Obsah (7)

§ 180§ 248§ 175§ 179§ 189§ 408§ 412

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. veebruar 2017, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-1017 (17284000016) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi se

) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada B.L süüdi karistusseadustiku (KarS) § 423 karistusena vangistus 1 (üks) aasta. 1 järgi ja mõista talle KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega B.L-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2015 otsusega B.L-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o vangistuse 3 (kolm) kuud võrra ning mõista B.L-ile liitkaristusena vangistus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 11.-13.12.2016, s.o 3 (kolm) päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda B.L kandmata karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada B.L-ile mõistetud vangistus 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva üldkasuliku tööga 447 (nelisada nelikümmend seitse) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 18 (kaheksateist) kuud kohtuotsuse jõustumisest arvates. KarS § 69 lg 4 alusel on B.L kohustatud üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxx x-x xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata B.L Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tühistada kohtuotsuse jõustumisel B.L-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.
3. Menetluskulud e hüvitamine:

§ 180

lg 1 alusel välja mõista B.L-ilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 705 (seitsesada viis) eurot ja riigi õigusabi tasu 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 849 (kaheksasada nelikümmend üheksa) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates

1. a märtsikuust igakuise menetluskulu osa 70 (seitsekümmend) eurot 75 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu
2. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata

§ -s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldus ametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on B.L toime pannud kuriteona mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, süstemaatiliselt KarS § 4231 järgi, mis seisnes selles, et tema: 1) olles 18.10.2016.a ja 12.11.2016.a. kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt kuna temal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning olles seega KarS § 423¹ nimetatud isik, juhtis taas 11.12.2016 kella 14.22 ajal Viljandimaal Viljandi vallas Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia mnt

1. kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, 2 millega rikkus LS § 94 lg 1 nõuet; 2) olles 18.10.2016.a, 12.11.2016.a. ja 11.12.2016.a. kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt kuna temal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning olles seega KarS § 423¹ nimetatud isik, juhtis taas 06.01.2017 kella 07.15 ajal Viljandimaal Viljandi vallas Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia mnt
2. kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Vento registreerimismärgiga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus LS § 94 lg 1 nõuet. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 423¹ järgi ja karistamiseks vangistusega 1 aasta. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 1 aasta vangistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 23.01.2015.a. otsusega mõistetud ärakandmata osa 3 kuu vangistuse võrra ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata B.L eelvangistuses viibitud aeg 11.12.2016-13.12.2016, s.o. 3 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 2 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada mõistetud karistus 1 aasta 2 kuud ja 27 päeva vangistust üldkasuliku tööga 447 tundi, määrates tähtajaks 18 kuud. Lähtuvalt KarS § 69 lg 4 peab süüdistatav üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi KarS §-st 75 lg 1 tulenevalt. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 4231 näeb ette süüdlase karistamise karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

§ 175lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 47 0 eurot kuus.

§ 179lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.

o 705 eurot.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava B.L-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 144 eurot.

§ 189

lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsus tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (

§ 189

lg 2).

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse

§-s 182 sätestatud erandeid. 3

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 849 eurot: sundraha 705 eurot ja riigi õigusabi tasu 144 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. B.L on kahtlustatavana kinni peetud 11.12.2016-13.12.2016, seega on B.L viibinud eelvangistuses 3 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka,

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4