kui ka kaitsja, on Hotell XXX õiend, mis peaks tõendama, et süüdistatav peatus selles hotellis Saksamaal ajavahemikul 13.07.2017 kuni 14.07.
  4. Süüdistatav seletas, et talle meenus alles peale maakohtu otsust, et ta viibis Saksamaal talle etteheidetud 12.07.2017 vägivallaepisoodi ajal. Kohtukolleegium selle tõendi vastuvõtmise taotlusega ei nõustunud ning märgib, et isegi selle tõendi vastuvõtmise lubatavuse korral ei lükka see tõend ümber süüdistusversiooni sellest, et süüdistatav 12.07.2017 varahommikul Tallinnas XXX maja ees autos kasutas füüsilist vägivalda ning ähvardas oma toonast elukaaslast X, seega see tõend on esitatud nii hilinenult, kui sellel puudub ka tähtsus kriminaalasja õigeks lahendamiseks. Ringkonnakohus leiab kokkuvõtvalt, et puuduvad seaduslikud alused süüdistatava ning tema kaitsja apellatsioonides nimetatud täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ning uurimiseks, kuna neid ei esitatud õigeaegselt, nendest osa uurimisest on maakohtus kaitsja poolt loobutud või ei oma need tõendid kriminaalasja lahendamiseks tähtsust.
  5. Nii süüdistatav kui ka kaitsja leiavad oma apellatsioonides, et veenvad ega jälgitavad pole kriminaalasjas kannatanu X suhtes tehtud 03.05.2021 ekspertiisiaktis nr 21E-AOI0040 sisalduvad järeldused, mille kohaselt kannatanul tuvastatud tervisekahjustused on püsivad. Apellandid leiavad, et eksperdi selline arvamus tugineb vaid ühele dokumendile – „MedicRuss“ konsultatiivsele otsusele, mis on dateeritud 22.03.
  6. Apellatsioonides seatakse kahtluse alla X poolt avaldatud subjektiivne aisting, et kannatanul puudub tundlikkus vasaku silma ja sarna piirkonnas. Ekspertarvamuse kohaselt on see hinnatav posttraumaatilise kolmiknärvi neuropaatiana ehk närvikahjustusena, mis kestab üle 4 kuu ning sellele ekspertarvamuses fikseeritud kannatanu subjektiivsele aistingule tugineb põhjendamatult süüdimõistev kohtuotsus. 11
(17)Kohtukolleegium apellantide sellise seisukohaga ei nõustu ning esmalt märgib, et kõnealune eksperdiarvamus tugineb kaugeltki mitte ainult ühele apellantide poolt viidatud „MedicRuss“ konsultatiivsele otsusele. Ekspertiisiaktis on tehtud jälgitav kokkuvõte mitmetest tervishoiuteenuse osutamist tõendavatest dokumentidest, millisteks on SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) väljavõte haigusloost nr 429607094, SA PERH väljavõte haigusloost nr 1930073, konsultatiivne otsus 22.03.2021, 19.02.2021 PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse uurija S poolt koostatud asitõendi vaatlusprotokollist esitatud fotode kohtuarstlik kirjeldus. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et ekspertiisiakt peab olema selge ja vastuoludeta, selle järelduste kujunemine peab olema ekspertiisiakti põhjal jälgitav ning eksperdi väited peavad olema kohtule arusaadaval viisil põhjendatud. Kui ekspertiisiakt ei vasta nendele nõuetele, muutub selles esitatud eksperdiarvamus kontrollimatuse tõttu kohtukõlbmatuks tõendiks ning kohtuotsuses sellele tuginemine on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. (Vt RKKKm 3-1-1-105-16, p-d 34-35) (p 20) Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on järjekindlalt osutatud nendele nõuetele, millele peab vastama ekspertiisiakt ja mis ühtlasi piiritlevad eksperdi pädevuse. Nii on viitega KrMS § 107 lg-le 3 märgitud, et ekspertiisiakti põhiosas tuleb esitada uuringute kirjeldus (p 1) ning uuringutulemuste hindamise andmed ja eksperdiarvamuse põhjendus (p 2). Sama paragrahvi kuuendast lõikest tulenevalt esitatakse ekspertiisiakti lõpposas uuringutele tuginev eksperdiarvamus. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. novembri
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-79-10, p 12.2.) KrMS § 107 lg 4 sätestab muu hulgas, et juhul, kui eksperdile esitatud küsimusele vastamine ei eelda eksperdiuuringuid ega erialateadmistele tuginevate järelduste tegemist, tuleb eksperdil keelduda küsimusele vastamisest. Nimetatud sätetest tuleneb üheselt, et ekspert on kohtumenetluses käsitatav nii-öelda kohtuniku abilisena olukorras, kus tõendamiseseme asjaolu tuvastamiseks on vaja vastata küsimusele, mille lahendamine on usaldusväärselt võimalik üksnes mitteõiguslike eriteadmiste alusel ja mis eeldavad erialaspetsiifilise uuringu tegemist. Järelikult saavad eksperdi järeldused tugineda vaid tema tehtud uuringutele ja kasutatud eriteadmistele. Eksperdi pädevuses ei ole asuda nii-öelda kohtu asemele ja hakata hindama nende tõendite usaldusväärsust ja kvaliteeti, mis kinnitavad või lükkavad ümber tõendamiseseme asjaolu esinemist (RKKKo nr 1-15-10967/38, p 13). Kohtukolleegiumi veendumusel vastab kõnealune ekspertiisiakt nr 21E-AOI0040 täielikult eespool viidatud ning kohtupraktikas paika pandud kriteeriumitele. Eksperdiarvamuse kujunemine on kohtu hinnangul jälgitav ning veenev. Ekspertiisiaktist nähtub muuhulgast, et X-le tekitatud kehavigastuse tõttu oli tal näidustus operatsiooniks, mille käigus teostati üldanasteesias nahalõige vasakul pool infraorbitaalselt ja silmakoopa külgmises servas, tungiti luuni ning avastati mitmefragmendiline murd; luufragmendid reponeeriti ja teostati plaatosteosüntees minititaanplaadiga ja kruvidega (kd I lk 56). Eksperdiarvamuse põhjendavast osast nähtub, et X-l diagnoositi kolmiknärvi posttraumaatiline neuropaatia, lisaks esines pehmete kudede defitsiit vasakul pool periorbitaalses ehk silmaümbruse piirkonnas, mille täitmiseks soovitatud plastilise kirurgi konsultatsiooni võimaliku täiendava ravi osas. Kohtukolleegium leiabki eksperdiarvamusele tuginevalt, et selles toodud veenvad ning jälgitavad põhjendused kannatanul tekkinud kehavigastuste ning nende ravi iseloomu osas lubavad üheselt järeldada, et nendest tingitud püsivad tundehäired vasaku silma ja sarna piirkonnas ning posttraumaatiline kolmiknärvi neuropaatia ehk närvikahjustus, on sellise kehavigastuse loomulik ning objektiivne tagajärg, mitte aga kannatanu subjektiivne aisting. Lõpetuseks väärib märkimist, et eksperdiarvamuse kahtluse alla seadmisel või selle kohta täiendavate küsimuste tekkimise korral oli süüdistataval ja tema kaitsjal võimalus taotleda eksperdi ülekuulamist kohtumenetluses, mida aga ei peetud vajalikuks. 12
(17)9. Süüdistuse 19.12.2018 vägivallaepisoodi osas

§ 118

lg 1 p 2 järgi jäävad apellandid maakohtus avaldatud versiooni juurde, et süüdistatav tõenäoliselt viibis sel ajal Saksamaal, kannatanu seletustest SA PERHi pöördumisel nähtub, et ta 19.12.2018 kukkus libeduse tõttu, sugulastele seletas kannatanu samuti, et kukkus libeduse tõttu koeraga jalutades. Apellandid märgivad, et maakohus jättis põhjendamatult tõendikogumist kõrvale Q ütlused sellest, et ka teda on koer jalutamisel samuti tugevasti tõmmanud, mille tagajärjel ta kukkus ning tal tekkis käeluu murd. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus on kõnealuse süüdistatava ja kaitsja versiooni toimunust veenvalt kummutanud ning esitatud apellatsioonides ei viidata ühelegi asjaolule või tõendile, millise maakohus oleks alusetult vajaliku tähelepanuta jätnud. Maakohus märkis asjakohaselt, et sel ajaperioodil Saksamaal viibimist oleks saanud menetluses väga aktiivne olnud süüdistatav soovi korral kerge vaevaga tõendada kas oma pangakonto väljavõtte, majutusasutuse õiendi või reisidokumentide esitamisega, mida ta ei teinud. Sarnaselt maakohuga leiab ringkonnakohus, et veenvad ning põhjendatud on kannatanu poolt antud ütlused osas, miks ta ei pöördunud arstiabi saamiseks temal süüdistuses nimetatud kehavigastuste saamise järgselt juba 19.12.2018, vaid mitu päeva hiljem 27.12.

  1. Tema ütlustest nähtub, et selliste vigastuste tekkimisel soovis ta kiiremas korras haiglasse sõita, kuid süüdistatav võttis esialgu telefoni ta käest ära ja ütles, et kui ta teatab kuhugi, siis lööb tal kõik hambad välja ja paneb ratastooli (Kd I lk 17). Sellele vaatamata tegi kannatanu hiljem salaja oma hulgalistest kehavigastustest pilte, mis vaatluse kohaselt on tehtud 20.12.2018 kell 9.45 pildifail „IMG_0264“; 23.12.2018 kell 9.11 pildifail „IMG_0268“, 23.12.2018 kell 9.12 pildifail „IMG_0270“, 23.12.2018 kell 9.13 pildifail „IMG_0271“, 24.12.2018 pildifail „IMG_0279“, 24.
  2. kell 4.13 pildifail „IMG_0281.JPG (68-74). Kohtukolleegium märgib, et puudub mõistlik seletus, miks on soovinud kannatanu oma kehavigastusi jäädvustada mitme päeva vältel, kuid mitte pöörduda arstiabi saamiseks olukorras, kus kehavigastuste põhjuseks on olnud kukkumine koeraga jalutamisel. Mõistlik ning põhjendatud seletus tuleneb aga kannatanu poolt kohtus antud ütlustest, et süüdistatav ei lubanud tal haiglasse pöörduda hetkeni, kuni paistetus näol langes ning murtud lõualuu hakkas välja paistma. Ringkonnakohus märgib sedagi, et X-l tuvastatud kehavigastused ei ole iseloomulikud ühekordsele libeda tõttu kukkumisele, vaid viitavad üheselt sellele, et kannatanu oli läbi pekstud. Nimelt on ekspert andnud arvamuse, et kannatanul esinenud tervisekahjustused vasaku maksillaarsiinuse ehk põskkoopa eesmise ja külgmise seina ning silmakoopa alumise ja külgmise seina nihkega murrus ja vasaku sarnaluu murd koos nahaaluse verevalumiga vasaku silma üla- ja alalaul ja nahakriimustustega vasaku sarna piirkonnas on tekkinud löögist/löökidest kõvade tömpide piiratud löögipinnaga esemetega (nt rusika, jala vms esemega) ning nahakriimustused/pindmised haavad pealae piirkonnas juustega kaetud peanahal ja parema kõrvalesta tagaosa ning nahaalune verevalum paremal õlavarrel võivad olla tekitatud nii löökidest (vähemalt 2 löögist) kõvade tömpide piiratud löögipinnaga esemetega (rusika, jala vms esemega) kui ka kukkumisest/hooga paiskumisest vastu ümbritsevaid kõvasid esemeid ja pindu. Ekspert on samuti asunud seisukohale, et tervisekahjustused võivad olla tekitatud tömbi vägivalla toimel ekspertiisimäärusel märgitud ajal ja kannatanu poolt kirjeldatud viisil, milliseks on R. Rosenthali poolt kannatanu läbipeksmine käte ja jalgadega. Ringkonnakohus märgib, et tunnistajate J, N ja Ni, D ütlused osas, et mõne aja möödudes kannatanu X rääkis neile või andis mõista, et 19.12.2018 episoodi kehavigastused on süüdistatava poolt tekitatud, ei ole tõendiks KrMS § 66 lg 21 kohaselt. Samas kohtupraktikas väljakujunenud arusaama kohaselt on kaudse tõendi sisuks teave, mis ei kajasta kuriteo tehiolu ennast, vaid võimaldab teha olulisi järeldusi nende tehioludega seotud muude asjaolude kohta (RKKKo 3-1-189-15, p 35). Kohtukolleegiumi veendumusel võib kõnealuse episoodi osas tunnistajate omavahel riimuvatest ütlustest ning teiste maakohtu poolt uuritud omavahel kooskõlas olevatest tõenditest teha järelduse, et kannatanu X ütlused tema 19.12.2018 süüdistatava poolt läbipeksmise osas on usaldusväärsed. Lisaks väärib märkimist, et keegi menetlusosalistest ei olegi X poolt kohtulikul 13

(17)uurimisel antud ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seadnud ega taotlenud kannatanu poolt eeluurimisel antud ütluste avaldamist nende kõrvutamise eesmärgil võimalike vastuolude kõrvaldamiseks, mis tähendab, et kannatanu ütlused olid ajas muutumatud. 10. Süüdistuse osas

§ 121lg 2 p 2 järgi, s.o 12.07.2017.

a episoodi ja sellega seotud väidetava vägivallaähvarduse

§ 120

lg 1 järgi osas leiavad apellandid jätkuvalt, et nimetatud ajal viibis süüdistatav Saksamaal, mille kohta esitas süüdistatav ringkonnakohtule Saksamaal asuva hotell XXX õiendi, et ta peatus selles hotellis ajavahemikul 13.07.2017 kuni 14.07.

  1. Kohtukolleegium on eespool leidnud, et see tõend on esitatud KrMS § 321 lg 6 rikkumisega, seega ei ole lubatavaks tõendiks. Teiseks kordab ringkonnakohus, et süüdistatava viibime Saksamaal 13.07-14.07.2017 ei lükka ümber süüdistusversiooni, et ta võis toime panna etteheidetud teod 12.07.
  2. Esitatud apellatsioonides juhivad nii süüdistatav kui ka kaitsja tähelepanu asjaolule, et 12.07.2017 EMO-sse pöördumisel teatas kannatanu arstiabi osutajale ebaõige koduaadressi. Samuti andis ta teiseks kontakttelefoniks „XXXXXXX RAIDO“, st just Raido Rosenthali mobiiltelefoni numbri (tl 23-24). Apellandid märgivad, et eluliselt pole usutav, et ratastooli löömise jmt vägivalla kartuses salaja vigastusi fikseerima minnes annab kannatanu kontakttelefoniks just selle isiku telefoninumbri, kelle vägivalda ta paaniliselt kardab. Kohtukolleegium apellantide sellise seisukohaga ei nõustu ning leiab, et kannatanu viidatud käitumine selles kontekstis on loogiline ning mõistlikult seletatav. Nähtuvalt maakohtu istungi protokollist pole kaitsja ega süüdistatav kannatanult küsinudki, miks ta andis EMO-sse pöördumisel kontakttelefoniks R. Rosenthali mobiiltelefoninumbri, kui tegelikult kartis teda. Samas kannatanu loogiline seletus tuleneb tema vastusest kaitsja küsimusele, miks ta pildistas oma vigastusi. Kannatanu seletas veenvalt, et kuna ta ei saanud Raido juurest lahkuda ning kui järgnevatel kuudel oleks R. Rosenthal teda läbi peksnud või ära tapnud, et oleksid kasvõi mingidki tõendid (Kd I lk 20 pöördel). Ringkonnakohus leiab, et sarnaselt oma kehavigastuste pildistamisega ka nende fikseerimisel EMO-sse pöördumisel 12.07.2017 teatas kannatanu, et teda peksis läbi oma mees ning teatas teadlikult ka oma mehe telefoninumbri koos süüdistatava nimega. Selliselt jättis kannatanu teadlikult jälgi ning tõendusbaasi toimunust juhuks, kui temaga oleks midagi tulevikus juhtunud. Seejuures ei soovinud kannatanu kartusest süüdistatava ees ja/või suhete paranemise lootuses R. Rosenthali suhtes politseisse avaldust teha. Sarnaselt maakohtuga leiab kohtukolleegium, et otseste tõenditena maakohtu poolt hinnatud kannatanu ütlused, tema poolt jäädvustatud kehavigastuste pildifailid, SA PERH patsiendikaart, milles need vigastused samuti fikseeritud on, kogumis kaudsete tõenditega J, N ja Ni, D ütluste näol lubavad üheselt järeldada, et R. Rosenthali süü talle inkrimineeritud kuriteo

§ 121lg 2 p 2 järgi toimepanemises on täielikku tõendamist leidnud.

11. Kohtukolleegium märgib, et R. Rosenthalile esitatud süüdistuse osas

§ 120

lg 1 järgi, mis on toime pandud 12.07.2017 ning 10.09.2020 jäävad apellandid maakohtus avaldatud seisukohtade juurde, et kannatanu ütlused jäävad paljasõnalisteks, toomata seejuures välja ühtegi asjaolu, mis oleks maakohtu poolt tähelepanuta jäetud. Ringkonnakohus märgib sedagi, et kannatanu ütlustest tuleneb üheselt, et süüdistatava n-ö lemmikähvarduseks on olnud lubadus kannatanu „ratastooli panna“. Selline ähvardus kõlas kannatanu aadressil ka 19.12.2018 vägivallaepisoodi puhul, kuid selles osas R. Rosenthalile süüdistust ei esitatud. Kohtupraktikas ei ole välistatud süüdimõistva kohtuotsuse tuginemine ka vaid ühele tõendile. Vastasel juhul oleks välistatud selliste elujuhtumite muutumine kohtumenetluse esemeks, mida tõenduslikul tasandil tavatsetakse kirjeldada sõna-sõna-vastu-olukordadena. Kuid esiteks on vaid ühele tõendile tuginevate süüdimõistmiste suhtes kohtupraktikas valitsemas arusaam, et neil juhtudel peab kohus eriti põhjalikult vaagima kõiki selle ühe süüstava tõendi uurimisel tõstatatud kahtlusi ja need veenvalt kummutama (vt nt RKKKo 3-1-1-85-00, p 5.2; nr 3-1-1-21-09, p 11 ja nr 14

(17)3-1-1-109-10, p 10). Ja teiseks on senises kohtupraktikas vaid ühele tõendile tuginevate süüdimõistmiste puhul aktsepteeritavaks peetud seda, et tuginetakse ainult otsestele tõenditele, täpsemalt öeldes ütlustele. Riigikohtu praktikas ei ole siiski välistatud isiku süüditunnistamine ka kaudsetele tõenditele tuginevalt. Kordamata maakohtu veenvaid põhjendusi R. Rosenthali süü tõendatuse osas

§ 120

lg 1 järgi, praeguse kaasuse puhul tuleb märkida, et süüdistuses kirjeldatud sündmustikku ning selles kirjeldatud asjaolusid tuleb sellele õige hinnangu andmiseks vaadelda tervikuna. Otsese tõendina tuleneb kannatanu ütlustest üheselt, et ta kartis süüdistatavat ning kuna ta oli tema poolt mitmel korral läbi pekstud, kartis ta süüdistatava ähvarduste täideviimist. Kriminaalmenetluses tuvastatud kannatanu käitumine tõestab üheselt tema kartust süüdistatava võimaliku vägivalla ees. Kannatanu fikseeris oma kehavigastusi süüdistatava eest salaja, 12.07.20017 episoodi puhul pöördus ka salaja EMO-sse valetades süüdistatavale, et läheb tööle. Puudub vaidlus, et 10.09.2020 süüdistatava ja kannatanu vahel toimus telefonivestlus, mis kestis 41,22 minutit. Kannatanu ütluste kohaselt lubas süüdistatav talle, et „ükskõik, kuhu kannatanu jookseb, leiab ta kannatanu niikuinii üles ja vigastab teda kõvasti, et ema ei tunne teda ära, teraga lõikab kannatanu nägu ja kallab happega üle ja paneb ratastooli.“ R. Rosenthali järgnev süüdistuse aluseks olev tegevus vanglast vabanemise järgselt, mis on kvalifitseeritud ahistava jälitamisena, kinnitab omakorda kannatanu ütlusi, et süüdistatav ähvardas ta üles leida ning tervisekahjustuse tekitamisega. Selliselt leidis maakohus kõiki tõendeid ning asjaolusid kogumis hinnates ainuõigesti, et süüdistatava

§ 120lg 1 järgi kuriteona kvalifitseeritav tegevus on tõendamist leidnud.

12. Mõlemad apellandid leiavad, et süüdistuse osas

§ 157

² lg 1 järgi tugineb kohtuotsus ebaseaduslikule sideettevõtjalt saadud andmete protokollile, kuna see on vormistatud pärast 06.10.2020. a Euroopa Kohtu otsust asjas La Quadrature du Net jt. Ringkonnakohus apellantide sellise seisukohaga ei nõustu ning märgib, et sideettevõtjalt saadud andmete protokoll oli menetleja poolt vormistatud KrMS § 901 lg 1 alusel ehk üldkasutatavas elektroonilise side võrgus lõppkasutaja tuvastamiseks. Riigikohus on kaitsja poolt viidatud lahendis nr 1-16-6179/111 asunud seisukohale, et päringute tegemise keeld ei hõlma KrMS § 901 lg-s 1 nimetatud teavet (kasutaja identiteedi päringud) ega ka juhtumeid, mil sideettevõtjal tuleb võimaldada sidevõrgule juurdepääs ESS § 113 tingimuste kohaselt või väljastada andmeid muude ESS § 102 lg-s 2 nimetatud tingimuste olemasolul (vt p 105), seega apellantide argumendid selliste tõendite väidetava lubamatuse osas on alusetud. Maakohus on üksikasjalikult põhjendanud, miks ta leiab, et R. Rosenthalile esitatud süüdistus

§ 1572lg 1 järgi on täieliku tõendamist leidnud.

Esitatud apellatsioonis kordab süüdistatav üksnes oma versiooni toimunust, mis on aga maakohtu poolt veenvalt ümber lükatud. Sarnaselt teiste kuriteoepisoodidega ei tooda esitatud apellatsioonides välja asjaolusid või tõendeid, mis oleksid maakohtu poolt otsuse tegemisel vajaliku tähelepanuta jäetud. Maakohus on põhjalikult analüüsinud ning ära näidanud, kuidas eeluurimise käigus tuvastatud konkreetsed IP aadressid, millistest olid tehtud X nimelt postitused intiimteenuste pakkumiste kohta ning avaldatud intiimse iseloomuga pildid, mis olid kannatanu poolt just süüdistatava jaoks tehtud nende kooselu jooksul, on seotud R. Rosenthalile kuuluva või tema kasutuses olevate telefoninumbritega. Samuti riimuvad sideettevõtjalt saadud andmete protokollis fikseeritud andmed täielikult kannatanu ning tunnistaja D ütlustega. Süüdistuse aluseks olevad R. Rosenthali poolt eelnevalt tehtud lubadused/ähvardused X üles leida ükskõik, kuhu kanntanu jookseb (…) ning ratastooli panna, riimuvad täielikult R. Rosenthali vanglast vabanemisjärgse tegevusega, kui ta kasutas kannatanu X tuvastada võimaldavaid isikuandmeid ilma kannatanu nõusolekuta ning lisas süüdistuses nimetatud intiimteenust osutavatesse portaalidesse kannatanu kuulutused, millele lisas kannatanut tuvastada võimaldavaid isikuandmeid ja intiimsisuga fotod kannatanust. Maakohus on veatult leidnud, et sellise tegevusega luuakse kannatanust ebaõige ettekujutus ja kahjustatakse tema seadusega kaitstud huvisid, seega 15

(17)süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 1572lg 1 järgi ning R.

Rosenthali süü selle toimepanemises on tõendatud. 13. Edutuks jäävad apellantide argumendid sellest, et R. Rosenthalile etteheidetud tegevus

§ 1573lg 1 järgi on toime pandud hädaseisundis, kuna R.

Rosenthal vanglast vabanemise järgselt soovis üksnes saada tagasi kannatanult oma isiklikke asju ning kontosid, meile, pilte. Süüdistatav tunnistas maakohus, et helistas kannatanule kahe kuu vältel ja saatis sõnumeid, kuna tema eesmärk oli saada tagasi kõik, mis kannatanu on temalt võtnud. Hädaseisundi argumendiga seonduvat on maakohus oma otsuses põhjalikult analüüsinud ning asus õigele seisukohale, et kriminaalasjas ei ole tuvastatud ei

§ 29sätestatut ega ka muid teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

Kohtukolleegium ei pea vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi selles osas korrata, seda enam, et ka kaitsja piirdus oma apellatsioonis argumendiga, et ta jääb oma maakohtus avaldatud seisukoha juurde, et süüdistatav tegutses hädaseisundis. Maakohus on asjakohaselt välja toonud, et 18.02.2021 asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga, mille vaadeldavaks objektiks on X poolt politseile asitõendina üleantud mobiiltelefoni Huawei P30 Pro nähtub, et Raido Rosenthal on numbrilt +XXXXXXXXXX kannatanule helistanud ajavahemikul 07.12.2020 kuni 09.12.2020 56 korda ja numbrilt +KKKKKKKKKK ajavahemikul 11.12.2020 kuni 29.01.2010 125 korda. Samuti on tõendatud asjaolu, et Raido Rosenthal on perioodil 07.12.2020 kuni 10.12.2020 telefoninumbrilt XXXX XXXX numbrile XXX XXXX edastanud hulgaliselt, s.o 229 sõnumit, millest osad olid kannatanut solvava, ähvardava ja häiriva sisuga ning ajavahemikul 12.12.2020 kuni 28.01.2021 on numbrilt KKK KKKK numbrile XXX XXXX edastatud hulgaliselt sõnumeid, s.o 110 sõnumit. Maakohus on sõnumite sisu välja toonud, analüüsinud ning asus ainuõigele seisukohale, et R. Rosenthali poolt suur osa kannatanule saadetud sõnumitest on kannatanut solvava, ähvardava ja häiriva sisuga, millistest süütumad on, et kanntanu on lits, libu, värdjas, HIV prostituut, rott jne ning ähvardused, et tema kohta jõuavad ebasündsa iseloomuga pildid ning videod netti ning sugulastele. Nagu ka eelmise episoodi puhul, sündmuste ahelat tervikuna hinnates, tuleb märkida, et süüdistatava tegevus kannatanuga järjepideva kontakti otsimisel ning kannatanu tahte vastaselt tema eraellu sekkumisel, mida süüdistatav tegelikult ka tunnistab, riimub täielikult süüdistatava eelneva tegevusega kannatanu ähvardamisel ning kannatanu nimelt intiimteenust pakkuvate kuulutuste ja piltide internetis avaldamisel. Süüdistatav lubas ju otse kanntanule, et ebasündsad pildid ja videod temast jõuavad netti. Maakohus on kõiki tõendeid kogumis analüüsides tulnud ainuõigele järeldusele, et Raido Rosenthal oma tahtliku tegevusega pani toime ahistava jälitamise, s.o teise isikuga järjepideva kontakti otsimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, s.o

§ 1573lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

  1. Kohtukolleegium märgib, et apellandid süüdistatavale mõistetud karistust eraldi vaidlustanud ei ole. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt süüdistatavale mõistetud karistus on seaduslik ning põhjendatud ning vastab kohtupraktikas väljakujunenud karistuse mõistmise põhimõtetele. Samuti on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust süüdistatavale liitkaristuse mõistmisel.
  2. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi apellatsioonis nimetatud rikkumist ega KrMS § 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 344-345 lg 1, 2 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 06.01.
  3. a otsuse R. Rosenthali suhtes muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.
  4. Süüdistatav Raido Rosenthalile õigusabi osutanud kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga summas 301,20 eurot. Kaitsja tasutaotluses on 16

(17)menetlustoiminguteks märgitud tutvumine maakohtu otsusega ning selle analüüs, apellatsiooni koostamine, süüdistatava konsulteerimine vanglas, kohtuistungil osalemine ning ajakuluks on näidatud kokku 275 minutit. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kannatanu X kokkuleppel esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga summas 1176,40 eurot. Esindaja tasutaotluses on menetlustoiminguteks märgitud tutvumine maakohtu otsusega ning selle analüüs, kohtuistungiks ettevalmistamine, kohtuistungil osalemine ning ajakuluks on näidatud kokku 346 minutit. Kohtukolleegium märgib, et kohtuistung on kestnud planeeritust pikemalt – kannatanu esindaja apellatsioonis näidatud 1,25 h asemel 3 h ning kaitsja palus antud ajakuluga täiendavalt arvestada. Seega rahuldamisele kuulub kaitsjataotlus ajakulu 7 h 30 min ulatuses ehk 1530 eurot (koos käibemaksuga). KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jääb kaitsjatasu ja kannatanul tekkinud menetluskulud kokku summas 1831,20 eurot Raido Rosenthali kanda. Allkirjastatud digitaalselt 17
(17)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.