Obsah (13)

§ 33§ 1§ 31§ 29§ 171§ 35§ 36§ 43§ 44§ 85§ 87§ 23§ 150

Tsiviilasi nr 2-22-8903 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 26.07.2022, Võru kohtumaja Võrus Tsiviilasja number 2-22-89

§ 33lg 1-3).

1. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Menetluskulude jaotus
2. Jätta avaldaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda.
3. Määrata Ixxx Bxxxxxxx pankrotimenetluses ajutise halduri tasuks 1084,80 eurot (sh km).
4. Ajutise halduri tasu tuleb tasuda pankrotivara arvel. Ajutise halduri tasu tuleb maksta OÜ Civilex arvelduskontole nr EE
5. Edasikaebamise kord Pankrotimäärusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada 15 päeva jooksul esimese pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Avaldus 14.06.2022 esitas võlgnik avalduse pankroti välja kuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt vabanes võlgnik vanglast ning tegi selgeks enda võlgnevuste suuruse. Võlgnikul on kohustusi võlausaldajate ees ca 22 233,53 eurot. Võlgniku ülalpidamisel on 2 last. Võlgnik soovib alustada elu puhtal lehelt. Võlgnik selgitas, et võlgnevused tekkisid nooruses korratust elulaadist ning teataval määral kergemeelsest suhtumisest võlgadesse ja laenudesse. Võlgnik hindas enda võimalusi üle. Võlgnikule kuulub 2toaline korter xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Võlgnik on töötuna arvele võetud ja püüab kiirelt leida tööd. Võlgnik on maksejõuetu ning selline olukord ei ole ajutine. Võlgnik palus välja kuulutada enda pankrot. Kohus võttis avalduse 28.06.2022.a määrusega menetlusse ja määras ajutise pankrotihalduri, kes esitas kohtule aruande. Ajutise halduri aruandes andis ajutine haldur ülevaate oma tegevusest võlgniku tegevuse ja majandusliku seisundi kohta andmete kogumisel ja esitas nende analüüsi. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja järgmised olulised asjaolud: Võlgnik on abielus. Abielu on sõlmitud xxxxxxxxxx ning vararežiimiks on ühisvara, abieluvaralepingut pole. Võlgnikul on kaks alaealist last, kes on sündinud eelmisest kooselust ja elavad emaga. Vara Võlgnikule kuulub korteriomand asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx küla, xxxxxxx vald. Võlgniku kinnitusel elavad korteris lapsed koos emaga. Ajutine haldur hindas korteri väärtuseks esialgselt kuni 3500 eurot. Korter on võlgniku lahusvara. Võlgniku elukohaks olev korter kuulub Yxxxx Mxxxxxxxxxx, kellele kinkis korteri võlgniku vanaema. Võlgnikule kuuluvad järgmised sõidukid: Peugeot 307 (v.l. 2002), reg. märk xxxxxxx(ei ole pankrotivarana võõrandatav). Võlgniku abikaasa nimel on järgmised sõidukid: Volkswagen Passat (v.l. 1995), reg.märk xxxxxxxja BMW 525D (v.l. 2007), reg. märk xxxxxx. Sõidukid on omandatud abielu ajal ning on abikaasade ühisvaraks ja kuuluvad pankrotimenetluses jagamisele. Sõidukite väärtus sõltub nende seisukorrast, kuid nende väärtus võib olla: Passat 500-750 eurot ja BMW ca 3000 eurot. Võlgniku Swedbank konto jääk on 8,64 eurot ja kontol on broneering kaardi kuutasudest 8,64 eurot. Viimase aasta jooksul ei ole kontol tehinguid teostatud. Muudes pankades võlgnikul kontod puuduvad. Võlgnik on liitunud kohustusliku kogumispensioniga, milles on 371.427 osakut väärtusega 456,93 eurot ning mis ei ole pankrotimenetluses realiseeritavad. Võlgnik vabanes vanglast 2022.a aprillis ning on käesolevaks ajaks leidnud töö. Võlgnik hakkab igakuiselt saama töötasu alates augustist. Ajutine haldur tuvastas, et võlgnikule kuulub lahusvarana korteriomand väärtusega kuni 3500 eurot ning võlgniku ja tema abikaasa ühisvarasse kuulub kaks sõidukit väärtusega ca 3500 eurot. Kohustused: − MTA 46 871,64 eurot (tubakaaktsiis), lisaks kahes kriminaalasjas väljamõistetud menetluskulud kokku 14 472,49 eurot; − BB Finance OÜ 867,52 eurot (kriminaalasi nr 1-18-7222); − Telia Eesti AS 1475,11 eurot (kriminaalasi nr 1-18-7222); − Eesti Energia AS 2380,94 eurot (tsiviilasi nr 2-16-105251); − Bigbank AS 152,36 eurot (jääk on kohtutäituri väitel, kuid võlausaldaja sõnul neil nõudeid pole). Pankrotimenetluses võivad esitada nõudeid ka kohtutäiturid. Kokku kohustused 66 067,70 eurot. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata olemasolevaid kohustusi. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks võlgniku poolt oma süülise käitumisega tekitatud menetluskulud kriminaalasjades. Ei saa välistada ka, et osaliselt on võlanõuded võlgniku vastu kriminaalmenetlustes väljamõistetud kahju hüvitamise nõuded. Võlgnik on oma süülise käitumise tõttu kandnud vanglakaristust, viimati kriminaalasjas nr 1-18-
6. Võlgnik vabastati ennetähtaegselt 07.04.2022.a määrusega. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu ning selline olukord ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri hinnangul puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse läbiviimiseks, kuid võlgnik on esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Seega esineb alus pankroti väljakuulutamiseks. Kohtu põhjendused Kohus, hinnates ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et võlgnik Ixxx Bxxxxxxx on püsivalt maksejõuetu ning seda kinnitavad asjas kogutud ja uuritud tõendid.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Käesolevalt nähtub ajutise pankrotihalduri kogutud ja kohtule esitatud tõenditest, et võlgnikul on püsivalt täitmata kohustusi rohkem kui vara. Võlgnikul on kohustusi ca 66 000 euro ulatuses. Varaks on vaid korter xxxxxxxx ning abikaasade ühisvaras kaks sõidukit. Võlgnik sai ka tööle ning hakkab igakuiselt saama töötasu. Siiski ei kata võlgniku vara tema kohustusi. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist raugemise olukorraga

§ 29

lg 1 mõttes.

§ 171

lg 1¹ sätestab, et kui esineb

§ 29

lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohtule teadaolevalt ei esine

§ 171

lõikes 2 sätestatud aluseid, mistõttu on võimalik kohustustest vabastamise menetlus läbi viia. Võlgnik on esitanud eelnimetatud avalduse. Eeltoodu tõttu tuleb välja kuulutada Ixxx Bxxxxxxx pankrot.

§ 31lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus.

Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 08.09.2022 algusega kell 14.00 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda ka virtuaalselt. Isikutel, kes soovivad koosolekul osaleda, peavad enda soovist kohtule teada andma vähemalt 2 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Kohus määrab pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku.

§ 31lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

§ 33

lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: - Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, füüsilisest ja juriidilisest isikust võlgnikud kaotavad õiguse teha mis tahes tehinguid ja lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (

§ 35

lg 1); - Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (

§ 35

lg 2) - Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (

§ 36

lg 1) - Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kui haldur menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (

§ 43lg 1).

- Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (

§ 44lg 1).

- Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (

§ 85

) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (

§ 87

). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Menetluskulud Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 1084,80 eurot (sh km).

§ 23

lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja

§ 23

lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021.a määruse nr 116 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 654 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 130,80 eurot. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 8h. Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 100 eurot/tunnist. Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu on vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete sisu, keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga ega ületa seaduses sätestatud ülemmäära. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 904 eurot. Tasule lisandub käibemaks 20%, s.o 180,80 eurot, kokku on ajutise halduri tasu 1084,80 eurot.

§ 150

lg 1 p 2 ja p 5 järgi on ajutise halduri tasu ja ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud.

§ 150

lg 2 näeb ette, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt tuleb kindlaks määratud tasu ajutisele haldurile tasuda pankrotivara arvel.

§ 23

lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri taotlusel tuleb nimetatud summad maksta büroole, kelle kaudu ta tegutseb. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik