lg 2 p 1 ja
lg 2 järgi ning mõisteti karistuseks
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning loeti Kirill Radtšenko poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud vangistust.
lg 2 järgi suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 1.06.2020 otsusega
lg 1 järgi mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 2 aasta ja 2 kuu vangistuse võrra ning mõisteti Kirill Radtšenkole lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 aastat ja 10 kuud vangistust. Käesoleval ajal kannab Kirill Radtšenko karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 18.01.2021 ja lõpp 18.06.2023. 15.06.2022 on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule Kirill Radtšenko isikliku toimiku, otsustamaks Kirill Radtšenko vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Tartu Vangla ei toeta Kirill Radtšenko tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu Kirill Radtšenko soovib enda tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Kaitsja toetab Kirill Radtšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles ei nõustu Kirill Radtšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla. Kohtu põhjendused Kirill Radtšenko kannab vanglakaristust muuhulgas esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Vastavalt
lg-le 2 tahtliku esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Kirill Radtšenko esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusest, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kirill Radtšenko on andnud nõusoleku alluda vabanemise korral elektroonilisele valvele. Tartu Vangla kinnitusel on Kirill Radtšenkol vabanemise korral võimalik elama asuda aadressile xxxxxx, xxxxxxxx, kus asub xxxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxxxxxx turvakodu ning seal on 2
§-s 76 lg 2 p-s 1 sätestatud formaalsed eeldused süüdimõistetu vabastamiseks tingimisi enne tähtaega vanglast. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele.
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et Kirill Radtšenko tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla jätta vabastamata. Kohtu arvates välistab Kirill Radtšenko ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik, tema varasem elukäik ja osaliselt ka tema käitumine karistuse kandmise ajal. Vangla iseloomustuse kohaselt on Kirill Radtšenkot 12.05.2022 käskkirjaga nr 6-2/249 karistatud Tartu Vangla kodukorra punkti 1.7.19 rikkumise (temale mitte ettenähtud kambris viibimine) eest noomitusega. Ajavahemikul 20.07.2021-21.09.2021 osales Kirill Radtšenko sõltuvusteemalises loengutsüklis. 21.07.2021 alanud riigikeele A1 taseme õppes kinnipeetav keeldus osalemast. Ajavahemikul 13.10.2021-28.02.2022 osales Kirill Radtšenko vanglas majandustöödel. Kirill Radtšenko läbis ajavahemikul 10.11.2021-01.12.2021 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, ajavahemikul 04.03.2022- 12.04.2022 programmi „Õige Hetk", 08.03.2022-17.05.2022 tagasilanguse ennetamise tugigrupi. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad isa, õde ja elukaaslane. K-raha andmetel kinnipeetaval 17.05.2022 seisuga vabanemisfondis 391,88 eurot, täitmata nõudeid summas 11 604,01 eurot. Rahaliselt on toetanud elukaaslane ja tuttavad. Kinnipeetaval vabanemisjärgne töökoht puudub. Kinnipeetav soovib liituda peale vabanemist OÜ Tervisekeskus Elulootus (TKEL) rehabilitatsiooni programmiga. 07.05.2022 on TKEL juhatuse liige N. K. edastanud Tartu Vanglale ka tõendi, et kinnipeetav on pöördunud nende poole abi saamiseks ning TKEL rehabilitatsiooni meeskond on nõus võtma teda ambulatoorsesse programmi juhul, kui kohus otsustab rakendada tema suhtes ennetähtaegset vanglast vabastamist. Osalemine vangla tööhõives ja sotsiaalprogrammides, lähedaste toetus ning elukoha olemasolu vabaduses, soov osaleda rehabilitatsiooniprogrammides iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Sellegipoolest kaaluvad negatiivsed asjaolud käesoleval juhul üles Kirill Radtšenko positiivselt iseloomustava teabe. Tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ei lähtuta ainult 3
lg 1 järgi ja karistati vangistusega 2 aasta 2 kuud.
lg-te 1, 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui K.Radtšenko ei pane 2 aasta ja 2 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab
lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja
Harju Maakohtu 25.01.2021 määrusega pöörati täitmisele Kirill Radtšenkole Harju Maakohtu 1.06.2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat ja 2 kuud vangistust, kuna Kirill Radtšenko rikkus katseajal käitumiskontrolli nõudeid. Peale selle pani ta katseajal toime ka uued kuriteod, mille eest ta käesolevalt liitkaristust kannab. Eelnev osutab asjaolule, et varasemad vangistused ja kriminaalhooldus ei täitnud oma eesmärke - ei mõjutanud Kirill Radtšenko süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohus on andnud (1.06.2020 otsusega) Kirill Radtšenkole võimaluse oma elu vabaduses jätkata, kuid süüdimõistetu kuritarvitas seda kohtu usaldust, tarvitas alkoholi ning pani toime uue kuriteo. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et süüdimõistetu on taoliselt käitunud ka juba varem. Olles ka Harju Maakohtu 10.02.2016 otsusega allutatud käitumiskontrollile, pani Kirill Radtšenko katseajal toime uue kuriteo. Süüdimõistetut ei pole hoidnud uue kuriteo toimepanemisest eemale ka hirm karistuse täitmisele pööramise ees. Seetõttu kohus leiab, et seni vanglas viibitud aeg ei ole süüdimõistetust lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu minimeerinud. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu suhtumine on senise vangistuse jooksul täielikult muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Jätkuvalt suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab Kirill Radtšenko tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Vangla iseloomustuse kohaselt on Kirill Radtšenko puhul peamisteks riskiteguriteks alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Meditsiiniosakonna andmetel on süüdimõistetul diagnoositud rahustite, heroiini ja alkoholi sõltuvust. Selliste sõltuvuste olemasolu ei vaidlustanud kohtuistungil ka süüdimõistetu ise. Ka kinnitas ta, et on kuritegusid toime pannud alkoholi- või narkojoobes. Süüdimõistetu kohtuistungil avaldatu ( tahab oma elu muuta ja minna rehabilitatsioonikeskusse) annab alust järeldusele, et süüdimõistetu hoiakutes on toimunud muutused. Süüdimõistetu vähemalt tunnistab alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisest tingitud probleeme ja soovib nendega tegeleda. Muutus süüdimõistetu hoiakutes iseloomustab teda positiivselt. Ent arvestades Kirill Radtšenko varasemat pikaaegset narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamise harjumust, pole kohus veendunud, et ta vanglast vabanedes alkoholist ja narkootilistest ainetest eemale suudab hoida. Kirill Radtšenko on küll vanglas läbinud loenguid ja sotsiaalprogramme, kuid see ei garanteeri asjaolu, et ta ka vabaduses mõnuaineid ei tarvita. Motivatsioon kaineks eluviisiks on tekkinud vanglas, kus süüdimõistetu on alkoholist ja narkootilistest ainetest eemal nö sunnitult. Tema arvamus, et ta suudab vabaduses praegu võetud eesmärgile kindlaks jääda, on kujunenud olukorras ja tingimustes, kus tal pole vähimatki väljavaadet mõnuaineid saada. Vabadusse naasmisel ja oludes, on alkohol ja narkootilised ained lihtsasti kättesaadavad, võib kõik kiiresti muutuda ja Kirill Radtšenko võib endise pahe juurde tagasi pöörduda. Kirill Radtšenko senise käitumise valguses (alkoholi või narkootilisi aineid tarvitanuna korduvalt süütegude toimepanemine) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.