← Eesti

1-17-695/6

Obsah (6)§ 424§ 320§ 68§ 74§ 75§ 78

1-17-695 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. veebruar 2017.a, Rapla Kriminaalasja number 1-17-695 (16270000552) Kohtukoosseis Kohtunik Teet Olvik Sekr

§ 424

järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav K.B , isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxx tee xxx, xxxxxxx küla, xxxxxxx vald, xxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: põhiharidus; töövõimetuspensionär; vallaline, 2 ülalpeetavat; e-post: xxxxxxxxxxxx Kriminaalkorras karistatud kahel korral, viimati Pärnu Maakohtu 25.02.2013.a otsusega

§ 320järgi 100-päevamäärase rahalise karistusega. RESOLUTSIOON Juhindudes Kr

MS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311 ja § 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada K.B

§ 424järgi ning karistuseks mõista

(1)üks aasta ja
(4)neli kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 30.12 – 31.12.2016.a, s.o

(2)kaks päeva. Seega kandmisele kuulub
(1)üks aasta
(3)kolm kuud ja
(28)kakskümmend kaheksa päeva vangistust.

§ 74lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui K.B ei pane

(1)ühe aasta ja
(6)kuue kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollinõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1 1-17-695 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 78

p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 08.02.2017.a, välja arvatud

§ 75sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Välja mõista Kr

MS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult K.B-lt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määraud kaitsja tasu

(72)seitsekümmend kaks eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha
(705)seitsesada viis eurot, kokku
(777)seitsesada seitsekümmend seitse eurot. Välja mõistetud menetluskulud tasuda ositi
(12)kaheteist kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o mitte vähem kui (64.75) kuuskümmend neli eurot ja 75 senti kuus. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
  1. Selgituseks märkida: K.B , 1-17-695, menetluskulud. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 318 lg-le 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku
  2. peatüki
  3. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS § 189 lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Asjaolud K.B süüdistatakse selles, et 30.12.2016.a kella 17:02 paiku juhtis ta Rapla maakonnas Rapla vallas Kodila külas Palamulla teel Panga tänava suunas sõiduautot Renault Clio registreerimismärgiga xxxxxx ilma mootorsõiduki juhtimise õiguseta ja alkoholijoobe seisundis alkoholijoove 1,09 mg/l, mis on tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST (seeria nr ARAF-0007). Oma teoga rikkus K.B liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid, millega pani toime mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes, mis on kvalifitseeritav

§ 424järgi.

Lisaks sellele eiras ta mootorsõidukit juhtides ka LS § 90 lg 1 punkti 1, st tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisega pani K.B toime kuriteo

§ 424järgi.

2 1-17-695 Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör sõlminud karistuskokkuleppe. Süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohutus nõutava karistuse liigis ja määras. K.B , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on K.B-le

§ 424

järgi kohaldatavaks karistuseks on üks aasta ja neli kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvatakse karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 30.12 – 31.12.2016.a, s.o kaks päeva. Seega kandmisele kuuluks üks aasta kolm kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui K.B ei pane ühe aasta ja kuue kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollinõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. K.B tunnistas end kohtuistungil talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Ka prokurör jäi kohtus sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kohtul kinnitada. Samuti jäi kaitsja sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kohtul kinnitada. Maakohtu seisukoht Kohtuliku arutamise tulemusena kokkuleppemenetluse korras tegi kohus järeldused, et süüdistatavaga kokkuleppemenetlusega kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. K.B tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Tõkendit ei ole kohaldatud, tsiviilhagi ega asitõendeid ei ole. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult K.B-lt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 4 riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 48 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705 eurot, kokku 753 eurot. Eelmärgitud kuludele lisandub KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja tasu 24 eurot seoses kaitsja osalemisega kohtuistungil. Seega menetluskulud kokku on 777 eurot. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus vastavalt KrMS § 180 lg-le 1. Samuti on süüdistatavale selgitatud kokkuleppemenetlusega kaasnevate menetluskulude summa suurust. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele välja mõistetud menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Teet Olvik kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.